A.Ai süüdistatakse selles, et tema alates 2003.a lõpust hoidub kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui 18 aastastele tütardele Kristel, sünd 15.02.1988.a ja Kätlin, sünd 30.09.1989.a Tallinna Linnakohtu poolt 23.12.2002.a väljamõistetud igakuise elatusraha, s.o. kokku mõlema lapse pealt 2000 kr maksmisest. Seega pani A.A toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, s.o.
Kohtualuse A.A, kohtualuse kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel on mõistetavaks karistuseks A.Aile
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 2 kuud vangistust.
lõigetest 1 ja 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale
lõikes 1 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas Lastekodu 11-1 Tallinn; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. A.A tunnistas ennast süüdistuses täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaalasja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et tema süü on täielikult tõendatud. Enese süüditunnistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud A.Ai tõeline tahteavaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS kokkuleppemenetluse reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et kohtualune A.A tuleb süüdi tunnistada
Kohus on kohtuistungil jõudnud veendumusele, et kohtualuse poolt enda süüdi tunnistamine kuriteo toimepanemises ning kokkuleppe sõlmimine kohtualuse, tema kaitsja ning prokuröri vahel on nende tõeline tahe ja kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, § 175 lg 1 p 9, § 247 lg 5 ja § 248 lg 1 p 4, kohus O t s u s t a s: Süüdi mõista A.A
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja mõista talle karistuseks 2 kuud vangistust.
lõigetest 1 ja 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale
lõikes 1 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Karistusaja alguseks lugeda 16.01.2006.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista A.Ailt sundraha 4500.- krooni ja kaitsjatasu 2469.15 krooni riigi tuludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, märkides Harju Maakohtu viitenumbri 2800049777. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, kaitsjatasu) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.