Obsah (11)

§ 117§ 119§ 29§ 189§ 190§ 192§ 193§ 123§ 150§ 31§ 53

NB! Internetis määruse avalikustamisel asendada KrMS § 408-1 lg 3 alusel menetlusaluse isiku ja tunnistajate nimed initsiaalidega ning KrMS § 408-1 lg 2 alusel mitte avalikustada menetlusaluse isiku i

§ 117

lg 1 p 3 ja

§ 119

alusel tühistada Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna Elva konstaablijaoskonna vanemkonstaabel E.R. 27.03.2006.a otsus nr 2780.06.000987 ja lõpetada väärteoasjas

§ 29lg 1 p 1 alusel menetlus.

MM kaebus rahuldada osas, millises ta taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Määrus väljastada allkirja vastu menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) 2

§ 189

ja

§ 190

alusel on kohtumenetluse poolel õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus.

§ 192

lg 1 alusel esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

§ 193

lg 1 alusel esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 08.03.2006.a koostas Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna Elva konstaablijaoskonna vanemkonstaabel EE.R. väärteoprotokolli, milles menetlusaluseks isikuks on M.M. (lk 10). Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse M.M. selles, et tema 25.02.2006.a kella 19.00 ajal Tartumaal, Elva linnas, Supelranna 21 asuvas Elva Haiglas, lasteosakonnas tülitses K.L. avalikus kohas, nimetades teda litsiks. Sellise käitumisega pani M.M. väärteoprotokollis kajastatu kohaselt toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna Elva konstaablijaoskonna vanemkonstaabel Einar Rebase 27.03.2006.a otsusega karistati M.M. KarS § 262 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, see on 180.- krooniga. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega tunnistati M.M. KarS § 262 järgi süüdi selles, et tema 25.02.2006.a kella 19.00 ajal Tartumaal, Elva linnas, Supelranna 21 asuvas Elva Haiglas, lasteosakonnas tülitses K.L. avalikus kohas, nimetades teda litsiks. Väärteomenetluses esitas M.M. kohtuvälisele menetlejale vastulause (lk 15-17). M.M. avaldatu kohaselt ei ole ta nimetanud K.Leinot litsiks. Vastulauses kajastatu kohaselt ei rikkunud M.M. avalikus kohas teiste isikute rahu. Samuti ei rikkunud M.M.avalikku korda ka muul viisil. Vastulauses palub M.M. menetluse lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna tema käitumises puuduvad väärteo tunnused.

Vastulauses märgitust nähtuvalt viibis M.M. 25.02.2006.a kella 19 paiku Elva Haiglas, palatis nr 4 ja seejärel med-õdede toas, siis uuesti palatis nr 4. 08.03.2006.a M.M. menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt viibis M.M. 25.02.2006.a Elva Haiglas ja ta suhtles seal K.L., kuid litsiks ta K.L. ei nimetanud (lk 12). 08.03.2006.a K.L. tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtuvalt läks K.L. 25.02.2006.a kella 19.00 ajal Elva Haiglasse, et olla seal koos haiglas viibiva lapsega (lk 13 K.L. ütlustest nähtuvalt oli tema laps K.M 25.02.2006.a Elva Haiglas koos lapse isa M.M.. K.L. ütlustest nähtuvalt ei lubanud tema elukaaslane M.M. lapse juurde ja süüdistas K.L. võõrastega peo panemises, ei andnud last K.L. kätte, siis hakkas K:L. kõva häälega sõimama, nimetas litsiks, lehmaks, värdjaks. K.L. ütlustest nähtuvalt soovis ta nutma hakanud last rahustada ja last sülle võtta, kuid M.M.i ei lasknud, tekkis rüselus. K.L. ütlustest nähtuvalt võis ta rüseluse käigus M.M. küünistada. K.L. ütlustest nähtuvalt lahkus ta seejärel haiglast ja jättis lapse isa juurde (lk 13). 08.03.2006.a V.K. tunnistajana antud ütlustest nähtuvalt oli ta 25.02.2006.a tööl Elva Haiglas lasteosakonnas, kella 19.00 ajal tekkis tüli M.M ja K.L vahel (lk 14). V.K ütlustest nähtuvalt süüdistas M.M. kõva häälega K.L. litsi löömises, nimetas teda litsiks ja ei andnud last ema kätte ning kogu see jutt käis kõva häälega, mis kostus üle terve Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) 3 haigla ning rikkus kodurahu ja avalikku korda. V.K. ütlustest nähtuvalt jooksis mingil ajal tema juurde M.M. ja ütles, et K.L. tuleb temale kallale ja tahab ära võtta last. Veidi aja pärast tuli M.M. uuesti ja kaebas, et K.L. on teda küünistanud. K.L. lärmi ei teinud. V.K. ütlustest nähtuvalt lahkus K.L. haiglast pärast seda kui V.K. oli lubanud politsei kutsuda (lk 14). Kohtuvälise menetleja 27.03.2006.a otsuse peale esitas M.M. kaebuse (lk 1-5). Kaebuses märgitu kohaselt kuulub vaidlustatud otsus tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele. K.L. ta 25.02.2006.a litsiks nimetanud ei ole. Kaebuses märgitu kohaselt külastas K.L 25.02.2006.a kella 19 paiku Elva Haiglas palatis nr 4 last, küsides M.M. suitsu, millele M.M. vastas keeldumisega, mispeale K.L. pigistas M.M. valusalt lõuast, laps hakkas nutma ja M.M. hakkas last rahustama; K.L. nõudis last enda kätte, kuid M.M. jätkas lapse rahustamist, misjärel K.L. haaras tagantpoolt M.M. kaelast tugevalt küüntega kriipides kinni. M.M. kaebuses märgitust nähtuvalt läks ta seejärel med-õdede tuppa, kus palus saata K.L. seoses tema ründega kohe majast välja, lubades vastasel korral kutsuda politsei. Seepeale hakkas K.L. kätega vehkima, karjudes med-õdede juuresolekul valjult kao eest ära. Palatisse tagasi jõudnult ähvardas K.L. M.M. sõnadega sa veel kahetsed seda. Samal õhtul tuvastati M.M traumapunktis tema kaelale K.L poolt tekitatud vigastused – veritsevad nahamarrastused jmt. M.M.kaebusest nähtuvalt läks ta med-õdede tuppa K.L. algatatud ja teostatava agressiivse tüli lõpetamiseks, et paluda haigla töötajailt abi K.L. ohjeldamiseks ja haiglast väljasaatmisel ja kutsuda avaliku korra ja enese ning lapse kaitseks kohale politsei juhul, kui K.L. ei saadeta viivitamata ära.

§ 123

lõikes 2 sätestatu kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 123

lõikest 2 tulenevalt ei ole maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust menetledes seotud kaebuse piiridega.

§ 119

lõikes 1 sätestatu kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt

-i §-le 29.

§ 150

lõikes 1 punktis 1 sätestatu kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel. Käesolevas väärteoasjas tulnuks kohtuvälises menetluses väärteomenetlus lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuna M.M.-le etteheidetava väärteo ebakonkreetsuse tõttu ja piisava selguseta väärteo kirjelduse tõttu puuduvad M.M.-le etteheidetavas teos KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused. Kuna ka väärteoasja menetlemine kohtuistungil ei teeks olematuks etteheidetava väärteo ebakonkreetsust ja menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist ning ei annaks õiguslikku alust väärteo kirjeldusse uute asjaolude lisamiseks, siis kasutab kohus käesoleval juhul

§-s 119 sätestatud õigust tühistada kohtuvälise menetleja otsus määrusega kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata ning lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Created with nova

PDF Printer (www.novaPDF.com) 4 KarS §-s 262 sätestatu kohaselt on avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumise eest karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest.

§ 31

lõikes 1 sätestatu kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid

5.peatükis sätestatud erisusi arvestades. KrMS-s käsitleb tõendamist 3.peatükk: Tõendamine, §-d 60-126.

§ 31lg 1 ja Kr

MS § 62 alusel on väärteomenetluses tõendamiseseme asjaoludeks: 1) väärteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud väärteo tehiolud, 2) väärteokoosseis, 3) väärteo toimepannud isiku süü, 4) väärteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Käesolevas väärteoasjas on ebapiisavalt kirjeldatud M.M. etteheidetavat väärtegu. Väärteoprotokollis ja vaidlustatud 27.03.2006.a otsuses ei ole konkretiseeritud väärteo toimepanemise täpset kohta. Üksnes Elva Haigla lasteosakond on antud juhul liiga lai väärteo toimepanemise koha määratletus ja ainult sellest KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo puhul ei piisa. Isikule, kes on varasemalt käinud Elva Haiglas, on teada, et haigla asub suures hoonetekompleksis ning on mitmekordne ehitis. Kaudselt nähtub see ka M.M. väärteomenetluse kestel avaldatust selle kohta, et viibis 25.02.2006.a nii lasteosakonna med-õdede toas kui ka palatis nr

1. Ülejäänud väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, kui suur Elva Haigla lasteosakond on. M.M väärteomenetluse kestel avaldatust nähtuvalt saab teha järelduse, et lasteosakonnas on olemas med-õdede tuba ja kindlasti kuni 4 palatit. Kui on soov piirduda etteheidetava väärteo kirjelduses üksnes lasteosakonnaga, siis tulnuks ka märkida, millises lasteosakonna osas väärteona etteheidetav tegu toime pandi. M.M enda avaldatust nähtuvalt võidi etteheidetav tegu toime panna nii
2. palatis, lasteosakonna koridoris, kui ka med-õdede toas. V. K. ja K.L. ütlustest nähtub üksnes, et nad kirjeldavad lasteosakonnas toimunut, täpsustamata, millises kohas konkreetselt sündmused toimusid. Seega tulnuks kohtuvälisel menetlejal enne väärteoprotokolli koostamist ja väärteoprotokolli väärteo kirjelduse märkimist tuvastada M.M.-le etteheidetava väärteo toimepanemise täpne koht. Sellest, millises kohas täpselt väärtegu toime pandi, sõltub näiteks see, millises ulatuses avalikku korda rikuti, ehk kui paljude ja milliste isikute rahu rikuti (kas ainult täiskasvanute või ka laste või haigla külastajate või mõne haigla töötaja või ainult 1 inimese - haigla töötaja, külastaja, lapse vmt). Näiteks palatitevahelises koridoris väärteo toimepanemine võib olenevalt asjaoludest olla palju suurema ulatusega ja raskusega kui lasteosakonna otsapalatis väärteo toimepanemine, mida võisid näha ja kuulda üksnes paar meditsiinitöötajat või näiteks üksnes koristaja. Eelnimetatud asjaolusid on aga vaja teada, et otsustada väärteo toimepannud isiku süü ulatuse üle ja selle üle, milline karistus tuleb väärteo toimepannud isikule mõista. Täielikult on väärteokirjelduses kajastamata KarS § 262 koosseisust väljend teiste isikute, kuna väärteokirjelduses pole kajastatud ühtegi isikut, kelle rahu rikuti. Kohus ei eelda, et kirjas peaksid olema nimeliselt kõik isikud, kellede rahu rikuti, kuid süüdistusest peaks selguma orienteeruvaltki, kes need isikud olid. Kas näiteks palatites nr see ja see asunud haiged või lasteosakonna koridoris või külastajate toas või medõdede toas viibinud isikud või ainult paar töötajat. Ainult väljend lasteosakonnas ei ole piisav, et käsitleda seda KarS § 262 mõistes teiste isikute sünonüümina. Jättes M.M.le esitatud süüdistuses kajastamata KarS § 262 mõttes teised isikud on süüdistuse skaala põhjendamatult äärmiselt lai – selle alusel võidakse süüdistada ka ainult 2 isiku rahu rikkumises kuni väga paljude isikute (haigla patsientide, arstide, õdede, külastajate …) rahu rikkumises. Käesoleval juhul ei ole M.M. võimalik ennast süüdistuse vastu kaitsta, kuna sellest ei selgu orienteeruvaltki, kes olid need teised Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) 5 isikud, kellede rahu ta rikkus. Samuti ei selgu orienteeruvaltki, kui palju neid teisi isikuid oli, kellede rahu M.M rikkus. M.Mle etteheidetava väärteo kirjelduses märgitud isik – K.L ei ole antud väärteoasjas käsitletav teise isikuna KarS § 262 mõttes, kuna K. L.eino oli 25.02.2006.a kella 19.00 ajal toimud intsidendiga seoses menetlusalune isik. Nimetatu nähtub nii M.M-le etteheidetava väärteo kirjeldusest: tülitses K.L. avalikus kohas kui ka kohtuvälise menetleja teatisest selle kohta, et K.L. suhtes on 25.02.2006.a Elva Haiglas toimunu osas

§ 53lg 2 alusel piirdutud suulise hoiatusega (lk 9).

M.M. etteheidetava väärteo kirjeldus on ebakonkreetne ka väärteo toimepanemise viisi osas, kuna sellest ei nähtu, kas M.M. nimetas K.L. litsiks vaikselt omaette sosistades või tavalisel igapäevasel häälel rääkides või tegi ta seda täiest kõrist ja nii valjult kui suutis karjudes või hoopiski mõnel muul viisil. Tunnistaja V.K. ütlustest nähtuvalt kostus M.M. jutt üle terve haigla. M.M. ise neid tunnistaja ütlusi ei kinnita. K. L. ütlustest nähtuvalt kasutas M.M. temaga suheldes kõva häält. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et kohtuvälisel menetlejal oli olemas informatsiooni võimaliku hääle valjuse kohta ja seega oli tal olemas ka tõendeid selleks, et etteheidetavas väärteo kirjelduses kajastada ka väärteo toimepanemise viisi. Omaette küsimus on siinkohal aga tõendite usaldusväärsus. V.K. tunnistajana ülekuulamise protokollist ei nähtu, millised on tema suhted M.M.ja K.L.-ga ning kellena ta haiglas töötab. Teades, et Elva Haigla on suur mitmekordne hoonetekompleks, tõusetub V.K.. ütlusi hinnates paratamatult küsimus tema ütluste usaldusväärusest, kuna on kaheldav, kas kõva häälega meesterahva jutt saab olla selline, mis kostuks üle terve haigla. Samuti on M.M.-le etteheidetava väärteo kirjelduses konkretiseerimata, mitmel korral M.M K.L litsiks nimetas. Nimetatud asjaolu ei selgu ka K.L. ja V.K. ütlustest. Etteheidetava süüteo ebakonkreetsus on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, kuna süüdistataval puudub võimalus ennast sellise süüdistuse vastu kaitsta (vt selle kohta Riigikohtu lahendeid süüteoasjades nr 3-1-1-36-03, 10.04.2003; nr 3-1-1-158-05, 13.03.2006; nr 3-11-122-03, 25.02.2004).

§-s 2 sätestatu kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohtul endal puudub õigus nii süüdistuse kui ka etteheidetava väärteo sisustamiseks ja konkretiseerimiseks uute asjaoludega. Kohus saab küll muuta väärteo kvalifikatsiooni, kuid mitte väärteo kirjeldust sellesse uute asjaolude lisamisega (vt selle kohta 29.05.2003.a Riigikohtu kohtuotsuses punkti 7 väärteoasjas nr 3-1-1-75-03). Kuna vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele sõltumata asjaolust, kas M.M. kaebuses väidetud asjaolud ja vaidlustatud otsuses kajastatud väärteo kirjelduses märgitud asjaolud on tõesed või mitte, siis puudub kohtul antud juhul vajadus M.M.le etteheidetava väärteo kirjelduses märgitud asjaolude tõendatuse osas seisukoha võtmiseks. H.S. kohtunik Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com)