Obsah (4)

§ 294§ 73§ 288§ 293

nr. 1-06-1691 KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N IM E L Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mail 2006.a. Kriminaalasja number 1-06-1691 /05210000016 / K

§ 294lg 1 järgi üldme-netluses.

Prokurör Jüri Kasesalu SÜÜDISTATAV U N -elukoht : XXXXXXX ,isikukood : XXXXXXX ,haridus: keskeri, töökoht: Daily Service, varem kriminaalkorras karistamata . Tarvo Lindma Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U N

§ 294lg.

1 järgi ja karistada teda 2(kahe) aastase vangistusega.

§ 73

alusel ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui U N ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu . Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista U N’lt Eesti Vabariigi kasuks /Rahandusministeerium SEB Eesti Ühispank /kood 401/ 1 arveldusarve nr. 10220004799019 Viitenumber 2100007998 / tsiviilhagi katteks riigile tekitatud varalise kahju eest 500.(viissada ) krooni. Välja mõista U N ’lt süüdimõistava kohtuotsusega kaasne v sundraha 4500.- (neli tuhat viissada ) krooni riigitu- ludesse. Riigi kasuks välja mõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 viitenumbrile 2800049777 (Harju Maakohus) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule Esitatud süüdistus. U N’d süüdistatakse selles, et tema töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjä-relevalve osakonna liiklus talituse konstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, olles seega ametiisik

§ 288mõistes, 29.06.2005.a.

kella 01.30- 02.00 paiku Tallinna Ringteel Lagedi raudtee ülesõidu lähistel, täites oma teenistusülesandeid, s.t. teosta-des liiklusjärelevalvet ,peatas liikluseeskirja rikkumise- lubatud sõidukiiruse ületamise s.o. Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kuriteo matkija poolt juhitud sõiduauto BMW, registreerimismärgiga 646 AJZ. U N jättis vormis-tamata väärteomaterjalid nimetatud rikkumise kohta ning võttis selle eest kuriteo matkijalt altkäemaksu 500 krooni. Seega U N pani toime altkäemaksu võtmise s.o.

§ 294lg 1 järgi kvalifitsee-ritava kuriteo.

U N tunnistas kohtuistungil ennast toimepandud kuriteos täielikult süüdi. 29.06.2005.a. sõitis ta koos L K’ga väljakutselt, mõõtsid vastutulevate sõidukite kiirust ja kui märkasid ühte kiiruse ületajat, pidasid rikkuja kinni. Algul oli politseiautos ka L.K, kuid ta väljus, et teiste sõidukite kiirust mõõta. Kuna sõidukijuht oli kiirust ületanud palju, siis ei saanud hoiatusega piirduda ja ta tahtis hakata vormistama väärteomaterjale, kuid sõidu-kijuht hakkas rääkima, et kas ei saaks kuidagi teisiti. Juht jättis autosse 500 krooni ja N lasi tal minna. L.K ei teadnud tema poolt 500.-krooni võtmisest midagi. Ta ei osanud seletada, miks ta liikluseeskirja rikkujalt raha vastu võttis. Politseis töötas 13 aastat, on medal 10 aastat laitmatut tööd politseis ja on saanud tänukirju. Ka eeluurimisel kahtlustatava na ütlusi andes on U N tunnistanud ennast süüdi ning ei ole eitanud raha võtmist Kahtlustatavana andis U N ütlusi 20.09.05 ja 19.12.

1. /t.l.21-22, 2526/ning kõikidel kordadel ei ole eitanud raha võtmist, samuti puudu-vad U N ütluste vastuolud. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja D K ,kelle seletuse kohaselt tegi ta po-litsei sisekontrollitalitusega juunis 2005.a. koostööd ja tema ülesandeks oli Peterburi tee ja Jüri asula vahel Tallinna ringteel ületada oma sõidukiga sõidukiirust sellisel määral, et see ärataks selles piirkonnas patrullimas oleva politseipatrulli tähelepanu , eesmärgiks oli, et politseinikud ta kinni peaks.Nii ka toimus ja politseivärvides sõiduk ,tema mäletamist mööda Ford Mondeo, andis vilkuritega märku peatumiseks, mida ta ka tegi. Talle selgitati rikkumist, kutsuti politseiautosse ja kuna tal olid kaasas tehnilised vahendid, mis olid sisse lülitatud, siis 2 sai teha audio-video salvestust ja ka võtta lindile tema ning politseinike vaheline jutuajamine. Alguses oli sõidukis kaks politseiniku, kuid hiljem jäi üks politseinik, kellega ta hakkas siis kauplema ja tingima, et teda ei karistataks . Politseinik selgitas, et sellise rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 3000 krooni ja kuna tema poolt oli kiiruse ületamine suur, siis tuleb vormistada väärteomaterjalid. Samas ei teinud politseinik ühtegi toimingut, et kontrollida K rikkumiste registrit , isikuandmeid .D. K pakkus rikkumise vormistamata jätmise eest politseinikule 500.-krooni, mille asetas esiistmete vahele käetoele, sai dokumendid tagasi ja lahkus . D K on andnud eeluurimisel tunnistajana ütlusi
2. 06.2005.a. /tl 13-20/ning need eeluurimisel antud ütlused on ühtelangevad kohtuistungil antud ütlustega, ainult de-tailides on erinevusi, mis on loomulik ,kuna koheselt peale sündmust on inimesel kõik asjaolud paremini meeles. Veel on U N kuritegu tõendamist leidnud kuriteo toimepanemisel tehtud helisal-vestisega, mida kuulati kohtuistungil (CD-plaat ) ning koopia ga jälitusprotokollist kuriteo matkimise kohta koos lisadega /tl.5-11/, aktiga kuriteo matkijale raha üleandmise kohta /tl 3/; koopiaga väljavõttest patrullide andmetega /tl 12/; koopia ametisse nimetamise käskkirjast /tl 31,32/,- koopia ametijuhendist /tl 33-35/. Kohtuotsuse põhjendused . Kohus leiab, et süüdistatava U N poolt toimepandu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. U N süüdistatakse altkäemaksu võtmises . Kuritegu on taunitav eriti seetõttu, et U N oli politseiametnik, kes on pannud toime raske ametialase kuriteo. Kohus leiab, et U N süü on tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendite , süüdistava eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütluste ja tunnistaja D K eel- uurimisel ja kohtuistungil antud ütlustega. Kohus ei nõustu N kaitsja väidetega selle kohta, et U N ei saa süüdi mõista altkäemaksuvõtmises, sest tegemist ei olnud mitte altkäemaksu ,vaid pistisega .

§ 293s.o.

pistise andmine on tegu, mille puhul ametiisik paneb või jätab pistiseandja huvides toimepanemata õiguspärase teo , altkäemaksu võtmise puhul on tegemist teoga, mille puhul ametiisik paneb toime või jätab altkäemaksu andja huvides toime panemata õigusvastase teo. Kaitsja väitel jättis U.N rikkuja suhtes vormistamata väärteoprotokolli , kuid selline võimalus on seaduses olemas, sest väärteomenetluse seadustik näeb ette ka hoiatamismenetluse , sellise menetluse U N ka läbi viis, hoiatas isikut ilma väärteoprotokolli vormistamata s.t. pani toime õiguspärase teo. Kohus leiab, et U N tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 294lg.1 järgi altkäemaksu võtmisena, U N pani toime õigusvastase teo, s.t.

jättis tegemata si-suliselt kõik vajalikud menetlustoimingud, mis on kohustuslikud politseiametnikul teha väärteo sündmuse tuvastamisel ( ei kontrollinud rikkuja isikuandmeid, varasemaid rikkumisi, jättis vormistamata väärteoprotokolli ).U N kohtuistungil ütlusi andes tunnistas, et kuna D. K poolne kiiruse ületamine oli suur, ei saanud kuidagi hoiatusega piirduda, seega ei kohaldanud U N mingil juhul hoiatamismenetlust, vaid jättis rikkuja suhtes vormistamata väärteomaterjalid s.t. pani toime õigusvastase teo. Ebaõige on N kaitsja väide, et 29.juunil 2005.a. ei olnud kuriteo matkimine U N suhtes põhjendatud ega seaduslik, kuna puudus igasugune kahtlus U N suhtes ja matkija provotseeris 3 U N raha vastu võtma s.t. matkija tegevus oli pii-ramatu ning matkija ise kutsus oma käitumisega esile raha vastuvõtmise. Kaitsja viitab seejuures Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1110-04 02.12.2004.a. Kohus leiab, et hindamaks, kas tegemist oli lubamatu või lubatud teoprovokatsiooniga , tuleb kõiki asjaolusid hinnata kogumis. Kahtlemata oli politsei sisekontrollil kahtlusi selles konkreetses politseisõidukis tööülesandeid täitvate politseiametnike suhtes, vastupidisel juhul ei oleks kuritegu matkitud, samuti ei olnud matkija käitumine altkäemaksu pakkumisel intensiivne ega pealetükkiv. U N andis algusest peale oma käitumisega mõista, et antud probleemi saab lahendada ka teisiti, kui rikkumise materjale vormistades. Seda tõendab muuhulgas ka kohtuistungil ärakuulatud D. Kja U.N vestluse helisalvestis . Tsiviilhagi on kriminaalasjas esitanud Eesti Vabariik summas 500.-krooni., mis on põhjendatud ja kuulub U N’lt väljamõistmisele. Karistamise alus ja eesmärgid on kehtivas

-s sätestatud §-s 56,mille kohaselt karistamise aluseks on isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest . U N’d süüdistatakse altkäemaksu võtmises . Kuritegu on taunitav eriti seetõttu, et N oli politseiametnik, kelle tegevuse alusena on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastu ning muuhulgas kohustuse hoiduda ka näiliku olukorra loomisest, mis võib kahtluse alla seada ametniku erapooletuse ja objektiivsuse. Seega ei ole kuidagi võimalik teha U N’le karistuse mõistmisel mingeid erandeid ja kohaldada erandina altkäemaksuvõtmise eest karistusena rahalist karistust. Süüdistatav U N tunnistas ennast süüdi ja kahetses tehtut , mis on karistust ker- gendavaks asjaoluks, kohus ei tuvastanud süüdistatava osas ka karistust raskendavaid asja-olusid. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on piisav U N karistamine vangistusega sanktsiooni alammäärast veidi suuremana ning seda karistust ei pöö-rata täitmisele,kui süüdimõistetu talle määratud katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtunik 4