1-00-12\1

(99231001019)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi R.Te süüdistus KrK §1411 lg 2 p 2 järgi Süüdistatav R.T , EV kodanik, pensionär, Varasem karistatus: puudub RESOLUTSIOON 1. Lõpetada KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 alusel menetlus kriminaalasjas nr 1-00-12

(99231001019)R.Te süüdistuses KrK § 1411 lg 2 p 2 ettenähtud süüteo aegumise tõttu.

1. R.Te suhtes Tallinna Linnakohtu 30.05.2002 määrusega muudetud tõkend vahi all pidamine tühistada.
2. Lõpetada R.Te tagaotsimine.
3. Kriminaalmenetluse kulu, so määratud kaitsja tasu summas 743 krooni ja 40 senti jätta riigi kanda.
4. Mittetulundusühingu Tallinna AUTOM tsiviilhagi summas 62 357 krooni ja 5 senti jätta KrMK§ 220 lg 2 alusel läbi vaatamata.
5. Käesoleva määruse ärakirjad saata R.Tele, Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Advokaadibüroo A.Kunila ja Ko vandeadvokaadi vanemabile Raivo Bergson, Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonnale ja Äriregistrist 11.12.2003 kustutatud Mittetulundusühingu Tallinna AUTOM dokumentide hoidjale Advokaadibüroo Teder ja Partnerid ASle. Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 383, 384, 386 ja 387 alusel 10 päeva jooksul alates päevast mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse kohtumääruse koostanud kohtule. Kriminaalasja materjalide läbivaatamisel kohus tuvastas: Kohtu alla antud R.Te süüdistatakse KrK § 1411 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema, töötades ajavahemikul 15.01.1993 kuni 30.11.1995 Tallinna Automis asukohaga Paldiski mnt 96A Tallinnas tegevdirektorina ning olles seega vastutav ühingu töökorralduse eest, riisus oma ametiseisundi kuritarvitamise teel Tallinna Automi raha summas 46 885 krooni alljärgnevatel asjaoludel: Vaatamata Eesti Ühing Automi põhikirja p-le 20.10, mille järgi määrab tegevdirektori palga Automi piirkondliku organisatsiooni volikogu, R.T koostas omavoliliselt ilma volikogu otsuseta vastavad korraldused ja määras enesele preemiat: 19.02.1993 korraldusega nr 7 - 3000 krooni; 12.03.1993 korraldusega nr 10 - 2600 krooni; 07.04.1993 korraldusega nr 14 - 900 krooni; 30.04.1993 korraldusega nr 16 – 3100 krooni; 21.06.1993 korraldusega nr 23 – 3100 krooni; 30.06.1993 korraldusega nr 24 – 3100 krooni; 15.07.1993 korraldusega nr 25 – 3100 krooni; 23.02.1994 korraldusega nr 4 – 1800 krooni; 29.03.1994 korraldusega nr 9 -1800 krooni; 22.06.1995 korraldusega nr 19 – 1250 krooni kogusummas 23 750 krooni, mille palgana väljamakstud raha riisus. Samuti koostas ja määras R.T omavoliliselt ilma volikogu otsuseta enesele 01.02.1993 korraldusega nr 6 palgatõusu 35% põhipalgast, millise palgana väljamakstud raha riisus 1993 aasta jooksul 5985 krooni, 1994 aasta jooksul 9275 krooni ja 1995 aasta jooksul kuni oktoobrikuuni 7875 krooni, kogusummas 23 135 krooni. Taolise käitumisega R.T, korduvalt, oma ametiseisundi kuritarvitamise teel võõra vara riisumisega, pani toime KrK § 1411 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistuskokkuvõte koostatud 30.06.2000 ning kriminaalasi on saadetud Tallinna Prokuratuurist 05.07.2000 Tallinna Linnakohtule kohtulikuks arutamiseks. Kohtu 06.07.2000 määrusega anti R.T kohtu alla ning R.T sai 10.07.2000 kätte süüdistuskokkuvõtte ja kohtukutse. Kriminaalasja kohtulik arutamine määrati 17.08.2000, kuid kriminaalasja kohtulikku arutamist ei toimunud kohtu alla antud süüdistatava haigestumise tõttu ja kriminaalasja kohtulik arutamine lükati edasi 07.12.
6. Samal põhjusel lükati kriminaalasja kohtulik arutamine edasi ka 07.12.2000, 19.12.2000, 01.02.2001 ja 30.05.
7. Kriminaalasja kohtulikku arutamist ei saanudki kohtu alla antud süüdistatava haigestumiste tõttu alustada ning 30.05.2002 määrusega muutis kohus kohtu alla antud süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi allkiri elukohast mittelahkumise kohta tõkendiks vahi alla võtmine ja kuulutas R.Te tagaotsitavaks. Tõkendi muutmise määrusele esitas kohtu alla antud süüdistatava kaitsja 05.06.2002 erikaebuse ning Tallinna Ringkonnakohtu Kriminaalkolleegiumi 18.06.2002 määrusega jäeti esitatud erikaebus rahuldamata ja kohtu määrus tõkendi muutmises tõkendiks vahi alla võtmine muutmata. Tallinna Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna 24.07.2002 koostatud teatisest Tallinna Linnakohtule ilmneb, et 18.07.2002 on alustatud tagaotsimistoimik nr
8. Senini ei ole õnnestunud kindlaks teha R.Te asukohta. R.Te asukoha kindlakstegemisel või R.Te kinnipidamisel teatatakse kohtule koheselt. Pärast Tallinna Linnakohtu järgmist järelepärimist teatati Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna 08.11.2005 kirjaga kohtule, et 18.07.2002 on algatatud tagaotsimistoimik nr
9. Seoses tagaotsimisürituste täitmisega on kontrollitud olemasolevaid operatiivandmeid, kuid käesoleva ajani ei ole õnnestunud tagaotsitava R.Te asukohta kindlaks teha. Tema asukoha kindlakstegemisel või kinnipidamisel teatatakse kohtule koheselt. Taolistest andmetest saaks järeldada, et alates 30.05.2002 on kohtu alla antud süüdistatav R.T kriminaalasja kohtuliku arutamise eest kõrvale hoidnud ning Põhja Politseiosakonna politseiametnike andmetel ei ole senini R.Te asukohta kindlaks tehtud. Inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal oli KrK § 1411 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo puhul tegemist teise astme kuriteoga. Ka käesoleval ajal kehtiva Karistusseadustiku järgi on R.Tele inkrimineeritav kuritegu karistatav KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ning tegemist on teise astme kuriteoga. Kuni 01.09.2002 kehtinud KrK § 53 lg 1 p 2 sätestas, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt aegumine katkeb kui isik enne ettenähtud tähtaja möödumist paneb toime uue kuriteo ning aegumise arvestamist alustatakse sel juhul uue kuriteo toimepanemisest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt aegumine peatub, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Neil juhtudel aegumine uueneb ajast, mil isik kinni peeti või ilmus süü ülestunnistamisele. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud 15 aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on viimane kuriteoepisood toime pandud kuni oktoobrini
10. Kuivõrd kriminaalasjas ei leidu andmeid selle kohta, et kahtlustatav oleks vahepeal, so alates 01.10.1995 kuni käesoleva ajani toime pannud uusi kuritegusid, siis ei ole kriminaalvastutusele võtmise aegumine katkenud KrK § 53 lg 2 mõttes. Samas on alates 30.05.2002 R.T kuulutatud tagaotsitavaks. Seega Kriminaalkoodeksi § 53 lg 3 sätete kohaselt tuleks aegumine lugeda peatunuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav kohtukutsed kätte saanud ning iga kord teatanud oma haigestumisest, esitades 17.08.2000 kohtuistungiks arstitõendi, mis oli väljastatud 16.08.2000, 07.12.2000 kohtuistungiks esitas arstitõendi, mis on väljastatud 06.12.2000, 19.12.2000 kohtuistungiks esitas väljavõtte ambulatoorsest kaardist, milline oli koostatud 18.12.2000, 01.02.2001 kohtuistungiks esitas väljavõtte ambulatoorsest kaardist, milline oli väljastatud 21.01.
11. 30.05.2002 kohtuistungiks teatas R.T telefoni teel oma haigusest. Seega vaatamata sellele, et kohtukäskjalale väideti, et R.T ei ela kohtule teada oleval aadressil, oli ta teadlik 30.05.2002 kohtuistungist. Sellele vaatamata kuulutati R.T tagaotsitavaks ja muudeti tema suhtes kohaldatud tõkend. Vastavalt Riigikohtu lahenditele nr III-1/1-39/95 ja 3-1-1-32-96 on Riigikohus korduvalt märkinud, et kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega KrK § 53 mõttes arvestati alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. Kriminaalasjast nähtuvalt on viimase kuriteoepisoodi toimepanemise ajana süüdistuses märgitud umbmääraselt kuni oktoobrikuuni 1995, millest võib teha järelduse, et viimase kuriteo toimepanemise kuupäevaks tuleks lugeda 30.09.1995 ning kriminaalasja saatekirjast nähtuvalt on kriminaalasi saadetud Tallinna Linnakohtule kohtulikuks arutamiseks 05.07.2000 ja Tallinna Linnakohtu 06.07.2000 määrusega anti süüdistatav R.T kohtu alla. Seega möödus viimase kuriteoepisoodi toimepanemisest kohtu alla andmiseni 4 aastat 9 kuud ja 6 päeva, mistõttu ei olnud kriminaalvastutusele võtmine Kriminaalkoodeksi sätete ja kohtupraktika kohaselt aegunud. Kui arvestada süüteo aegumist KarS § 81 põhimõtete järgi, siis vastavalt KarS § 81 lg 1 p 2 sätetele ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt KarS § 81 lg 5 põhimõtetele teise astme kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega või isiku poolt enne KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatud tähtaja möödumist uue kuriteo toimepanemisega. Kuriteo aegumise arvestamist alustatakse sel juhul tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisest või uue kuriteo toimepanemisest. Isikut aga ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu katkenud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1114-02 on asutud seisukohale, et KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab üldpõhimõtet, mille kohaselt kedagi ei tohi teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Sama paragrahvi lõikest 5 tuleneb aga, et kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega ja sellest menetlustoimingust alustatakse uuesti aegumise arvestamist. Nii katkestab iga menetlustoiming kuriteo aegumise ning aegumistähtaeg hakkab iga menetlustoimingu tegemisega uuesti algusest peale. Samas aga ei saa kuriteo aegumise katkemine ja uuesti kulgemine toimuda lõputult, sest KarS § 81 lg 5 sätestab, et isikut ei tohi süüdi mõista ega karistada kui teo toimepanemisest on möödunud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud viie aasta võrra pikem aeg ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu uuesti katkenud. Seega tuleneb Riigikohtu seisukoha järgi KarS § 81 lg 1 pst 2 ja lgst 5, et juhul, kui teise astme kuriteo toimepanemise järel viie aasta jooksul ühtegi menetlustoimingut ei tehta ning selle teo toime pannud isik ei pane toime uut kuritegu, aegub kuritegu viie aastaga, kui aga menetlustoiminguid on teostatud, siis viie aasta möödumisel viimasest menetlustoimingust. Ning juhul, kui see viimane menetlustoiming on tehtud hiljem kui viis aastat pärast kuriteo toimepanemist, aegub kuritegu kümne aastaga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on viimane menetlustoiming R.Te osavõtul tehtud siis, kui teda kuulati üle süüdistatavana kohtueelse menetluse lõppedes, tema suhtes on aga tehtud muid menetlustoimingid, nimelt on ta kohtu alla antud ja seejärel vähem kui kahe aasta möödudes ja üle kolme aasta tagasi kuulutatud tagaotsitavaks. Ometigi on viimase kuriteo toimepanemisest möödunud üle 10 aasta ning puuduvad andmed selle kohta, et R.T oleks nende enam kui kümne aasta jooksul toime pannud uut kuritegu. Seega võiks tulla järeldusele, et R.Tele kriminaalasjas nr 99231001019 inkrimineeritud kuriteod on KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 mõttes aegunud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 22.11.2002 määruses nr 3-1-1-114-02 asunud seisukohale, et Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt on tagasiulatuv jõud seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda. Nimetatud määruse kohaselt ei välista aegumine teo karistatavust, sest teo karistamisväärsus säilib, kuid puudub võimalus seda karistamisväärsust realiseerida. Sellest tulenevalt on asutud seisukohale, et aegumine võib teo karistatavaust välistamata ning karistust kergendamata leevendada isiku olukorda, mistõttu on põhjendatud kohtualuse suhtes leebema seaduse kohaldamine. Nii Kriminaalkoodeksi kui ka Karistusseadustiku järgi teise astme kuriteo enne Karistusseadustiku jõustumist toime pannud isiku suhtes võib pärast Karistusseadustiku jõustumist sõltuvalt asjaoludest osutuda leebemaks kas KrK § 53 lg 1 p 2 või KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 kohaldamine. Sel juhul on aegumise kohaldamine KrK § 53 lg 1 p 2 järgi võimalik üksnes siis, kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu ja teda ei ole antud kohtu alla KrK § 53 lg 1 p 2 märgitud tähtaja jooksul. Juhul kui isik on viimatinimetatud tähtaja jooksul kohtu alla antud, osutub tema suhtes leebemaks ja kuulub kohaldamisele KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5, kuna võrreldes varasema regulatsiooniga sisaldub neis põhimõte, et isikut ei või süüdi mõista ega karistada, kui selle kuriteo asjas ei ole viie aasta jooksul tehtud ühtegi menetlustoimingut või kui kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat. Kuivõrd KarS § 81 lg 1 sätestab kuriteo aegumise korral üldpõhimõttena kuriteo toime pannud isiku süüdimõistmise ja karistamise keelu ning KrMK § 5 lg 1 pst 3 tuleneb samuti üldpõhimõttena nõue aegumistähtaja möödumisel kriminaalmenetlus lõpetada, on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kuriteo aegumine ilmneb kohtuliku arutamise staadiumis, kuulub menetlus kohtualuse süüküsimust lahendamata määrusega lõpetamisele ning menetlust tuleb jätkata vaid siis, kui see on vajalik kaitseõiguse tagamiseks. R.T on olnud tagaotsitav alates 18.07.2002 kui alustati tagaotsimistoimik ja senini, so enam kui kolme aasta jooksul ei ole suudetud tema asukohta kindlaks teha ning kriminaalasi on endiselt menetluses. R.T ei ilmunud kuni tema tagaotsitavaks kuulutamiseni ja tema suhtes valitud tõkendi muutmiseni kohtuistungitele alates 17.08.2000 seoses haigusega, mille kohta esitas ka neljal korral sellekohaseid arstitõendeid, ainult viimase kohtuistungi kohta sellekohast tõendit ei esitatud. Seega oli kohtu alla antud R.T pidevalt ühenduses kriminaalasja arutava kohtuga ja teadlik kohtuistungite toimimisajast ja kohast, millest ei oleks saanud teha järeldust, et kohtualune oleks end varjanud kohtu eest või hoidnud kõrvale kriminaalmenetlusest, kuivõrd ta jäi kohtusse ilmumata põhjendatud takistuse tõttu KrMK § 781 lg 2 p 2 mõttes. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et seetõttu ei kuulu R.Te suhtes kohaldamisele ka KarS § 81 lg 6 sätted mille kohaselt kuriteo aegumine peatub ajaks, mil kuriteo toimepannud isik eeluurimisest või kohtust kõrvale hoidub ning kuriteo aegumine uueneb isiku kinnipidamisest või süü ülestunnistamisele ilmumisest. Kuriteo aegumine ei uuene, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu katkenud. Karistusseadustiku § 81 lg 6 sätete kohaselt ei loeta kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmiseks olukorda, kus menetlejale ei ole isiku asukoht teada ja menetleja ei ole suuteline seda välja selgitama. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmisena on käsitatav vaid kuriteo toimepannud isiku tahtlik tegevus, mille eesmärk on vältida tema suhtes menetluse läbiviimist. Taolist tahtlikku tegevust kriminaalasja materjalidest aga ei nähtu. Seda veel olukorras, kus alates 18.07.2002 ei ole tagaotsimise raames suudetud kindlaks teha asukohta isikul, kes regulaarselt käib arsti juures ja viibib aeg-ajalt haiglaravil ning saab sissetulekuid tööandjalt. Sissetulekute olemasolu kinnitavad ka Maksu- ja Tolliameti andmed. Taoliste andmete kindlakstegemine enam kui kolme aasta vältel ei oleks aga pidanud tagaotsimisega tegelevale asutusele raskusi valmistama. Seega võib järeldada, et õiguskaitseasutused ei ole olnud võimelised kolme aasta jooksul kindlaks tegema isiku asukohta, kelle kohta oleks soovi korral saanud piisavalt andmeid. Sellest saab järeldada, et kriminaalmenetluse venimine on olnud tingitud õiguskaitseasutuste tegematajätmistest ning seda ei saa hinnata R.Te kohtust kõrvale hoidumisena. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et R.Te suhtes tuleb kohaldada KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 sätteid ning kriminaalmenetlus kuulub määrusega lõpetamisele R.Tele inkrimineeritud süütegude aegumise tõttu. Kuivõrd kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele, tuleb tühistada ka R.Te suhtes muudetud tõkend ning kriminaalmenetluse kulud tuleb jätta riigi kanda. Ühtlasi tuleb KrMK § 220 lg 2 sätetest juhindudes jätta Mittetulundusühingu Tallinna AUTOM esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Märt Toming kohtunik