Obsah (5)

§ 7419§ 20§ 7419e§ 741§ 7435

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.mail 2006. a Tartus Kalevi 1 kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-05-394 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer

§ 7419järgi karistuseks rahatrahv 130 (ükssada kolmkümmend) trahviühikut, s.o 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni. Kar

S § 66 lg 2 ja 3 alusel tuleb R. Gritsukil tasuda temale karistuseks mõistetud rahatrahv ositi selliselt, et 1 (ühe) aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 650 (kuussada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord 1 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada kohtumenetluse pooled advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 25.10.2005. a otsusega väärteoasjas nr 2780,05,005157 karistati R. Gritsukki liiklusseaduse (edaspidi

) § 7419 alusel rahatrahviga 170 trahviühikut, s.o 10 200 krooni. Otsuse kohaselt juhtis R. Gritsuk 04.10.2005. a kella 16.15 ajal Tartu maakonnas Alatskivi vallas Kolkja suunas liikudes mootorsõidukit alkoholijoobes. Sellega R. Gritsuk rikkus liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 7419järgi kvalifitseeritava väärteo.

R. Gritsuk esitas nimetatud otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, milles ta ei vaidlusta toimepandud rikkumist, vaid on seisukohal, et tema poolt autorooli joobes istumine oli äärmiselt vastutustundetu teguviis. Samas leiab ta, et kuna tema viibib alates 11.10.

1. a ajateenistuses, ei ole tal võimalik sellist summat tasuda ja taotleb kohtult temale määratud trahvi vähendamist. Menetlusalune isik avaldas, et kohtuistungist ta osa võtta ei soovi. Lõuna Politseiprefektuuri kirjalikust seisukohast ilmneb, et R. Gritsuki kaebus tuleb jätta rahuldamata ja 15.08.
2. a otsus väärteoasjas nr 2780,05,005157 muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et igakülgselt on tõendatud, et R. Gritsuk pani toime

§ 7419järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistuse määramisel võeti arvesse, et R. Gritsuk pani väärteo toime tahtlikult, olles teadlik sellise teo ohtlikkusest ja tagajärgedest. Küll aga nõustus kohtuväline menetleja R. Gritsukile määratud karistuse ositi tasumisega KarS § 66 lg 2, 3 järgi. Kohtuväline menetleja avaldas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 04.10.

1. a on kõnealuse rikkumise kohta on Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna vanemkonstaabel Andrus Salu koostanud väärteoprotokolli, millega menetlusalune isik on tutvunud ja millest nähtuvalt on menetlusalusele isikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt mõõtis Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna vanemkonstaabel A. Salu 04.10.
2. a kella 16.15 ajal Tartu maakonnas Alatskivi vallas Alatskivi-Kolkja mnt 0,3 km-l R. Gritsukil indikaatorvahendiga LION-S-L2 nr 95/2224 alkoholijoovet. Kuivõrd indikaatorvahendi tablool jäi põlema ainult punane tuli, tehti R. Gritsuki poolt väljahingatavas õhus kindlaks joobeseisundile vastav alkoholisisaldus. Protokollist nähtuvalt on menetlusalune isik andnud joobe tuvastamise protokollile oma allkirja. Allkirjaga on ta kinnitanud ka seda, et nõustub joobeseisundi kohapealse tuvastamisega. 05.10.
3. a toimunud ülekuulamisel on tunnistaja Kadri Ala andnud ütlusi, mille kohaselt 04.10.
4. a kella 16.15 ajal oli tema koos vanemkonstaabel A. Saluga töökohustuste täitmisel Tartumaal Alatskivi vallas. Alatskivil märkasid nad, kuidas tankla juurest hakkas Kolkja suunas sõitma kahtlaste sõidumaneeridega sõiduauto Opel Vectra, reg. märgiga 054 2 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) TDN. Tunnistaja ja A. Salu peatasid sõiduki kontrollimiseks ning tuvastasid, et mootorsõidukit juhtis R. Gritsuk. Indikaatorvahendiga LION S-L2 nr 95/224 joovet tuvastades jäi tablool põlema punane tuli – juht oli joobes. R. Gritsuk nõustus kohapealse joobetuvastamisega ja täiendavat meditsiinilist ekspertiisi ei nõudnud. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on Lõuna Politseiprefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud R. Gritsuki kaebuse koopia, selgitanud välja tema seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab kohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et R. Gritsuki kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. LE § 76 p 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis, mis vastavalt

§ 20

lg 3 on alkoholi, narkootilise või psühhotroopilise aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 20

lg 4 täpsustab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei tohi olla 0,1 milligrammi või rohkem.

§ 7419näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Joobeseisundi tuvastamise protokolli ja tunnistaja K. Ala ütlustega, mis langevad omavahel kokku ja mille tõelevastavuses kohtul puudub alus kahelda, on leidnud igakülgset tõendamist, et 04.10.2005. a kella 16.15 ajal Tartu maakonnas Alatskivi vallas Kolkja suunas liikudes R. Gritsuk juhtis mootorsõidukit Opel Vectra, reg. märgiga 054 TDN, alkoholijoobes olles. Ka menetlusalune isik R. Gritsuk ise on omaks võtnud, et nimetatud ajal juhtis ta mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Seega on R. Gritsuki tegevuses tõendamist leidnud

§ 7419

ettenähtud väärteokoosseisu objektiivne külg, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohus R. Gritsuki käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik R. Gritsuk pani toime

§ 7419e

ttenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, milline on õigesti kvalifitseerimist leidnud ka kohtuvälise menetleja poolt. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Kohtu seisukoht karistuse osas 3 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com)

§ 7419näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Lõuna Politseiprefektuuri 25.10.

1. a otsusega karistati R. Gritsukki rahatrahviga 170 trahviühikut, s.o 10 200 krooni. Karistusseaduse (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku R. Gritsuki tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et R. Gritsuk on oma teguviisi äärmiselt vastutustundetuks pidanud, st puhtsüdamlikult kahetsenud. Väärteokaristusõiendi kohaselt on R. Gritsukki varem väärteokorras karistatud kahel korral
2. a

§ 741

lg 1 ja

§ 7435lg 1 järgi.

Vahepealsel ajal R. Gritsukki õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud ei ole. Kohus on seisukohal, et juba ainuüksi kerges alkoholijoobes juhtimise näol on tegu tõsise rikkumisega – selline tegu ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõiduki juhile endale, vaid ka kõigile kaasliiklejaile. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Samas leiab kohus, et arvesse võttes ka teisi karistuse kohaldamise kriteeriume ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus põhjendatud. Nimelt ilmnes R. Gritsuki käitumises kergendav asjaolu – ta on oma käitumise taunimisväärsusest aru saanud ja oma tegu kahetsenud. Samuti tuleb arvestada seda, et R. Gritsukki on eelnevalt väärtegude eest karistatud ainult kahel korral ja sedagi mitte viimasel ajal, vaid juba 2003. a. Vahepealsel ajal on menetlusalune isik elanud õiguskuulekat elu. Tähelepanu tuleb juhtida sellelegi, et eelviidatud karistused ei olnud R. Gritsukile määratud alkoholijoobes juhtimise eest, vaid muude liiklusalaste süütegude eest. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalust isikut tuleb karistada sellise karistusega, mis jääb alla keskmist sanktsioonimäära. Kohus leiab, et R. Gritsukki tuleb karistada rahatrahviga 130 trahviühikut. Kuna KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühiku suuruseks 60 krooni, siis on R. Gritsukile mõistetava karistuse suuruseks 7800 krooni. Kohus asub seisukohale, et nimetatud rahatrahvi korraga maksmine tekitab menetlusalusele isikule, kes viibib ajateenistuses, majanduslikke raskusi ja on ebamõistlikult koormav. Seega tuleb KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel R. Gritsukil võimaldada tasuda rahatrahv ositi selliselt, et 1 aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, kuulub igakuiselt tasumisele 650 krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 4 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com)