Kriminaalasi nr. 1 – 05 - 1432 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 18.01.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul prokuröri abi: Aleksander Tšitšerovi kaitsja:

§ 63lg.

1 sätteid kokku karistatud arestiga 4 päeva; - 14.10.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt LS §74’1 lg. 1, 74’35 lg. 1, 74’9 ja LKindlS §66’1 lg.1 alusel,

§ 63lg.

1 sätteid kokku karistatud rahatrahviga 4500.- krooni; - 13.06.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74’19, 74’1 lg. 1 ja 74’22 lg. 2 alusel,

§ 63lg.

3 sätteid kokku karistatud rahatrahviga 15600.krooni; - 01.07.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt LS §74’1 lg.1 ja 74’22 lg. 2 alusel,

§ 63lg. 3 sätteid kokku karistatud rahatrahviga 7200.- krooni. süüdistuses Kar

S § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: A.K-i süüdistatakse selles, et tema, olles 13.06.2005.a. karistatud LS § 74’19 alusel rahalise trahviga summas 15600.- krooni 21.05.2005.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas 30.10.2005.a. kell 02.00 juhtis Tallinnas Pirita teel liikudes Narva maantee suunas mootorsõidukit Opel Astra reg märgiga 708 TEI, olles joobeseisundis. Seega A.K, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud A.K seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Veljo Viilol asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - väärteoprotokolli 21.05.2005.a. nr. AB 722125.(t.l. 4 – 4 pö.); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 5 – 5 pö.); - 13.06.2005.a. Põhja PP LJVO otsust väärteoasjas nr. 2314, 05, 014375.(t.l. 6); - väärteoprotokolli 30.10.2005.a. nr. AB 761394.( t.l. 7 – 7 pö.); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 8 – 8 pö.); - kahtlustatava A.Ki enda poolt 10.11.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et jah ta pani toime kuriteo. Ta tunnistab selle puhtsüdamlikult üles ja kahetseb. 21.05.2005.a. oli ta võtnud viina, ta teadis, et on ebakaine, kuid tüdruk tahtis, et ta tuleks kohale ja ta istus rooli. 21.05.2005.a. kell 19.05 Peterburi mnt. 42 asuva maja juures teda peatas politsei ja kontrolli käigus tuvastas alkoholijoobe. Trahv on osaliselt makstud. Ta teadis, et tal on kehtiv karistus. Ta ei teadnud, et kehtiva karistuse ajal teda karistatakse KarS § 424 järgi. 30.10.2005.a. tähistas ta baaris klubi avamist ja jõi 200 gr. viina. Pärast seda kui viin sai otsa ja kuna sõbrad olid ebakained, siis ta istus sõiduauto Opel Astra reg. nr. 708 TEI rooli, liikudes Pirita teed mööda Narva mnt suunas teada peatas politsei, kuna sõitis suurel kiirusel. Kontrolli käigus politsei tuvastas tal alkoholijoobe, millega ta oli nõus. Ta keeldus meditsiinilisest ekspertiisist. Pärast protokolli koostamist ta edasi sõitis taksoga, kuna auto viidi tasulisse parklasse. ( t. l. 21- 23, 24); - jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära kohtualuse süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas väärteoprotokolli 21.05.2005.a. nr. AB 722125, 13.06.2005.a. Põhja PP LJVO otsust väärteoasjas nr. 2314, 05, 014375, väärteoprotokolli 30.10.2005.a. nr. AB 761394, protokolle alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning A.Ki kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.Ki süü temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on A.Ki käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat varem kriminaal korras karistatud ei ole.(t.l. 11 - 13). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. 2 Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo. Kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista A.K KarS § 424 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ kuud.

§ 74

lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.K ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata A.K katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada A.Kile katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldes KarS § 50 lg.1 sätteid võtta A.Kilt lisakaristusena ära õigus taotleda mootorsõiduki juhtimise õigust 1 /üheks/ aastaks. A.Kilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1460.25.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
6. A.Kilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
7. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Tallinna Linnakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ 3 Ärakiri õige Kohtunik: 4