Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 15.veebruari 2006.a. kohtuotsus, kriminaalasjas nr 1-05-1927. Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve ringkonnaprokurör Irina Karo; apellatsioon osakonna Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo osakonna Süüdistatav Andrei Sassi - 9-klassi haridusega. Varem kohtulikult karistatud 12.mai 2005.a. Narva Linnakohtu poolt
Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov (määratud korras) Kohtla-Järve RESOLUTSIOON : 1.Viru Maakohtu, Kohtla-Järve kohtumaja 15.veebruari 2006.a. kohtuotsus Andrei Sassi kriminaalasjas jätta muutmata ning Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve osakonna ringkonnaprokuröri Irina Karo apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 12.aprillist 2006.a. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 15.veebruari 2006.a. otsusega tunnistati Andrei Sassi süüdi
10 000 (kümme tuhat) krooni. 1-05-1927
lg 1 alusel mõisteti Andrei Sassile lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks. Karistuse kandmise algust arvestada alates 15.veebruar 2005.a. 2.Andrei Sassi süüdistatakse
mõistetud süüdi
järgi ning karistatud 7 (seitsme) kuulise vangistusega tingimisi, pani taas toime analoogse kuriteo. 24.juunil 2005.a. kella 16.20 paiku, olles alkoholijoobes, juhtis Andrei Sassi mootorsõidukit BMW 525 r/n 363 AUL Ida-Virumaal Alajõe vallas Alajõe-Kauksi tee 8-l kilomeetril. 3.Süüdistatav Andrei Sassi tunnistas end täielikult süüdi, andes ütlusi, mis vastavad esitatud süüdistusele. Ta kahetses toimepandut ning palus mitte mõista vabadusekaotuslik karistus. Peale süüdistatava ütluste on süü tõendatud ka väärteoprotokolliga AB 756804, joobeseisundi tuvastamise protokolliga, Narva Linnakohtu 12.mai 2005.a. kohtuotsusega nr.1-79/05, karistusregistri teatisega ja teiste toimiku materjalidega. Maakohus uurinud eelnimetatud materjale jõudis järeldusele, et süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega, on talle inkrimineeritud teos süüdi ning tema tegu on
4.Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust, süüdistatava isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse liigi valimisel arvestas kohus, et süüdistatav on asunud paranemise teele, teda iseloomustatakse positiivselt töö- ja elukohast, ta hüvitab temale määratud rahatrahve, tal on mitteametlik töökoht ja ta kavatseb ennast ametlikult tööle vormistada. Samuti arvestas kohus, et süüdistatava ülapidamisel on eakas, puudega vanaema. Arvestades eeltoodut, leidis maakohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada Andrei Sassi suhtes vabadusekaotuslikku karistust ning on võimalik mõista rahaline karistus. MENETLUS RINGKONNAKOHTU 5.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 15.veebruari 2006.a. otsuse peale esitas apellatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve osakonna ringkonnaprokurör Irina Karo, kes vaidlustab otsuse karistuse mõistmise osas. Apellant märgib, et Andrei Sassi on 12.mail 2005.a. karistatud Narva Linnakohtu poolt
alusel 7 (seitsme) kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 (ühe) aasta ja 10 (kümme) kuulise katseajaga. Nimetatud otsus jõustus 20.mail 2005.a.
lg 2 alusel suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Maakohus arvestas, et Andrei Sassi hüvitab talle määratud rahatrahvid ning tema ülalpidamisel on eakas puudega vanaema. 5.1.Apellant märgib, et toimiku materjalidele on lisatud maksekorralduste koopiad, millest nähtub, et summad on makstud 09.veebruaril 2006.a., s.o. Viru Maakohtu istungi toimumise päeval, kuid samal ajal süüdistatav Andrei Sassi ei ilmunud kohtuistungile ning ei teatanud ilmumatajätmise põhjust. Apellant lisab, et eelpoolnimetatud summad on makstud vahetult enne Viru Maakohtu istungit süüdistatava ema Niina Sassi poolt ning see näitab seda, et ajal, mil süüdistataval oli töökoht, ei maksnud ta temale määratud rahatrahve. 2
Apellant leiab, et mõistetud karistus ei vasta süüdistatava poolt toimepandud kuriteo raskusele ja tema isiksusele. Ta on varem kohtulikult karistatud, vaadeldava kuriteoepisoodi pani toime eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud tingimisi katseajal ning vaatamata varasemale karistusele on ta jätkanud samalaadse kuriteo toimepanemist, seega pole ta teinud varasemast karistusest õigeid järeldusi. 5.3.Apellant palub tühistada Viru Maakohtu 15.veebruari 2006.a. otsus karistuse mõistmise osas. Karistada Andrei Sassi
järgi 1 (ühe) kuulise vangistusega.
Narva Linnakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistusele ning lugeda liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 6.Ringkonnakohtu istungil kaitsja-vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov ja süüdistatav Andrei Sassi leidsid, et Viru Maakohtu, Kohtla-Järve kohtumaja 15.veebruari 2006.a. kohtuotsus Andrei Sassi süüditunnistamises ja karistamises on põhjendatud ning seaduslik. Ringkonnaprokurör Irina Karo vaidles sellele vastu. Ringkonnaprokurör toetas apellatsiooni selles toodud motiividel ja palus see rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7.Ringkonnakohtunike kolmeliikmeline koosseis, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kaitsja, süüdistatava ja ringkonnaprokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendusel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 342 lg 3 p 1. 8.Ringkonnakohtunike kolmeliikmeline koosseis leiab, et maakohus on õigesti lähtunud
lg 2 sätetest.
näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Maakohus oma otsuse põhiosas (lk.48, k.2) näitas motiive, miks kohus luges otstarbekohaseks rahalise karistuse mõistmise. Ringkonnakohtunike kolmeliikmeline koosseis nõustub maakohtuga, et Andrei Sassi suhtes on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistusega. 9.Apellant väidab, et 09.veebruaril 2006.a. (lk.16, k.2) süüdistatav Andrei Sassi ei ilmunud maakohtu istungile ning ei teatanud ilmumata jätmise põhjust. Apellandi arvamusest tuleneb, et mõjuva põhjuseta istungile mitteilmumise eest saab mõista karmima karistuse. 3
4.peatükiga reguleeritakse karistuse kohaldamist. Karistuse mõistmisel kooskõlas
tuleb arvestada mitte ainult isiku süüd, vaid ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtul karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. „Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks-prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma-arvestama ka süüdlase isikut“(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-40-04, 13.mai 2004.a.). Kui süüdistatav Andrei Sassi ei ilmunud 09.veebruaril 2006.a. maakohtu istungile mõjuva põhjuseta, siis Kriminaalmenetluse seadustiku järgi on ette nähtud muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid, näiteks sundtoomine (Kriminaalmenetluse seadustik § 139), tagaotsimine (Kriminaalmenetluse seadustiku § 140). Tähtis on märkida, et järgmisel kohtuistungil (lk.20, k.2), mis toimus 15.veebruaril 2006.a, ringkonnaprokurör ei tuvastanud kas Andrei Sassi eelmisele istungile mitteilmumine oli mõjuva põhjusega või mitte. 10.Apellant viitab, et eelmise kohtuotsuse järgi kohtukulud ja määratud rahatrahvisummad maksti vahetult enne Viru Maakohtu 15.veebruari 2006.a. istungit ja maksis süüdistatava ema Niina Sassi. Ülalnimetatust ei ole aru saada mida sellega tahtis öelda ringkonnaprokurör. Ringkonnakohtu istungi käigus on lisatud kriminaalasja materjalide juurde maksekorralduste koopiad, millest tuleneb, et süüdistatava Andrei Sassi poolt on makstud temale määratud rahatrahvid. Muidugi kujuneb selline mulje, et Andrei Sassi reaalse vabadusekaotusliku karistuse kartusel maksis ära talle määratud rahatrahvid ning kohtukulud eelmise kohtuotsuse järgi. Ringkonnakohus on seisukohal, et 09.veebruaril 2006.a. maakohtu istungile mitteilmumine, määratud rahatrahvide ja kohtukulude maksmine enne Viru Maakohtu 15.veebruari 2006.a. istungit ei saa olla aluseks reaalse karistuse mõistmisel ning
Maakohtu otsuse põhiosas (lk.48, k.2) on kirjutatud :“Karistuse liigi valimisel arvestab kohus, et süüdistatav on asunud paranemise teele“. Maakohtu järeldus on leidnud kinnitust sellega, et Andrei Sassi hüvitas temale määratud rahatrahvid ja eelmise otsuse kohtukulud. Kui nõustuda ringkonnaprokuröri seisukohaga ja lugeda rahatrahvide ja kohtuotsuse kohtukulude hüvitamine negatiivseks asjaoluks, mis annaks aluse reaalse karistuse mõistmiseks, siis oleks tegemist kättemaksuga istungile mitteilmumise ning rahatrahvide ja kohtukulude õigeaegse mittemaksmise eest. 11.Ringkonnakohtunike kolmeliikmeline koosseis toetab riigiprokuröri Irina Karo väidet, et õiguskaitseorganite prioriteediks võitluses süütegudega liikluses on liiklusõnnetustes kannatanute vähendamine. Sellele viitab ka kohtupraktika (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-26-03, 05.märts 2003.a.). Kui aga apellant taotleb karistuse mõistmist vangistuse näol, tuleb tuvastada, milles seisneb maakohtu viga kõnealuses kriminaalasjas rahalise karistuse mõistmisel.
lg 5 sätestab, et liitkaristust mõistetakse juhul, kui süüdimõistetu pani katseaja kestel toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Maakohus pidas otstarbekaks karistada Andrei Sassi rahalise karistusega. Ühtlasi, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ka millistel tehioludel oli kuritegu toime pandud. Süüdistatav Andrei Sassi selgitas (lk.5, k.1, lk.2, k.2), et ta aitas naisterahval liivast välja sõita ja sõitis võõra sõiduautoga. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.