← Eesti

1-06-5237\2

M Ä Ä R U S Tallinnas,

  1. mail 2006.a. 1-06-5237 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri K.Miitra osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise M. S. tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: M. S. oli süüdi mõistetud 15.05.2002.a Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 2102 lg 2 p 1,3 järgi, karistuseks 5 aastat vangistust. KrK § 41 alusel liideti osaliselt Jõgeva MK 27.03.2001 otsusega mõistetud karistus (4a 6k) ning lõplikuks karistuseks 5 aastat 1 kuu vangistust. 23.10.2002 Riigikohus – tühistada Jõgeva MK 15.05.2002 otsus karistamise osas KrK § 2102 lg 2 p 1,3 järgi ning KrK § 41 alusel karistuse liitmise osas. Mõista KarS § 183 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita Jõgeva MK 27.03.2001 otsuse kandmata karistus (4a 6k) ja ärakandmisele 4 aastat 7 kuud vangistust Karistuse kandmise aja algus on 15.05.
  2. ja lõpp 15.12.
  3. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 30.08.
  4. M. S. käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Suhtlemisel vanglatöötajatega viisakas. Kinnipidamise ajal õppinud ei ole – proovis omandada keevitaja eriala, kuid tervislikel põhjustel jättis pooleli. Tööd ei ole vangla võimaldanud, kuigi esitas taotluse. Toimepandud kuriteosse suhtub kahetsusega. On aru saanud oma teost ja on kindel, et seda enam ei juhtu. Tuleviku suhtes on positiivselt meelestatud. Ei idealiseeri tulevikus ettetulevaid raskusi. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Murru Vangla direktor taotleb M. S. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib uue kuriteo toimepanemise riski pidada reaalseks, kuna kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Samas aga leiab kriminaalhooldaja, et kinnipeetava kriminaalhooldusele määramine oleks otstarbekas, kuna ennetähtaegse vabanemise korral peab ta alluma käitumiskontrollile ja täitma kohtu poolt määratud kohustusi, mille täitmisega kaasnev pingutus peaks mõjuma distsiplineerivalt. Prokurör toetab taotlust. Kohus leiab ,et taotlus kuulub rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid ,süüdimõistetu isikut ,varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M. S. käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Suhtlemisel vanglatöötajatega viisakas. Kinnipidamise ajal õppinud ei ole – proovis omandada keevitaja eriala, kuid tervislikel põhjustel jättis pooleli. Tööd ei ole vangla võimaldanud, kuigi esitas taotluse. Toimepandud kuriteosse suhtub kahetsusega. Pärast vabanemist M. S. asub elama ema juurde aadressil xxxxxxxxxxxxxx , tööd garanteerib FIE Toomas Tänav. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS §75,76; KrMS §§ 69, 269 lg.2 p.4, 383-387, 426, 432 kohus määras: Vabastada M. S./ ik.xxxxxxxxxxxxx/ karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu Jõgeva talituse kriminaalhooldaja Sirje Vasemägi järelvalve alla / Jõgeva, Piiri,4/ ning kohustada järgima KarS § 75 lg.1 p.1,2,3,4,5 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas / aadressil xxxxxxxxxxx /, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada M. S. suhtes vastavalt KarS § 75 lg.2, 4 järgmised kohustused: 1/registreerimine kriminaalhooldusosakonnas esimese kolme kuu jooksul kaks korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel. 2/ mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. 3/asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast või võtta end tööhõiveametis töötuna arvele . 4/ võlanõude kustutamiseks võtta ühendust kohtutäituriga ja koostada tsiviilhagi tasumise graafik kuu jooksul peale vabanemist . 5/ igakuiselt hüvitada tsiviilhagi ja esitada kriminaalhooldajale selle kohta tõend. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule . Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.