) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Anni Sõkkal süüdi karistusseadustiku (KarS) 209 lg 2 p 1-§ 25 lg 1,2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu; tunnistada Anni Sõkkal süüdi KarS 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista Anni Sõkkalile karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Anni Sõkkalile mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 06.05.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta vangistust, võrra ning mõista Anni Sõkkalile liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 1 (üks) kuu.
lg 3 kohaselt vähendada Anni Sõkkalile mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning mõista Anni Sõkkalile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud. Vangistuse kandmise aja alguseks lugeda 11.oktoober 2005; tõkend vahistamine jätta Anni Sõkkali suhtes muutmata. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatav on süü täielikult omaks võtnud. Süü omaksvõtuga loeb kohus koos teiste tõenditega tõendatuks süüdistuses esitatud asjaolud. Süüdistatav kohtuistungil enda ülekuulamist ei taotle. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava varasemate ütluste usaldusväärsuses ning tema ütlustega tunnistab kohus tõendatuks talle inkrimineeritavad kuriteod. Asjas on tehtud ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis /tl 68-71/. Ekspertiisiaktis on ekspert andnud arvamuse, millest nähtub, et Anni Sõkkal ei ole vaimuhaige,nõrgamõistuslik ega nõdrameelne, kuid ta on düssotsiaalne isiksus, kelle elu jooksul tekkinud isiksusehäire avaldus sotsiaalsete normide eitamisena, koolikohustuse ignoreerimisena, käitumishäiretena, vägivaldsusena ja psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamisena. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdiarvamuse usaldusväärsuses. Kriminaalasjas on asitõendiks lahtised kommid paberkotis ja 2 purki energiajooki, mis on kuriteo objektiks. Kannatanu esindaja Jekaterina Aljohhina avaldatud ütluste kohaselt /tl 12-13/ tekitati ASile Prisma Peremarket kahju summas 81.05 krooni; singipirukas oli ära söödud müügisaalis, samuti oli müügisaalis ära joodud 2 energiajooki „Danviva“, et kaalukommid olid pandud taskusse, ei olnud neid võimalik enam müügiks tagastada. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et Anni Sõkkali toimepandud teod vastavad KarS 209 lg 2 p 1-25 lg 1, 2 ning 199 lg 2 p 4- 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteokoosseisudele. Kohus tuvastas Anni Sõkkali õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud Anni Sõkkali süüd välistavaid asjaolusid ning Anni Sõkkal tuleb talle esitatud süüdistuse järgi süüdi tunnistada. 1.1.3. Tsiviilhagi otsustamine Kohtueelsel uurimisel on AS Prisma Peremarket esitanud tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 81.05 krooni /tl 9-10/. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb
S 209 lg 2 p 1-§ 25 lg 1,2 järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud ning süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 4- 25 lg 1, 2 järgi ja karistamist vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusena vangistust 2 aastat ja 6 kuud, vangistuse aja algusega 11.oktoober
lg-le 2 süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega
4. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud
§-s 175. Vastavalt
lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, so 4500 krooni.
Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt
lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik
Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 3186.02 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 1500 krooni, kaitsjale toimiku tegemise kulu (CD) 7 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni; Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.
lg 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt
lg-le 5 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 7 krooni.
lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas eksperiisi tegemisega tekkinud kulud – 1500 krooni nähtuvad tl 72. Vastavalt
lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Anni Sõkkalilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 4221.47 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1513 (1500+7+6) krooni riigieelarve tuludesse. 4 Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt
lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kriminaalasja juures olevad asitõendid tuleb
Anni Sõkkal on kahtlustatavana kinni peetud 11.oktoobril 2005 ja tõkendina on talle kohaldatud vahistamine. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Arvestades kohtuotsuse kuulutamise päeva 17.01.2006 tuleb karistusena mõistetud vangistuse esimeseks päevaks lugeda 11.oktoober 2005.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. / allkiri/ Urmas Reinola Kohtunik Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2006 Tartu Kriminaalasja number 1-05-1408
§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 3, 4; 339 lg 2; 340 lg 1 tühistada Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2006 otsus Anni Sõkkalile KarS §-de 209 lg 2 p 1 25 lg 1, 2; 199 lg 2 p 4 - 25 lg 1, 2 järgi mõistetud karistuste ja liitkaristuste osas ning teha uus otsus. Mõista Anni Sõkkalile karistuseks KarS §-de 209 lg 2 p 1 - 25 lg 1, 2 järgi vangistus 6 (kuus) kuud. 5 Mõista Anni Sõkkalile karistuseks KarS §-de 199 lg 2 p 4 - 25 lg 1, 2 järgi vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista Anni Sõkkalile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
S § 64 järgi mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja mõista Anni Sõkkalile lühimenetluses karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Anni Sõkkalile mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.