1-05-1957\1

(05231801864)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi Prokuröri abi A.K süüdistuses KarS § 200 lg.2 p.4 järgi. Helen-Megi Metsamägi A.K; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: kesk-eri; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; karistatus: varem karistatud: Süüdistatav 11.04.1989.a. Kaliningradi l. Baltilaevastiku sõjatribunali poolt Vene NFSV KrK § 15 – § 102, § 146 lg 2, § 195 lg 3, § 218 lg 2, § 247; Läti NSV KrK § 15 – § 197 lg 2, § 218 lg 2 järgi 10 aastase vangistusega; 13.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 4 kuulise vangistusega; 18.01.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 aastase vangistusega; 04.09.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 2 aastat tingimisi vangistust katseajaga 2 aastat. Tõkend- vahistamine alates 04.07.2005.a. Kaitsja RESOLUTSIOON Advokaat O.L Süüdi tunnistada A.K KarS § 200 lg.2 p.4 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista A.K ´ile 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 04.09.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks) aastat vangistust. Ärakandmisele kuulub 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 04.07.2005a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista A.K ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 7 500 ( seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse; kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 3 106 ( kolm tuhat ükssada kuus) krooni ja 35 senti riigituludesse ja ekspertiisi kulu 1 840 ( üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista A.K´ilt tsiviilhagi katteks N.K kasuks 1 950 ( üks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa A.K´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 21.06.2005.a. kella 04.00 paiku Tallinnas, Vesta baaris aadressil Tööstuse 88, kasutas vägivalda N.K suhtes ja nimelt lõi teda peaga otsmiku ja nina piirkonda ning võttis ära mobiiltelefoni Siemens C62 maksumusega 1800 krooni koos SIM-kaardiga maksumusega 150 krooni. Oma teoga tekitas N.Kle materiaalset kahju summas 1950 krooni. Selliselt A.K isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, oma tahtliku tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga so KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. Samuti süüdistatakse A.Ki selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 27.06.2005.a. kella 18.30 paiku Tallinnas, S.Si korteris aadressil Paljassaare tee 37 - 205, kasutas vägivalda S.Si suhtes ja nimelt lõi teda viis korda rusikaga vastu nägu ja pead ning võttis ära mobiiltelefoni Alcatel 332 maksumusega 600 krooni ja televiisori Samsung C221W1122 koos dokumentidega maksumusega 3000 krooni. Oma teoga tekitas S.Sile materiaalset kahju summas 3600 krooni. Selliselt A.K isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, oma tahtliku tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga so KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. A.K süü temale inkrimineeritud kuriteos 21.06.2005.a. röövimise episoodis peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. kahtlustatava A.K ütlustega (t lk. 44-49); kannatanu N.K suulise kuriteoteate protokolliga, mille kohaselt 21.06.2005..a. tundmatu noormees nimega Saša lõi teda peaga näkku ja pekis jalgadega ning võttis ära tema mobiiltelefoni Siemens C62 ja jooksis ära. ( t lk.2-4); kannatanu N.K ütlustega, et olles Tööstuse tänava šašlõkibaaris üks noormees, kes oli purjus rääkis üle baari, et on istunud vanglas. Tema pöördus meesterahva poole, et kas meesterahvas ei karjuks nii kõvasti, vastuseks hakkas meesterahvas agressiivselt käituma, tulles tema laua juurde. Kartes meesterahvast ning et meesterahvas midagi ei teeks temale, võis öelda, et helistab kohe sõpradele, kes selgitavad meesterahvaga asjad ära. Tema sõnade peale lõi meesterahvas teda peaga näkku, s.t. laubaga vastu tema laupa. Maha kukkudes lõi teda mitu korda jalgadega. Keegi saalis hüüdis, et Saša lõpeta ära, kuid meesterahvas võttis ära tema käest mobiiltelefoni Siemens C 62, IMEI koodiga 354419006160456, mis maksis 1 800 krooni koos selles olnud Smart kaardiga 58061208 hinnaga 150 krooni ja jooksis ära. Tema juurde tuli Olga, kes viis teda pesema, kuna laubast ja ninast jooksis verd, seejärel kutsus keegi kiirabi. Teda viidi traumapunkti, kus laubale tehti 4 õmblust ja ninast tehti pilt, kuna oli kahtlus, et on luumurdu. Meesterahva tunneb ära ning kahju tekitati kokku summas 1950 krooni ( t lk. 5-8, 14-17); 21.06.2005.a. patsiendikaardiga 29526 ( t lk.9); ettekandega selle kohta, et 21.06.2005.a. sai juhtimiskeskus väljakutse, et Tööstuse 88 baari juures naisel on pea katki. Kohapeal selgus, et kodanik K viidi kiirabiga Mustamäe haiglasse ning kellel oli olnud tüli meesterahvaga, keda hüüti Saša´ks (t lk. 10); tunnistaja Larissa Oja ütlustega on kinnitust leidnud, et töötades baaridaamina Tööstuse 88 baaris, tekkis sõnavahetus ühe tütarlapse ja Aleksandri nimelise meesterahva vahe. Aleksandr on täiesti kiilaspäine ning kellel puuduvad ripsmed ja kulmud, samuti vabanes Aleksander hiljuti vanglast. Tüli käigus võttis neiu telefoni ning ütles, et helistab kellelegi, et tulevad inimesed. Aleksandr hakkas seepeale karjuma ning ja ütles neiule, et on istunud 18 aastat ja „ ah sina hakkad helistama“. Seejärel hakati baarist välja minema, tema läks kööki, kuid praktiliselt kohe kuulis mingit plaksu ja naisterahva karjatust. Tema nägi konfliktis osalenud neiut lebamas väikese esiku põrandal, Aleksandrit tema ei näinud. Neiu hoidis nägu kinni ja tema nägi, et neiul jooksis kuskilt verd. Neiu ütles, et Aleksandr oli varstanud telefoni. Tema valis neiu palvel telefoni numbri, mis kutsus ning siis katkes, seejärel lülitati telefon välja. Varsti tuli politsei ja kiirabi ( t lk. 11-13); äratundmiseks esitamise protokolliga ja fototabeliga, millest nähtub, et kannatanu N.K tunneb ära fotol nr. 2 kujutatud noormehe, kes lõi teda 21.06.2005.a. Tööstuse tänava baaris. Fotol nr.2 kujutatud meesterahvaks osutus A.K ( t lk. 18-22); tunnistaja Olga Zaborskaja ütlustega on kinnitust leidnud, et olles Tööstuse tänava šašlõkibaaris tuli hiljem baari ka tema tuttav N.K koos sõbrannaga. Kõrvallauas istus keegi noormees, kes rääkis et oli hiljuti tulnud vanglast. Noormehe ja N.K vahel tekkis jutuajamine, mille sisu tema täpselt ei mäleta. Mäletab ainult, et meesterahvas püüdis rääkida N.K sellest, et on tulnud vanglast asja, kuid Natalja vastas jämedas vormis, et see ei huvita teda ning sellega vihastas ta meesterahvast. Mõlemad olid alkoholijoobes. Meesterahvas tuli Natalja juurde ja hakkas teda solvama, mille peale Natalja haaras telefoni ja ütles, et helistab kuhugi ja kohe klaaritakse meesterahvaga asja ära. Seepeale haaras mees Natalja peast ja lõi Nataljale oma peaga vastu Natalja laupa. Natalja kukkus maha ja mees tonksas teda veel jalaga. Meesterahva välimus meelde ei jäänud, kuid mäletab seda ainult, et meesterahvas oli kiilaspäine. Toibudes jooksis Natalja tänavale, kus oli tema ja rääkis, et meesterahvas oli ära võtnud tema telefoni. Edasi tuli politsei ja kiirabi ( t lk. 23-26) ning toimiku teiste materjalidega. A.K süü temale inkrimineeritud kuriteos 27.06.2005.a. röövimise episoodis peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. kahtlustatava A.K ütlustega (t lk. 44-49); kannatanu S.S suulise kuriteoteate protokolliga, millest nähtub, et 27.06.2005.a. viibis temal külas A.K, kes peksis teda rusikaga näo- ja peapiirkonda ning võttis seejärel ära temale kuuluvad mobiiltelefoni ja televiisori Samsung koos dokumentidega ( t lk.30); kannatanu S.S ütlustega, mille kohaselt 27.06.2005.a. oli temal külas A.K ning koos tarbiti õlut. A.K tellis tema mobiiltelefoni numbrilt 58184836 takso, tema arvas, et K pani peale helistamist mobiiltelefoni tagasi. K tahtis võtta tema televiisori, et viia see raha puudusel pandimajja, tema näitas, et ei ole sellega nõus, et tema ei luba seda teha, kuid siis lõi A.K teda ootamatult rusikaga näkku, mille tulemusel tekkisid verevalumid. Karjuda tema ei saa, kuna on invaliid ja praktiliselt ei räägi. Peale seda võttis A.K kapi pealt televiisori Samsung koos dokumentidega ning läks ära. Tema tahtis helistada politseisse, kuid avastas, et telefon on kadunud ning Saša oli selle kaasa võtnud. Samuti võttis A.K tema korterivõtmed ning lukustas teda tuppa. Tema koputas uksele nii kaua kui keegi appi tuli, samuti lükkas ukse alt kirja välja tekstiga, et kui temaga midagi juhtunud on siis võtta seadusega ettenähtud korras vastutusele A.K. (t lk. 31-32, 66-67); sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fototabel (t. lk.33-36); kannatanu S.Si kohtuarstliku ekspertiisi aktiga 535, millest nähtub, et kannatanul S.S´il tuvastati tervisekahjustused- nöo põrutus verevalumite ja marrastustega, vasema õlaliigese põrutus- ei olnud elule ohtlikud tekitamise ajal ega sellele järgnevalt ning need tervisekahjustused võisid olla tekitatud 27.06.2005.a. kõva tömbi vägivalla toimel, s.o. rusikalöökidest näkku ja vasaku õlavöö piirkonda, või ka löökidejärgsest paiskumisest vastu ümbritsevaid objekte (t lk.39-40); kannatanu S.Si kiirabikaardiga (t lk. 42); tunnistaja M.Z ütlustega, kes kinnitas, et A.Ki tunneb ning kohtas teda peale jaanipäeva, kes ütles, et on olemas televiisor, kuid see on panditud pandimajas ja raha väljaostmiseks ei ole ning sellega seoses tegi A.K temale ettepaneku see televiisor välja osta. Läksid koos Puhangu tänava pandimajja, kus tema ostis televiisori välja 500 krooni eest ja samuti andis televiisori eest A.K´ile 200 krooni. Televiisor oli panditud A.K nimel ja koos dokumentide ja kasutusjuhendiga (t lk. 58-61); asitõendi vaatlusprotokolliga ja fototabel (t. lk. 62-65); kannatanu Sošin allkiri televiisori kättesaamise kohta ( t lk.71-72); tunnistaja Irina Kotelevskaja ütlustega, kes kinnitas, et 27.06.2005.a. helistasid temale Paljassaare 37 töötajad ja palusid kiiresti kohale tulla. Kohale jõudes, räägiti temale, et S.S, kelle hooldaja tema on oli visanud välja kirja, mille täpset sisu ei mäleta, kuid kirjas oli, et „aidake, mind peksti ja pandi luku taha“. Tema sai varuvõtmed valvurilt ning avasid ukse, kellega koos ukse avas, ei mäleta. Toas oli S.S, kelle nägu oli tugevasti pekstud, samuti oli verine kušett, milles Sošin istus. Kutsuti välja kiirabi ja politsei, kuna Sošin ütles, et teda oli röövitud, s.t. võetud ära mobiiltelefon ja televiisor. Sergei sõnul peksis teda inimene keda tema on näinud ühel korral ning kelle pea on kiilas ja armid on ka peas (t lk.76-78) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu. Süüdistatav on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi mõlemas temale inkrimineeritud kuriteo episoodis vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. A.K on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, ei töötanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.K´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.K´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.K´i tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna A.K on antud kuriteo toime pannud katseajal, samuti jätkas isik peale 21.06.2005.a. episoodi kuritegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et A.K ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuriteoga on tekitatud kahju, mis on hüvitamata. Kannatanu N.K esitas tsiviilhagi summas 1 950 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtunik