,120, 418 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi T.K
järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust,
järgi 1 (üks) kuu vangistust,
Vastavalt
MS § 238 lg. 2 kohaselt T. Kle mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. Kohaldada T. K suhtes
sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Katseajal on T K kohustatud järgima
Määrata T. Kle kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kriminaalhooldaja Harju Maakohtu – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Katseaja algust arvata alates 06.01.2006.a. Välja mõista T. Klt riigi tuludesse sundraha 4500.kroon. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777. Kohtukulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD T. Ke süüdistatakse
kella 18.40 paiku Tallinnas, Tammsaare 81-126 lõi oma ema T. Ke ühe korra jalaga abaluude piirkonda.
Ke selles, et tema 25.03.3005.a. kella 18.40 paiku Tallinnas, Tammsaare 81-126 ähvardas oma ema T. Ke, lubades ennast ja ema maha lasta, kasutades selleks relvataolist eset ja 2 automaadipadrunit kaliibriga 7,26x39 mm., pannes toime tapmisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist.
Ke selles, et tema 25.03.2005.a. kella 18.40 paiku Tallinnas, tammsaare tee 81-126 kasutas oma ema ähvardamiseks tuvastamata ajal soetatud ja enda kodus hoitud laskemoona 2 automaadipadrunit kaliibriga 7,26x39 mm, käideldes ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva laskemoona. Süüdistatav T. K tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ja seletab, et umbes 2000.a. töötas ta Nõmmel Kaitseliidu ühes laos ja leidis kaks padrunit. Padruneid hoidis kogu aeg oma elukohas. Samuti hoidis ta oma elukohas ketaslõikuri alumiiniumist katet, millel laager sees ja kruvi küljes. Hoidis seda eset enda juures, kuna oli mitu korda üritanud enesetappu. Ta oli kindel, et mehhanism töötab, kui keerata kruvi tugeva pinge alla. See oli mõeldud maast laskmiseks. Vastu maad lüües oleks kuul lahti põrganud. Teist inimest sellega tulistada ei ole võimalik, see oli mõeldud enesevigastamiseks. 25.03.2005.a. kella 12 paiku tekkis tal tüli emaga. Ta lõi ema kolm korda parema jalaga vastu paremat õlga. Samuti viskas voodisse 2 ämbrit vett. Seejärel ütles ta emale, et viimane kutsuks politsei, kuna tundis, et on süüdi ja peab saama karistada. Ema keeldus politseid kutsumast. Ta läks kööki ja võttis sealt tööriistakohvrist laskemehhanismi, mille ta oli ise valmistanud ja 2 padrunit. Ta pani mehhanismi ühe padruni ja kruvis selle pinge alla. Ta tundis, et on emale liiga teinud ja võib hetkel talle ka ohtlik olla ning helistas politseisse. Kannatanu Tiiu K ütlustest nähtub, et 25.03.2005.a. poeg lõi teda jalaga abaluu piirkonda, tekitades talle valu ning verevalumi. Peale seda ütles poeg, et kõigepealt laseb maha tema ja siis iseenda. Ähvardamise ajal olid pojal lahtiselt käes kaks padrunit ja teoses käes kilekott. Kuuldes poja sõnu, järeldas ta, et kilekotis on laskeseadeldis.. Tal tekkis hirm, et poeg võib oma ähvarduse täide viia. Ta on tegelenud laskespordiga ning sai aru, et tegemist on automaadipadrunitega. Poeg ei selgitanud, mis laadi laskeseadeldisega tegemist on. Seejärel tekkis tunne, et poeg tuli nagu mõistuse juurde ning ta ei tundnud enam hirmu. Tunnistaja Peeter Mägi ütlustest nähtub, et sai ta väljakutse Tammsaare tee 81-126. Politsei kutsus välja mees, kes lubas oma ema maha lasta, kui politsei kohale ei tule. Sündmuskohal ootas neid ukse juures noormees, kes ulatas kilekotis oleva laskeseadeldise, milles oli laskevalmis automaadipadrun. Kilekotis oli veel teine padrun. Korteris viibis ka kannatanu Tiiu K, kes seletas, et poeg oli teda peksnud ja ähvardanud maha lasta. Ta toimetas laskeseadeldise ja padruni ohutusse kohta ja kutsus kohale päästeameti demineerimisgrupi. Selle liikmed võtsid padruni seadeldisest välja. T.K toimetati psühhoneuroloogiahaiglasse. Tunnistaja Tarmo Tamme ütlustega selle kohta, et ta sai väljakutse Tammsaare tee 81-126, kus politsei olevat ära võtnud laskeseadeldise sarnase asja. Tammsaare tee 81 maja juures näitas politsei laskeseadeldise moodi eset. Laskeseadeldise sees oli automaatrelva padrun Nad laadisid seadeldise tühjaks, eemaldades sellest padruni eesmärgiga tagada transportimise ohutus. Ekspertiisiakti nr TB-91-05/1907 12.05.2005.a. eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud laagrikilp koos detailidega ei kuulu relvade hulka ja sellega ei ole võimalik sooritada laske esitatud padrunitega. Ekspertiisiks esitatud 2 automaadipadrunit kaliiber 7,62x39 mm olid laskekõlbulik tulirelva laskemoon. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 10.11.2005.a. kirjast nähtub, et ekspertiisiaktis nr TB-91-05/1907 kirjeldatud 2 automaadipadrunit kaliiber 7,62x39 on tsiviilrelva laskemoon, st omadustel põhineva kasutusvaldkonna kindlaksmääramisel ei loeta neid teenistus- ega sõjaväerelva laskemoonaks. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 64 15.04.2005.a. nähtub, et Tõnu Kl esinevad segatüüpi isiksusehäired ebastabiilsete ja düssotsiaalsete joontega, mistõttu tema võime aru saada süüksarvatava teo keelatusest oli piiratud ja ta oli piiratud süüdivuse seisundis. Psüühilise seisundi poolest on võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja süüdismõistmisel karistust kandma. Kohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis leiab, et süüdistatava süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud süüdistatava omaksvõtvate ütlustega ning kannatanu ütlustega selle kohta, et T. K lõi teda jalaga abaluu piirkonda, tekitades füüsilist vali ja verevalumi. T. K tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud
järgi.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud süüdistatava omaksvõtvate ütlustega, kannatanu T. K ütlustega selle kohta, et poja käes nägi ta kahte automaadipadrunit ja eksperdiarvamusega, mille kohaselt oli tegemist tulirelva laskekõlbuliku laskemoonaga. Süüdistatava tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu T. K ütluste kohaselt ähvardas poeg teda maha lasta. Samal ajal hoidis ta käes padruneid ja teises käes kilekotti. Peale poja sõnu ta järeldas, et kilekotis on laskeseadeldis. Ta on tegelenud laskmisega ning sai aru, et tegemist on automaadipadrunitega. Tal tekkis hirm, et poeg viib ähvarduse täide, kuid hiljem poeg rahunes. Kriminaalasja kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et süüdistatav on korduvalt viibinud ravil psühhoneuroloogiahaiglas. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriekspertiisi aktist nähtub, et süüdistatav on emotsionaalselt afektlabiilne, pidurdamatu ning tema käitumine on korrapäratu ja ettearvamatu. Kannatanu ütluste kohaselt ähvardamise ajal tekkis tal hirm ning ta kartis ähvarduse realiseerimist. Kohus leiab, et situatsioonis, kus psüühiliselt ebastabiilne süüdistatav toetas oma sõnalist ähvardust ka tegudega (hoides käes automaadipadruneid ning kilekotti arvatava lõhkeseadeldisega) oli kannatanul alus karta ähvarduse täideviimist. Kuna ähvardus sai kannatanule teatavaks ning tekitas temas hirmu, millega kuritegu ka lõpule viidi, siis ei oma tähtsust asjaolu, et hiljem süüdistatav rahunes ja kannatanu hirm möödus. Kuriteo kvalifitseerimisel ei oma tähtsust ka asjaolu, et süüdistataval olevast seadeldisest ei olnud võimalik sooritada laske. /Riigikohtu 25.01.2000.a. otsus nr 3-1-1-11-00/. T. K. Toetades sõnalist ähvardust automaadipadrunite näitamisega, pidi möönma, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena, st tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Ülaltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatava süü inkrimineeritavas episoodis on tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka asjaolu, et süüdistatav oli piiratud süüdivuse seisundis ning leiab, et tema suhtes võib kohaldada
Kohus leiab, et arvestades süüdimõistetu varalist ja tervislikku seisundist käib menetluskulude hüvitamine tal ilmselt üle jõu ning juhindudes KrMS § 180 lg 3 jätab neist osa riigi kanda. Kohus juhindub KrMS § 238, 306, 311,312,313,315. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.