Väärteoasi nr. 4-05-64 (4-887/05) KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 02.jaanuaril 2006.a. Harju Maakohus, kohtunik Aulike Salo sekretär Merle Ohaka ja tõlk Valeri Helmari juuresolekul kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Aivar Hirsi ja kaebuse esitaja T.K ning tema kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajevi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 28.12.2005.a. Tallinnas T.K Töökoht: Translines OÜ kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissar Villu Vane poolt 31.03.2005.a. väärteoasjas nr. 2314,05,005503 tehtud otsusele. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 7437 lg 2 alusel rahatrahv 1500 krooni. Kaebuse esitaja palub vaidlustatud otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Mairold Kikkas koostas 01.03.2005.a. väärteoprotokolli AB 700526 T.Kle selle eest, et tema 01.02.2005.a. kell 18.20 Tallinnas Tartu mnt. 10 maja juures parkis sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr. 477 ATX, mis kuulub OÜ-le Evison Grupp, kohta, kus takistas teise sõiduki parkimiskohalt väljasõitu. Nimetatud tegevusega rikkus Tatjana Kurõsina Liikluseeskirja § 152 p 6 nõudeid. Oma sellise tegevusega pani Tatjana Kurõsina toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7437 lg 2 järgi. Väärteoprotokoll on koostatud J.R avalduse alusel. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissar Villu Vane karistas T.Kt väärteosasjas nr. 2314,05,005503 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 7437 lg 2 alusel rahatrahviga 1500 krooni. Kohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse esitaja ei nõustu väärteoasjas tehtud otsusega. Kaebuse esitaja selgitas kohtus, et 01.02.2005.a. läks ta oma koju, aadressil Tartu mnt. 10-
- Parkis auto garaaži juurde, tehnilistel põhjustel ei parkinud garaaži, kuna garaažiuksed ei läinud lahti. Temaga koos oli tema tuttav, mõlemad läksid korterisse. Kaebuse esitaja selgitas, et pidi ära lendama samal päeval, võttis kodust dokumendid, istus autosse ning sõitis ära. Enne seda kohtus uksel J.Rga, mingeid kaebusi viimasel ei olnud. J.Rga ei ole varem kokkupuuteid olnud, isiklikult ei tunne teda. Kaebuse esitaja lisas, et tema auto ei takistanud kedagi, parkis garaažist umbes 2 meetri kaugusel. Parkis auto esiotsaga vastu maja. Garaažist sai välja sõita, kui tema seal juures parkis. Tee oli vaba. Auto ei olnud pargitud garaaži ukse juurde, vaid seina äärde. Auto ei olnud garaaži uksega kohakuti, isegi osaliselt mitte. Parkis seal umbes 10-15 minutit. Käis ainult korteris dokumente võtmas. Kui maja ette parkis, siis seal teisi autosid ei olnud. Kaebuse esitaja kaitsja lisas, et kohtuväline menetleja ei ole seda sündmust ise näinud ega tajunud, vaid oli sunnitud lähtuma avaldaja ütlustest. Probleem ongi selles, et politsei kohapeal ei käinud. Kaebuse esitaja väidab, et parkis auto nii, et see ei takistanud kedagi garaažist välja sõitmast. Kaitsja selgitas, et on seisukohal, et auto ei olnud pargitud nii, et ta takistas liiklust. Probleem võis olla hoopis garaaži ukses ning on seisukohal, et otsus on koostatud alusetult ning menetlus tuleks lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja ei ole autot parkinud liiklust takistaval viisil. Tunnistaja J.R andis ütlusi selles, et ei tunne kaebuse esitajat, on teda näinud, sest ta pargib oma autot samas parklas, kus tema. 01.02.2005.a. õhtul kella 18 paiku sõitis koos kolleegidega direktori korraldusel Kristiine Keskusesse. Hoiab autot Tartu mnt-l garaažis. Garaaži ees oli auto, tema välja sõita ei saanud. Jäi ootama, millal saab garaažist välja sõita. Ootas umbes 20-25 minutit, siis pöördus politsei poole. Politsei helistas auto omanikule, talle öeldi politseist, et auto omaniku telefon ei vasta. Ootas edasi. Praktiliselt tund aega ootas, siis tuli kaebuse esitaja ühe vanema naisterahvaga. Kaebuse esitaja tuli Tartu mnt. 10 majast välja, elanike trepikojast. Kaebuse esitaja ei öelnud midagi, istus autosse ja sõitis ära. Tunnistaja selgitas, et helistas politseisse ja talle öeldi, et võib kirjutada avalduse ja seda ta ka tegi. Kaebuse esitaja oleks võinud vabandadagi. Auto seisis garaaži ukse ees. Maja ees on keelatud parkida, seal ei ole parkimiskohti. Arvab, et kaebuse esitaja lihtsalt ei viitsinud sõita oma parkimiskohale. Garaaži uksed töötasid, tunnistaja tegi need lahti. Uksed avanevad üles. Kaebuse esitaja istus koos teise naisega autosse ja nad sõitsid ära. Auto oli pargitud esiotsaga garaažiuste poole. Garaažil on üks väljapääs. Kui kaebuse esitaja tuli, siis oli kell 18.45, vaatas kella, sellepärast teab kellaaega täpselt. Oli oodanud juba kella 17.55-st. Kolleegid ootasid kaupluse ruumides teda. Kui kaebuse esitaja ära sõitis, läks tunnistaja kauplusesse, kutsus kolleegid ja nad sõitsid ära. Tunnistaja lisas, et järgmisel päeval läks ta Rahumäe teele ja kirjutas avalduse. Tunnistaja I.D andis ütlusi selles, et tema kaebuse esitajat varem näinud ei ole. 01.02.2005.a. andis direktor ülesande sõita Kristiinesse kolleegidega. Tööpäev on kella 18-ni, umbes enne kuute natuke ei saanud nad parklast Tartu mnt.-l välja sõita, sest ukse ees oli auto. Natuke ootasid väljas, kuna oli õhtu ja külm siis läksid hoonesse ootama, R jäi välja ootama, millal see auto ära sõidab. J.R ootas umbes 40 minutit, siis tuli ja ütles neile, et saab välja sõita. Tume auto oli ninaga ukse poole pargitud. Välja sõita garaažist ei olnud võimalik. Auto oli ukse ees, mitte kõrval. Autoga said nad ära sõita umbes kella 19 paiku. Teise auto juhti ta ei näinud. Kui nemad tulid, oli garaaži esine puhas juba. Ei tea, mitu väljapääsu on garaažil. Parkimiskohti on maja ees. Garaaži uksed käivad puldiga üles. Ei tea, kas garaaži uks oli kinni või lahti, kui autosse läks, tema garaažis ei käinud. Ei tea, kas garaaži uksega oli probleeme. Tunnistaja H.K andis ütlusi selle kohta, et tunneb kaebuse esitajat, nad on töökaaslased. 01.02.2005.a. lahkus töölt koos kaebuse esitajaga, kellel oli vaja saada mingeid dokumente. Neil oli kiire, sest kaebuse esitaja pidi lennukile jõudma. Nad jõudsid sinna, kuhu auto oli pargitud, umbes 15 minutit hiljem sai kaebuse esitaja dokumendid kätte ja nad lahkusid. Auto oli pargitud Tartu mnt ja Ühispanga parkimisplatsi vahele värava kõrvale. Sinna olid veel parkinud inimesed, kes seal majas elavad, tunnistaja selgitas, et ka tema elab seal. Auto ei takistanud kedagi. Elab seal juba 2 aastat ja alati pargib samamoodi. Parkimisplats on mõeldud Ühispanga külastajatele ja Tartu mnt 10 elanikele. Arvab, et mingi probleem võis olla värava juhtimispuldiga, täpselt ei mäleta. Tunnistaja selgitas, et sõitis kaebuse esitajaga koos Tartu mnt 10 juurde. Ta elab korteris, Tartu mnt 10-
- Kaebuse esitaja elab seal mõnikord, mitte kogu aeg, nädalavahetustel. Rendib korterit juba üle 1,5 aasta, leping on tema nimel. Vastavalt lepingule on korteril ka parkimiskoht nr
- Tavaliselt pargib garaažis autot. Kui on kiiresti vaja midagi teha, mingeid dokumente võtta, pargib auto välja, mitte garaaži. Kaebuse esitajal ei olnud plaanis autot garaaži panna, sest ta pidi lennujaama minema. Parkimisplatsi kõrval umbes 5 meetrit on vaba koht. Proovis sel päeval puldiga väravat avada, väravad ei avanenud. Tunnistaja selgitas, et kui ta tuleb parklasse, 2 siis alati üritab väravat avada, sellepärast proovis ka sel korral väravat avada. Kaebuse esitaja sõitis otse värava juurde, väravat avada ei saanud ja siis parkisid nad auto sinna kõrvale. 15-20 minutit oli kaebuse esitaja korteris. Tunnistaja kinnitas, et alati, kui tuleb lühemaks ajaks, paneb auto garaaži värava kõrvale. Autos on pult, millega saab garaaži väravat avada. Pult on eraldi autovõtmetest. Parkimise alguse ja lahkumise kellaaega ei mäleta. Kui ta õieti mäletab, siis lennuk pidi minema kella viie paiku, kuid kaebuse esitaja oli lennukist maha jäänud. Garaažil on ainult üks väljapääs. Esimest korda kuulis, et probleeme oli auto parkimisega, paar päeva hiljem, keegi politseist helistas talle, politseist öeldi talle kellaaeg ja küsiti, kes autot juhtis. Ütles, kes oli roolis. Maja juurest ära sõites juhtis autot kaebuse esitaja. Ära minnes ei kohtunud nad ühegi inimesega. Tasulise parkimiseala on igal pool maja ümber. Parkimisekeelu märke seal siis ei olnud, nüüd on. Auto oli pargitud majaga paralleelselt. 5-6 meetrit oli vaba maad parkla värava ja Ühispanga parkla sissepääsu vahel. Auto ei takistanud kuidagi teisi liiklejaid. Tihti on probleeme puldiga, majas on omanikud muutunud ja probleeme on sageli. Parkimiskohti on garaažis umbes 10-11, teab kõiki, kes seal pargivad. Kui kaebuse esitaja oleks värava ees olnud, siis inimesed oleksid saanud tulla ja öelda, et läheks eest ära. Bindese firma töötajatel on puldid garaaži jaoks vist, tal on nendega paar korda konflikt olnud, sest nad on parkinud auto tema kohale. Sergei Bindesega on konflikte olnud parkimise kohalt. J.R nimi on võõras, ei tunne teda. Autol, reg nr on 477 ATX, peale tema ja kaebuse esitaja kasutajaid ei ole, mõnikord keegi kontorist ka kasutab seda. Kaks inimest firmast on ka kantud auto dokumentidesse kasutajana. Tunnistaja Z.R andis ütlusi selle kohta, et kaebuse esitajat ei tunne. 01.02.2005.a. pidi minema koos töökaaslaste I.D ja J.Rga tööasjus Kristiine Keskusesse, see oli kella 18 ajal õhtul. J.R pakkus, et viib nad kohale. Kui läksid majast välja, siis seisis seal üks auto peaaegu garaaži sissepääsu juures, sissepääs garaaži oli suletud. Tunnistaja selgitas, et nad ootasid seal, autoga välja ei saanud. Umbes kella 19 paiku said ära sõita, niikaua istusid ruumides sees. Auto seisis väga lähedal garaažile, värava juures, autoga garaaži sisse-välja ei pääsenud. Auto oli tumedat värvi, Jeepi sarnane. Auto oli pargitud garaaži juurde, täpselt ei mäleta, kuid võimalik, et auto oli risti garaaži uksega, väikese nurga all, sissesõidu suunas. Ta ei pööranud väga sellele tähelepanu, kuidas auto pargitud oli. Ta ei tea, kas garaažil on ka teine väljapääs. Ta ei tea, kuidas garaažiuksed avanevad, kas üles või külgedele, kuid teab, et need avanevad puldiga. Peale nende ei olnud seal inimesi, kes ka garaažist välja ei saanud. Ta ei kohtunud inimestega, kelle auto garaaži ukse ees seisis. Ära said nad sõita umbes kella 18.45-19.00 paiku. Ei tea, kas politsei käis kohapeal. Ei tea, kellele see auto kuulub. Garaažist väljuda ei saanud, kui see auto seal seisis, seal oli nii vähe ruumi, et autoga sealt mööduda ei oleks saanud. Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kaebuse esitaja on talle süüks arvatava teo toime pannud. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu, see tuleb jätta rahuldamata ja asjas tehtud otsus muutmata, kuna Tatjana Kurõsinale määratud karistus on õige ja seaduslik. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et on veendunud, et kaebuse esitaja parkis Tartu mnt 10 juures oma sõiduki nii, et see takistas teiste sõidukite parkimiskohalt väljasõitu, see on väärteomenetluse raames tõendamist leidnud. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et leiab, et kaebuse esitajal on motiiviks esitada kaebus karistusest vabanemiseks. Kaebuse esitaja on isik, kes ei ole seadusekuulekas ja kellel juhtub alatihti liiklusalaseid rikkumisi, enne seda korda oli tal juba poole aasta jooksul kaks rikkumist. Peale seda rikkumist oli juba ka kaks rikkumist. Korrektse liiklejaga igal juhul tegemist ei ole. Väärteo toimepanek on tõendatud ja ei oma tähtsust see, et kuna politsei kohapeal ei ole käinud, siis ei ole väärteo toimepanek tõendatud. Palub otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad ning uurinud antud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leidis, et kaebuses toodud asjaolude põhjal tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata, kaebus rahuldamata ning seda alljärgnevatel põhjustel. 3 Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 arutab maa või linnakohus väärteoasja täies ulatuses ja peab seega sõltumata kaebuse piiridest kontrollima kõiki neid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis olid kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks. Kaebuse esitajat süüdistatakse LE § 152 p 6 rikkumises, mille järgi ei tohi parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Vastutusele võeti kaebuse esitaja LS § 7437 lg 2 järgi, mis näeb ette karistuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Seega peab eelkõige olema tegemist sõiduki parkimisega selleks keelatud kohas ja teise momendina see, et selline parkimine on kas: 1) ohtlik teistele liiklejatele või 2) häirib oluliselt liiklust. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt parkis T.K sõiduauto Mercedes-Benz, reg. nr. 477 ATX 01.02.2005.a. kela 18.20 ajal Tallinnas Tartu mnt. 10 maja juures. Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka kaebuse esitaja. Käesolevas asjas on vaidlus asjaolude üle, kas kaebuse esitaja poolt pargitud auto oli pargitud selleks keelatud kohas ning selliselt, et häiris oluliselt liiklust. Tunnistajad J.R, I.D ja Z.R on kõik kinnitanud nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, et 01.02.2005.a. õhutul umbes kella 18.00 ei olnud neil võimalik garaaži pargitud autot kätte saada, kuna garaaži sissepääsu ette oli pargitud sõiduk, mis takistas neil autoga garaažist väljasõitu (tlk 22, 25, 47, 48, 79). Vastupidist nimetatud tunnistajate ütlustele väidavad kaebuse esitaja ning tunnistaja H.K, kelle sõnade kohaselt ei olnud auto üldse pargitud garaaži ukse ette ning T.K poolt pargitud auto ei takistanud mingil moel garaažist tulevate autode väljasõitu (tlk 47, 68). Kohus loeb usaldusväärseteks tunnistajate J.R, I.D ja Z.R ütlused, kuivõrd kõik nimetatud tunnistajad on kinnitanud, et kaebuse esitajat nad ei tunne. Kaebuse esitajal puuduvad varasemad kokkupuuted J.Rga, antud asjaolu on kinnitanud ka kaebuse esitaja ise (tlk 47, 83). Kaebaja nägi I.Dt ja Z.Rt kohtus esimest korda (tlk 83). Seega puudub mõistlik selgitus, miks J.R peaks esitama valekaebuse võhivõõra inimese kohta, seda enam, et ajal, mil juhtunu aset leidis, ei teadnud ta, kes konkreetselt auto Tartu mnt. 10 maja juurde parkis, kellele sõiduauto MercedesBenz, reg. numbriga 477 ATX kuulub ning kes on selle kasutaja(d). Sama kehtib ka I.D ja Z.R kohta, kuivõrd kohus pole tuvastanud menetluse käigus ühtki sellist asjaolu, millega võiks põhjendada vajadust valetunnistuse andmiseks. Kaebuse esitaja väidet, et tema poolt pargitud auto ei takistanud liiklust, ei pea kohus usutavaks, kuivõrd igal isikul on õigus mitte anda ütlusi enda vastu. Seega asub kohus seisukohale, et tunnistajate J.R, I.D ja Z.R poolt antud ütlused on usaldusäärsed, kuivõrd nende suhe kaebuse esitajasse on erapooletu. Kuigi kaitsja väitis kohtus, et J.R ei ole erapooletu isik, samuti on teised tunnistajad tema kolleegid (tlk 84), siis kaitsja väide on paljasõnaline ning kohus ei ole tuvastanud ühtki asjaolu, mis kinnitaks kaitsja eelpool nimetatud veendumust. Küll aga suhtub kohus kriitiliselt tunnistaja H.Ki ütlustesse, kuivõrd tegemist on tunnistajaga, kes on kaebuse esitaja tuttav, täpsemalt öeldes töökaaslane, nagu väidab tunnistaja. Kuid kuna nii T.K, kui ka H.K kinnitavad, et aeg-ajalt elab kaebuse esitaja samal aadressil, kus tunnistaja (tlk 68) ning kuna kaebuse esitaja on kohtuvälises menetluses ja kohtus nimetatud oma koduks Tartu mnt. 10-11 asuvat korterit (tlk 17,47), siis kohtul on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kõnealused isikud on lähedased tuttavad ning nimetatud asjaolust tingituna võivad olla mõjutatud tunnistaja H.Ki ütlused. Samas on kohtul tekkinud kahtlus, kas viimati nimetatud isik viibis üldse sündmuskohal, kuivõrd kohtuvälises menetluses omakäeliselt kirja pandud ütlustes ei maini kaebuse esitaja kordagi, et Tartu mnt. 10 maja juurde sõites oli ta koos tunnistajaga. Kaebaja selgitust kohtuvälise menetleja küsimusele, et 01.03.2005.a. ütluste andmisel pidas ta silmas, et oli koos H.Kiga, kuigi kirjutas, et autos oli ainult tema ning võimalik, et unustas selle asjaolu täpsustada (tlk 83), ei pea kohus usutavaks, kuivõrd kohtu arvates on see antud soovist vabaneda vastutusest. Maja juurest ära sõites oli ta küll koos kaaslasega, kuid sõbra nime ei ole kaebuse esitaja kohtuvälises menetluses ära märkinud (tlk 17) ning kuna tunnistaja J.R sõnade kohaselt istus kaebuse esitaja autosse koos teise naisega (tlk 47) ning kohtul ei ole rohkem ühtegi tõendit, mis kinnitaks tunnistaja H.Ki 4 sündmuskohal viibimist peale nimetatud tunnistaja ja kaebaja ütluste, siis H.Ki poolt toimunu nägemise seab kohus kahtluse alla. Tekkinud kahtlust süvendab ka asjaolu, et kaitsja poolt kohtuvälisele menetlejale 17.03.2005.a. esitatud vastulause kaebuse esitajale koostatud protokolli kohta on üldsõnaline ning ka selles ei ole ühtegi viidet kaebuse esitaja poolse tunnistaja olemasolu kohta (tlk 20), vaatamata sellele, et kaebuse esitajal ning tema kaitsjal on vastavalt VTMS § 19 lg 1 p 4 ja § 21 lg 1 p 3 õigus esitada omapoolseid tõendeid ja taotlusi. Kaebuse esitaja poolt ja tema tunnistaja poolt antud ütlustes esineb selliseid vastuolusid, mida ei tohiks esineda, kui nad oleks olnud koos kohapeal. Näiteks väidab kaebuse esitaja, et parkis auto esiotsaga vastu maja, kui maja ette parkis, siis seal teisi autosid ei olnud ning ära minnes kohtus uksel J.Rga, mingeid kaebusi viimasel ei olnud (tlk 47, 83). Samas kinnitas tunnistaja H.K kohtus, et auto oli pargitud majaga paralleelselt, kui nad autot parkisid, siis sinna olid veel parkinud inimesed, kes seal majas elavad ning ära minnes ei kohtunud nad ühegi inimesega (tlk 68). Samuti lähevad lahku Tatajana K ja H.Ki ütlused asjaolu suhtes, kuhu kaebuse esitaja tahtis auto parkida. Kaebaja väidab, et parkis auto garaaži juurde, ei parkinud garaaži tehnilistel põhjustel, kuna garaažiuksed ei läinud lahti (tlk 47). Samal ajal kinnitas tunnistaja, et kaebuse esitajal ei olnud plaanis autot garaaži panna, sest ta pidi lennujaama minema (tlk 68 viimane lause). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetluse käigus on usaldusväärselt tõendatud, et sõiduauto parkimisega Tartu mnt. 10 asuva maja garaaži ukse ette häiris T.K poolt sinna seisma jäetud sõiduk oluliselt liiklust. Väärteo kirjeldus on ära toodud § LE § 152 p 6, mille järgi ei tohi parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Kuna kaebaja sõiduauto oli pargitud garaaži, mida kasutati parklana ka teiste liiklejate poolt, ukse ette, s.t kohta, mis takistas teiste liiklejate poolt garaaži sisenemist ja sealt väljumist, siis auto parkimisega kirjeldatud viisil ei olnud teistel liiklejatel võimalik vabalt ja ohutult garaaži sisse ja välja sõita. Kuna Tartu mnt. 10 asuva maja garaažil on kaebaja ja tunnistajate J.R ning H.Ki sõnade kohaselt (tlk 47, 69) ainult üks väljapääs, siis oli see ainuke võimalus teiste sõidukite juhtidele garaaži pääsemiseks, kellel on õigus seal autot parkida, lisaks ei võimaldanud takistavalt pargitud sõiduk garaažis asuvatel parkimiskohtadel seisvatel sõidukitel välja sõita, seega oli liiklus oluliselt häiritud. Eelpool toodud analüüsiga on kohus jõudnud järeldusele, et T.K parkis sõidukit selleks keelatud kohas. Kuna antud asjas on J.R avaldus (tlk15) ning tema ja I.D ja Z.R ütlused, siis kohus leiab, et usaldusväärselt on tõendatud, et T.K parkis oma sõidukit selleks keelatud kohas ja seda nii, et see häiris oluliselt liiklust. Kohus ei nõustu kaitsja etteheitega kohtuvälisele menetlejale selle kohta, et viimane ei ole seda sündmust ise näinud ega tajunud, vaid oli sunnitud lähtuma avaldaja ütlustest. J.R esitas avalduse ning kohtuväline menetleja toimis vastavalt seadusele. Kohtuvälise menetleja tegevus on kooskõlas VTMS § 59, mille kohaselt, kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud teatama väärteoteate esitajale väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest 15 päeva jooksul, alates väärteoteate kättesaamisest. Kohustust reageerida igale väärteoteatele väljasõiduga sündmuskohale, kohtuvälisel menetleja ei ole. VTMS § 72 lg 1 on ära toodud alus kohtuvälise menetleja poolt lahendi tegemiseks. Käesoleva väärteoasja puhul on menetleja juhindunud viidatud sättest ning omapoolse lahendi teinud. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a. määrusega nr 67 kehtestatud liiklusjärelevalve teostamise korra § 14 p 2 on liiklusjärelevalve teostaja kohustatud kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õiguserikkujad. Kohus leiab, et liiklusjärelevalve osakonna töötajate tegevuses ei ole midagi seadusevastast, reageerides J.R avaldusele, selgitades välja isiku, kes pani toime liiklusalase väärteo, kuivõrd politseitöötajate kohustuseks ongi reageerida õiguserikkumisele. Kohus leiab, et kuivõrd liikluseeskirja nõuete järgimine on sõidukijuhi kohustus ka sõiduki parkimisel ning seda kohustust kaebuse esitaja ei täitnud, siis tuleb tema käitumist vaadelda kui 5 süülist käitumist, sest nimelt tema enese käitumise tulemusena oli takistatud teiste liiklejate poolt garaaži kasutamine. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus väärteo kvalifikatsiooni osas on seaduslik ja põhjendatud. Otsuse tegija poolt kaebuse esitaja karistamine LS § 7437 lg 2 järgi keskmises trahvisuuruses, mida seadus kõnealuse rikkumise puhul ette näeb, on igati põhjendatud, kuivõrd kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid väärtegusid. Kuna asjas on usaldusväärselt tõendatud T.K poolt Liikluseeskirja § 152 p 6 nõuete rikkumine ning kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, siis puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus Otsustas: Jätta Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 31.03.2005.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,05,005503 muutmata ning T.K kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Aulike Salo Kohtunik 6