4-06-528 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2006. a Põlva Väärteoasja number 4-06-528 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Mar

) § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 600 krooniga. Nimetatud 4-06-528 otsuse kohaselt T. L. sõiduauto Jeep Cherokee, reg. märgiga 869 MEK, juhina eiras 28.12.2005. a kella 10.20 paiku Põlvas, Võru tn 12 Põlva politseijaoskonna hoone juures liiklusmärgi nr 361 - peatumise keeld koos lisateatetahvel nr 815 (kaugus, märgist vasakule 50 m) ja lisateatetahvel (lubatud politseisõidukitele) nõudeid, millega rikkus liikluseeskirja § 151 p 1 (peatuda ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba) ja § 152 p 1 (parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda) sätteid. Kaebuse esitaja taotlus Kaebuse esitaja - T. L. nõuab eelmärgitud otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist järgmistel põhjustel: 1.

ei sätesta liikluskorraldust teega külgneval alal;

1. auto jättis ta politseijaoskonna hoone ette seoses asjaajamise vajadusega politseis ja oma tervisliku seisundi tõttu, kuna ta on invaliidsuspensionär, kes peab vältima libedal teel kõndimist;
2. tema karistamisega on politsei rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, sest sama hoone ees teisi parkivaid sõidukijuhte ei karistata selle eest;
3. peatumise keelu märgid on hoone ette paigaldatud talle arusaamatult ning vastuolus

nõuetele. Kohtuistungil lisas kaebuse esitaja, et 28.12.

1. a sõitis ta autoga politseijaoskonna hoone ette mitte Võru, vaid Metsa tänavalt, kus puudub peatumise keelumärgil lisateatetahvel, ning jättis auto 2-3 minutiks seisma hoone teise akna juurde, s.o sama koha lähedale, kus seisab asja juurde võetud fotol olev punast värvi auto, kuna see oli ainuke vaba koht. Ka ei näinud ta 28.12.
2. a politseijaoskonna juures tunnistaja T. Nõgesmäed. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata VTMS § 132 p 1 alusel. Käesolevas ei ole vaidlust selles, et T. L. jättis 28.12.
3. a kella 10.20 paiku sõiduauto Jeep Cherokee, reg. märgiga 869 MEK, Põlvas, Võru tn 12 Põlva politseijaoskonna hoone akende alla, 2-3 minutiks, kui ta läks politseijaoskonda oma probleeme lahendama. Võru tänavalt politseijaoskonna hoone juurde suunduvalt teelt on näha hoone tiivast paremal peatumise keelumärk koos lisateatetahvlitega (märgist vasakule 50 m ja lubatud politseisõidukitele) ning Metsa tänavalt suunduvalt teelt on näha hoone tiivast vasakul peatumise keelumärk. Nimetatud asjolud on tuvastatud lisaks T. L. ütlustele ka tunnistaja T.Nõgesmäe ütlustega ning asja juurde võetud fotoga. Tunnistja T. Nõgesmäe on kinnitanud, et T. L. auto seisis politseijaoskonna hoone akende all, s.o peatumise keelumärgi mõjupiirkonnas. Antud hoone Võru kui ka Metsa tänava poolsel küljel on peatumise keelu märgid. Fotost nähtub, et politseijaoskonna hoone juurde Võru tänavalt viivalt teelt on näha hoone tiivast paremal peatumise keelumärk koos lisateatetahvlitega. 2

§ 7435

lg 1 sätestab väärteokoosseisu mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427 või 7430–7432 sätestatud väärteokoosseis.

§ lg 1 p 1 ja § 3 lg 2 kohaselt sätestab käesolev seadus liikluse korraldamise Eesti teedel ning liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded ning liikluskorra määrab Vabariigi Valitsus liikluseeskirjadega.

§ 45

lg 2 kohaselt toimub liikluse korraldamine liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt teeseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

§ 4

lg 1 kohaselt käsitletakse käesolevas seaduses tee mõistet, nõudeid teele, teehoidu, tee kasutamist, teeomaniku kohustusi ja vastutust vastavalt teeseaduses sätestatule. Teeseaduse § 2 lg 2 p 1 sätestab muu hulgas, et tee moodustab ka sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee.

§ 4

lg 2 ja liikluseeskirja § 2 lg 49 kohaselt on teega külgnev ala teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Kuna Põlva politseijaoskonna hoone juurde saab nii Võru kui Metsa tänavalt, antud juurdepääsutee kulgeb antud hoone eest läbi ning hoone on igale juhile teelt näha, siis on kohtuväline menetleja põhjendatult lugenud hoone esise teega külgnevaks alaks, mille juurdepääsuteel kehtivad nii

-s kui ka liikluseeskirjas sätestatud õigusnormid. Seega on reguleerivad

sätted ka liikluskorraldust teega külgnevale alale viival juurdepääsuteel. Liikluseeskirja § 5 sätestab, et liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

§ 45

lg 3 kohaselt tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Liikluskorraldusvahendina käsitletakse liikluseeskirja § 2 lg 22 kohaselt ka liiklusmärki.

§ 48

lg 2 sätestab muu hulgas, et mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või peatuda teega külgnevate alade sissesõitudel. Liikluseeskirja § 151 p 1 kohaselt ei tohi peatuda kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba. Kuna eelnevaga on tuvastatud, et Põlva politseijaoskonna hoone juurde Võru tänavalt viival teel oli liiklusmärk nr 361 (peatumise keeld) koos lisateatetahvlitega nr 815 (mõjuala kehtivuse kaugus märgist vasakule 50 m) ja nr 891b (lubatud politseisõidukitele) ning menetlusaluse isiku poolt sõiduauto peatumise koht asus teega külgnevale alale sissesõidul, siis on T. L. rikkunud

§ 48lg 2 ja liikluseeskirja §-de 151 p 1 nõudeid. 3

§ 7435lg 1 järgi.

Peale selle on kohtu arvates asjakohatud menetlusaluse isiku väited, et peatumise keelu märgid on hoone ette paigaldatud talle arusaamatult ning vastuolus

nõuetele. Kohtul ei ole alust kahelda teeomaniku poolt liiklusmärkide paigaldamise õigsuses. Antud hoone esist läbivale teele paigaldatud liiklusmärgid ja sellega seonduv liikluskorraldus on vajalikud politseisõidukite ohutuks ja operatiivseks liiklemiseks. Kuna T. L. enda väidetel oli hoone esine sel päeval autosid täis ja see oli ainuke koht, kuhu auto jätta, siis leiab kohus, et T. L. poolt toimepandud tegu pidi oluliselt häirima politseisõidukite liiklust ja politsei tööd. T. L. väide, et ta sõitis autoga Põlva politseijaoskonna ette mitte Võru, vaid Metsa tänavalt ega näinud seetõttu Võru tn sissesõidu juures eelmärgitud liiklusmärki koos lisateatetahvlitega, kinnitab aga seda, et ta oli auto peatamisel teega külgnevale alale sissesõidul ja kitsal juurdepääsuteel hooletu ega veendunud peatumist keelava märgi olemasolus, kuigi see asus tema auto vahetus läheduses ja oli auto juurest nähtav ning peatumise keelus ei saanud ta kuidagi eksida. Ka pidi T. L. sõidukijuhina teadma kõiki liiklusmärke ning nende mitteteadmine ei saa olla tema süüd välistavaks asjaoluks. Arvestades asjaolu, et T. L. sõitis politseijaoskonna juurde Metsa tänavalt ning ka seal oli sissesõidul peatamise keelumärk, siis oleks iga mõistlik autojuht isegi politseis tavalise asjaajamise korral pidanud vältima auto peatamist või parkimist antud märgi keelualal. Peale selle oli antud hoone kogu Metsa tänava poolsel küljel nii peatumine kui ka parkimine kõigile isikutele tasuta lubatud. Kuigi neuroloog M. Sillaste poolt kohtule väljastanud teatises (14.02.2006. a) on märgitud, et menetlusalune isik on töövõimetu kutsehaiguse tõttu ning ta peaks vältima kukkumist ja libedust, ei kinnita see T. L. et ta on liikumispuudega isik, ega välista ka tema teo õigusvastasust. T. L. ei ole tõendanud, et tema kasutuses oleval autol oleks olnud

§-s 54 sätestatud parkimiskaart. T. L. väidet, et tema karistamisega on politsei rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna viimane ei karista teisi sama hoone ees parkivaid ja peatuvaid sõidukijuhte, ei loe kohus asjakohaseks ega põhjendatuks, sest

§ 48

lg 2 ja liiklusmärk nr 361 koos lisateatetahvliga nr 891b lubavad politseil ka vaidlusaluses kohas peatuda ja parkida ning kohtul puuduvad andmed teiste isikute taoliste rikkumiste kohta. Seega puuduvad ka T. Laaniste teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus leiab, et T. L. väärteoasjas ei esine VTMS §-des 29 ja 30 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ega ka väärteomenetluse lõpetamist võimaldavaid asjaolusid. T. L. on süüvõimeline ning puuduvad ka tema süüd välistavad asjaolud. Samuti on antud väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust. Vastavalt liiklusseaduse § 7457 lg-le 2 on liiklusseaduse §-des 741–7456 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks ka politseiprefektuur. Kuna antud väärtegu on toime pandud Põlva linnas, seetõttu leiab kohus, et karistuse T. L. on määranud pädev kohtuväline menetleja, s.o Lõuna Politseiprefektuur. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4