Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-05-211 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 16.01.2006.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET rahvakohtunikud I.Männik, T.Aibel sekretäri V.Roots juuresolekul prokuröri S.Merilo kaitsjate M.Valge ja L.Viitas osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 07.09., 02.
- ja 19.12.2005.a. URMAS KOMAROV, isikukood xxxxx, eluk. xxxx, töök. xxxxxx, kriminaalkorras karistatud: 1) 20.07.2000.a. Kohtla-Järve LK KrK § 197 lg.2 p.2 järgi v/k tingimisi 1 a katseajaga, 2) 19.12.2001.a. Lääne-Viru MK KrK § 139 lg.1 järgi trahv 1500 kr; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja KarS § 118 p.1 järgi ja LAURI TAMM, isikukood xxxxx, eluk. xxxxxx, töök. xxxxxxx, farmijuhataja, kriminaalkorras karistatud: 1) 26.03.1996.a. Järva MK KrK § 139 lg.2 p.1,3 järgi 2 a v/k tingimisi 2 a katseajaga, 2) 12.02.1997.a. Järva MK KrK § 197 lg.2 p.2, 202 järgi 2 a v/k, 3) 24.11.2004.a. Lääne-Viru MK KarS § 201 lg.1, 163 p.1 järgi rahaline karistus 6000 kr; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja KarS § 123 järgi. Urmas Komarovi süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et tema 25.04.2004.a. kella 22.00 paiku xxxx vallas xxxxx peksis puukaikaga M P, tekitades talle raske tervisekahjustusekoljuvõlvi ja koljupõhimiku luude joonekujulised ja sisserõhutud murrud, ulatusliku kõvakelmealuse hematoomi ja pehmekelmealused verevalumid ning aju põrutuskolded paremal pool, põrutushaava peas paremal oimu-kiiru piirkonnas, nahaaluse verevalumi parema silma ümber ja küünarnuki piirkonnas, marrastused mõlema põlve piirkonnas ja nahaalused verevalumid kehal. Seega Urmas Komarov, tekitades tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule, pani toime KarS § 118 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lauri Tamme süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et tema 25.04.2004.a. kella 23.00 paiku, peale seda kui Urmas Komarov oli tekitanud M P eluohtliku tervisekahjustuse, aitas Urmas Komarovil viia teadvusetu ja koomaseisundis M P xxxxx vallas asuvasse xxxxx kruusakarjääri ja abi andmata jättis ta sinna maha. Seega Lauri Tamm, asetades ja jättes teise inimese eluohtlikku olukorda, pani toime KarS § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud süüdistuses U.Komarov end süüdi ei tunnista, L.Tamm tunnistab end süüdi. L.Tamm kinnitab, et tema praegune elukaaslane V U elas varem M P. Võlasuhetest oli kunagi juttu, kuid armukadedusest pole tema ja M.P vahel probleemi olnud. V.U rääkis, et M.P on küsinud elektriraha tagasi, summa oli 12 või 14 tuhat. M.P helistas V.U, nõudis seda raha. Tema leidis, et seda raha V.U maksma ei pea. Probleem tekkis juba sel ajal, kui M.P istus kinni. 25.04.2004.a. helistas talle U.Komarov, tutvustas ennast kui M.P sõpra, palus kokkusaamist, et arutaks asja. Telefonis ta ei tahtnud probleemist rääkida. Ta läks xxxxx oma valge xxxxx, kohtus seal U.Komaroviga ja nad arutasid elektrivõla probleemi. U.Komarov rääkis nagu M.P nimel, kuid temalt otseselt võlga ei nõudnud. Ta vastas, et nad polegi võlgu. Seejärel tahtis U.Komarov M.P kokku saada, rääkida, kas on võlg või ei ole. Otsustati M.P kokku saada, U.Komarov helistas talle ja kokkusaamine pidi toimuma xxxxxx, kuid sinna M.P ei tulnud. Seejärel 2 U.Komarov helistas uuesti M.P ja nad leppisid kokkusaamise xxxxxxx. Nad sõitsid xxxxxx, V.U ema juurest helistas U.Komarov uuesti. Nad olid U.Komaroviga kained. V.U tuli nendega kaasa. Xxxx bussijaama juures oli J.V auto, kus roolis oli J.V, seal autos oli M.P. U.Komarov ja M.P väljusid autodest, M.Poli heebli moodi asi käes. M.P läks vastu U.Komarov ja nad kadusid ära, eemaldusid kiirete sammudega, M.P ees, U.Komarov järgi. Tema nende juurde kohe ei jõudnudki. 5-10 minuti pärast leidsid nad eemalt põllu pealt mehed, M.P oli pikali maas, U.Komarov seisis seal juures, tal oli käes aiateiba moodi asi. Tegu oli põlluga, mis kogu aeg on viljapõld olnud. U.Komarovil vigastusi ei paistnud olevat. U.Komarov ütles, et paneme M.P autosse, viime ära. Ta küsis, mis juhtus ning U.Komarov ütles, et lõi enesekaitseks, kuna M.P oli talle heebliga kallale tulnud. Kahekesi panid nad M.P Volkswageni tagaistmele. U.Komarov juhatas teed, tema sõitis. Kõigepealt panid nad V.U kodus maha, siis sõitsid xxxxx poole, enne xxxxxx keerasid vasakule mingile vanale kruusateele. Jõudsid kuhugi karjääri, tõstsid seal M.P auto kõrvale maha. Püksid ja tossud olid M.P jalast ära tulnud. Ta viskas M.P peale tema jope. Ta tegi U.Komarovile ettepaneku viia M.P kiirabisse, kuid U.Komarov ei vastanud selle peale midagi. Ta on nõus kogu tsiviilhagi hüvitama, sest kuigi ta sularaha M.P ei näinud, võis raha kannatanul taskus olla ja kuhugi kaduda. Peksmise järel U.Komarov helistas kellelegi ja ütles, et andis kellelegi peksa. Ta kuulis sellist telefonikõnet. Ta kinnitab, et V.Utrov ei tellinud M.P peksmist. Kahetseb juhtunut. U.Komarov kinnitab, et tundis M.P ühise töötamise ajast. Käis koos M.P ühel korral L.Tamme pool. M.P tahtis lahendada mingit oma probleemi. Seal oli pidu, M.P karjus midagi terve L.Tamme pere ees, siis tuli ta koos L.Tammega välja. M.P oli mingi torkamise ese käes, tahtis torgata L.Tamme, kuid tema võttis selle eseme M.P ära. Järgmisel korral L.Tamm tuli talle xxxxxx järgi. Eelnevalt oli mingi telefonikõne, M.P helistas ja rääkis, et L.Tamm oma elukaaslasega on talle võlgu korteri eest, suur summa pidi olema. M.P kutsus teda endale appi, et ta oleks nagu sõber seal juures ja lootis tema abiga oma võlgnevuse kätte saada. Kui L.Tamm talle xxxxxx helistas, väitis ta, et M.P uhkustab, et U.Komarov on tema kaitsja või midagi taolist. L.Tamm selgitas, et M.P helistab alatasa neile, mõnitab, kutsus teda kaasa M.P rääkima. Tal tekkis asja vastu huvi ja tuli koos L.Tammega viimase xxxxxx M.P kokku saama. Algselt pidid nad kokku saama xxxxxx, sinna M.P ei tulnud. Seejärel sõitsid nad xxxxx, kus L.Tamme elukohast tuli autosse V U. Rakverest helistas tema M.P, küsis, kus ta on ja miks ta linna ei tulnud. xxxxxx said nad kokku. M.P tuli teisest autost välja, rauajublakas oli käes. Nad läksid teineteise poole. V.U ja L.Tamm jäid esialgu autosse. M.P kutsus teda autodest eemale rääkima. Nad läksid kõrvuti kõndides eemale. Nad jõudsid autodest umbes 15 meetri kaugusele. M.P küsis, kas talle maksti. Ta vastas, et ei makstud, tuli huvi pärast kohale. Seejärel hakkasid nad sõnelema. M.P hakkas vehkima selle esemega, mis tal käes oli. Tema sai ühe hoobi vastu kätt, võttis maast mingi kaika ja lõi M.P, oletavasti 1-2 korda. Ta oli šokis. Keegi teine peale tema ei löönud M.P. Seejärel tuli sinna juurde L.Tamm, ka J.V tuli lamava M.P juurde. L.Tamm ütles J.V, et nad viivad M.P ära. Tal oli hirm, tahtis koju saada ja L.Tamm viis ta autoga koju ära, ise sõitis minema. M.P karjääri viimisest tema ei tea midagi. Tema Lääne-Virumaad ei tunne. Kannatanu M.P kinnitab, et nõudis L.Tammelt ja V.U oma õe elektrivõla tasumist, kuna korter, kus nad elasid, kuulus varem tema õele ja L.Tamme ning V.U seal elamise ajal tekkis elektrivõlg. Nad ei olnud nõus seda võlga tasuma. 25.04.2004.a. said nad kokku xxxxxx L.Tamme ja U.Komaroviga. Kokkusaamine oli kokku lepitud telefonitsi U.Komaroviga. Ta ei läinud sellele kokkusaamisele ja siis tuli auto teda xxxxxxx otsima.Ta läks nende juurde, minut või paar aeti juttu, seejärel tuli autost välja U.Komarov. Ta võttis auto pagasnikust kaika, see oli kurikataoline kepp. U.Komarov ütles midagi, ta tundis, et oli reaalne ähvardus ja hakkas ära jooksma. Ta sai natuke autost eemale, siis U.Komarov lõi teda selle kaikaga. Mitu lööki ta sai, ta 2 3 ei tea. Seejärel ta mäletab, et oli autos. Autos lõi U.Komarov teda mitu korda selle kepiga näkku. Tema istus tagaistmel, U.Komarov ees juhi kõrval. Mäletab, et auto käis mingist bensiinijaamast läbi, siis oldi kuskil metsas. Bensiinijaamas üks naine veel küsis, kas tal on halb, kuid teised kinnitasid, et kõik on korras. Karjääris otsest peksmist ei olnud, kuid oli mingi rüselemine L.Tamme ja U.Komaroviga. Tsiviilhagi on tal kokku 6700 krooni, pool on hüvitatud ja teise poole hüvitamist ta soovib. Eeluurimisel (t.l. 62-63) on M.P kinnitanud, et V.U auto juures ütles, et andku kohtualused talle peksa. Kohtus jäi ta nende ütluste juurde. Tunnistaja N.Tamm kinnitab, et sõidutas 25.04.2004.a. M.Prjadkod xxxxx xxxxx ja tagasi. M.P ostis xxxxx kaks suurt pudelit õlut. Sõidu ajal M.P kõneles telefoniga, tundus, et sõimati vastamisi ja pärast ütles M.P, et isik, kellega ta rääkis, oli L.Tamm. Jutt käis telefonis ka mingist võlast. Tunnistaja V.U kinnitab, et M.P oli tema endine elukaaslane, nad elasid koos 7 aastat, kooselu lõppes 2002.a., kui M.P vangi pandi. L.Tamm on tema praegune elukaaslane. Peale vanglast vabanemist võttis M.P temaga ühendust elektrivõla pärast. Nende endises elukohas oli elektrivõlg 15 tuhat ja kommunaalivõlg 22 tuhat. Tema kanda jäi kommunaalivõlg ja elektrivõlg pidi jääma M.P kanda. L.Tamm teadis ka sellest võlast, sest ta rääkis sellest talle. Noaga löömisest ja nende tülidest ei tea ta midagi. 25.04.2004.a. sõitis ta koos L.Tamme ja U.Komaroviga autos. L.Tamm ütles, et viib U.Komarovi Väike-Maarjasse ära. Ta läks kaasa. Teel rääkis U.Komarov telefoniga ja ütles, et saab xxxxxx uute majade juures kokku M.P. Maja juures U.Komarov väljus autost, M.P tuli välja J.V autost ja tal oli käes kummiheebel. Heebel oli tal käes, aga mitte üles tõstetud. M.P ja U.Komarov jooksid minema. kes keda taga ajas, seda ta ei näinud. Siis hakkas ta neid autotuledega otsima, nägi, et M.P oli põllul pikali ja korises. U.Komarov seisis tema kõrval ja tal oli mingi kaigas käes. Heeblit ta enam kuskil ei näinud. U.Komarov ütles, et lõi M.P kaikaga. Mille eest lõi, ei öelnud. L.Tamm ja U.Komarov tõstsid M.P auto tahaistmele. L.Tamm istus rooli, tema istus ka ette, U.Komarov istus taha M.P kõrvale. L.Tamm viis kõigepealt tema koju. Öösel poole kahe paiku tuli L.Tamm koju, kuid ei öelnud, kuhu nad M.P viisid. Ta küsis seda, kuid L.Tamm vastas, et see pole tema asi. Tunnistaja J.J kinnitab, et 25.04.2004.a. ta kohtus xxxxxx bussijaamas M.P. Käidi xxxxx õlut juurde toomas ja joodi seda. Kui nad seda õlut xxxxx jõid, hakkasid M.P tulema kõned. Jutt käis mingist kaklusest, sest M.P ütles, et mingid tüübid tahavad kakelda, kuid nimesid ta ei öelnud. M.P ise helistas ka paar korda neile samadele meestele. Nad istusid J.V autos bussijaama juures, kui sinna tuli valge xxxxx, kus olid üks naine ja 2 meest. M.P tuli J.V autost välja. Ta nägi, kui kaks meest jooksid M.P taga ajama. Nad jooksid bussijaama tagant mööda põllu peale. Mehed hüüdsid M.P, et tule siia, ja siis M.P panigi kohe jooksu. Naine istus sel ajal autoroolis ja sõitis autoga põllu äärde. J.Vläks sinnapoole järgi, kuhu mehed jooksid. J.V rääkis talle hiljem, et M.P viidi minema. Põllult kuulis ta M.P kisa. Oli selline kisa, et M.P sai peksa, ta karjus, et ärge lööge. Minnes oli M.P käes ainult õllepudel, mingeid muid asju käes ei olnud. Ka kinnitab J.J, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde ja kui on kuskil kinnitanud, et M.P helistas V.U ja käskis arveteklaarijad tagasi kutsuda, siis nii see oli. Tunnistaja J.V kinnitab, et käis koos M.P ja J.Jürgensoniga xxxxxx õlut toomas, jõid seda xxxx bussijaamas. M.P ütles, et keegi otsib teda taga ja seejärel tuligi sinna L.Tamm valge Volkswageniga. L.Tamme autos oli peale kahe mehe veel V.U. M.P läks L.Tamme auto poole ja mingi aeg hiljem kadus ta pilgu alt ära. Hiljem nägi ta L.Tamme autot 200 m eemal. Ta sõitis ka sinna, väljus autost ja nägi, et M.P oli paigutatud L.Tamme auto tagaistmele. Seal olid L.Tamm, V.U ja teine kohtualune, L.Tamm ütles, et nad lähevad minema. Ta kinnitab, et tema autos oli heebleid, kuid talle ei meenu, et M.P oleks neist mõne kaasa võtnud. Kaklust otseselt ta pealt ei 3 4 näinud. Kuna M.P elas enne V.U, kes elab nüüd L.Tammega, siis küla peal räägiti, et neil on” kana kitkuda” ja mingi võlajutt oli ka. M.P esitatud tsiviilhagi 6700 krooni on põhjendatud ja see on hüvitatud kohtualuste poolt täielikult. Maakohus peab istungil ära kuulatud kohtualuste, kannatanu ja tunnistajate ütlustega tõendatuks järgmist sündmuste ahelat. Olenemata sellest, kumb helistas kummale, said L.Tamm ja U.Komarov kokku xxxxx, kus neil toimus kõnelus “kolmnurga” M P, V U ja Lauri Tamm rahalistest suhetest. Seal “valgustas” neid suhteid U.Komarovile L.Tamm. Pärast seda otsustati ühiselt kutsuda M.P kokkusaamisele xxxxx, et lahendada võlaprobleem ja lõpetada M.P xxxx telefonikõned ja rünnakud V.U. Seejärel helistasid M.P nii L.Tamm kui U.Komarov. L.Tamm, kui asjast huvitatu, sõidutas U.Komarovi xxxxxx. Kuna M.P kokkulepitud ajal kohale ei ilmunud, helistati talle taas ja otsustati ühiselt ta üles otsida xxxxxx. L.Tamm sõidutas U.Komarovi xxxxx, kus oma elukohast võeti kaasa V Uja ühiselt sõideti xxxxxx ringi, küsitleti inimesi, otsiti M.P. L.Tamm ja U.Komarov rääkisid telefoniga M.P ja lõpuks saadi kokku xxxxxxx bussijaama juures. Maakohus peab siinkohal usaldusväärseks kannatanu M.P ja tunnistajate J.J ning. J.Vütlusi, et eelnevates telefonikõnedes ähvardati M.P ja otsus talle” kere peale” anda sündis seega varem. Bussijaama sõitsid L.T Volkswagenis U.Komarov ja V.U ning kohapeal J V autos oli M.P. Sündmust nägi pealt J J, kes oli bussipeatuses. Kannatanu M.P,tunnistajate J.J ja J.V ütluste järgi väljus M.P J.V autost ja läks läheneva L.Tamme auto poole. Midagi peale õllepudeli tal käes ei olnud. L.Tamme ja U.Komarovi ütlusi, et M.P oli käes raudheebel, peab kohus ennastõigustavaks ja ebaõigeks ning need on ümber lükatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Erapooletu tunnistaja J.J kinnitas, et alguses rääkis M.P L.Tamme autos olnutega ja seejärel väljusid autost U.Komarov ja L. Tamm. Maakohus peab ennastõigustavateks U.Komarovi ütlusi, et tema ja M.P rahulikult teineteise kõrval kõndides eemaldusid autodest, et omavahel rääkida. Siinkohal peab kohus kõige usaldusväärsemaks J.J ütlusi, kes kinnitas, et M.P põgenes joostes autode juurest põllule ja talle järgnesid jooksuga U.Komarov ja väikese vahega ka L.Tamm. Edasi kinnitab J.J, et ta kuulis põllult löömise hääli ja M.P häält, kes palus peksmise lõpetada. Eeltoodust tuleneks, et põllul peksid M.P nii U.Komarov kui L.Tamm, kuid kuna U.Komarov ja L.Tamm on kinnitanud, et ainult U.Komarov on puukaikaga M.P korduvalt löönud väidetavalt enesekaitseks, siis puuduvad tõendid L.Tammele selles osas süüdistuse esitamiseks.U.Komarov ja L.Tamm koos tõstsid läbipekstud M.P L.Tamme auto tahaistmele. Seda kinnitavad lisaks neile veel J.V ja V.U. L.Tamm juhtis autot ja M.P viidi xxxxxx karjääri ja jäeti sinna maha eluohtlikus seisundis. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus õigeks mõista U.Komarov, kuna ta väidetavalt oli põllul hädakaitseseisundis, kui lõi korduvalt puukaikaga M.P,sest see ründas teda heebliga. Riigikohus oma 25.03.2004.a. lahendis 3-1-1-17-04 on selgitanud: “Selleks, et oleks üldse võimalik rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid.” Maakohus leiab, et U.Komarov ei olnud üldse hädakaitseseisundis, sest puudus rünne tema või teiste isikute õigushüvedele M.P poolt. M.P ei otsinud ise V.U, L.Tamme ega U.Komarovi. Viimased ise otsisid intensiivselt M.P. Tunnistajate N.T ja J.J ütlusest tuleneb, et pidevalt helistati M.P, teda otsiti, ähvardati ja tunnistajad said aru, et M.P taheti peksa anda. Sellises olukorras püüdis M.P konfliktist algul hoiduda, kuid lõpuks nõustus kohtualustega kohtuma. Kui aga U.Komarov ja L.Tamm teda taga ajama hakkasid, siis põgenes M.P nende eest põllule - ta oli seal ise hädakaitseseisundis ja võis ründajatele isegi vastu hakata, kuid ei jõudnud, sest enne lõi U.Komarov teda mitu korda puukaikaga pähe. Seda, et M.P jooksis teiste 4 5 eest põllule, kinnitasid nii M.P ise kui tunnistajad J.J, J.V ja V.U, samuti ka kohtualune L.Tamm. Kuna U.Komarovil ei olnud hädakaitseseisundit, siis ei saa tema puhul rääkida hädakaitse tegevusest. Kuna M.P ei rünnanud U.Komarovi ja L.Tamme, siis puudub vajadus hinnata temast tulenevat ohtu nn objektiivse kõrvalseisja kaudu. Maakohtul puuduvad tõendid, et V.U oleks kohapeal ässitanud U.Komarovi ja L.Tamme andma peksa M.P, välja arvatud kannatanu enda ütlused. Maakohus leiab, et U.Komarovil puudus igasugune vajadus järgneda M.P põllule, välja arvatud see, kui ta pidi kellegi tellimusel M.P “õpetama”. Tellimuslikule küljele vihjab ka L.Tamme ütlus (tl158…),et kohe peale M.P löömist helistas U.Komarov kellegile ja ütles, et andis kellegile (M.P) peksa. Analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohus, et tõenäoliselt tellis keegi U.Komarovi peksma M.P, et too lõpetaks L.Tammelt ja V.U raha nõudmise. Kuna kõik vigastused on tahlikult tekitatud ainult U.Komarovi poolt, siis on tema vastutav ka nende eest. Rahuldamisele ei kuulu ka vandeadvokaat L.Viitase taotlus karistada L.Tamme ainult rahalise karistusega. Maakohus leiab, et kannatanu M.P järjekindlate ja ühetaoliste ütlustega on tõendatud, et U.Komarov ja L.Tamm koos viisid läbipekstud M.P xxxxx karjääri ja jätsid ta sinna maha eluohtlikus seisundis külma kätte, selle asemel, et viia ta kiirabisse. L.Tamm juhtis autot, millega kannatanu karjääri viidi ja tal oli valikuvõimalus mida teha, kas sõita kiirabisse või mitte. Ta eelistas jätta M.P eluohtlikku olukorda surema. Tegemist on julma teoga mõlema poolt ning nad peavad tänama saatust, et õnneliku juhuse tõttu sattus keegi läbima muidu mahajäetud karjääri ning arstidel õnnestus M.P elu päästa. U.Komarovi ja L.Tamme süüd toimepandud kuritegudes tõendavad veel sündmuskoha vaatlusprotokoll 26.04.2004.a., asitõendite vaatlusprotokoll, M.P kiirabikaart ja patsiendikaart, isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollid, U.Komarovi ja V.U vastastamise protokoll, U.Komarovi ja L.Tamme vastastamise protokoll, kohtumed. eksperdi N.A arvamus, et M.P diagnoositi koljuvõlvi ja koljupõhimiku luude joonekujulised ja sisserõhutud murrud, ulatusliku kõvakelmealuse hematoomi ja pehmekelmealused verevalumid ning aju põrutuskolded paremal pool, põrutushaav peas paremal oimu-kiiru piirkonnas, nahaalune verevalum parema silma ümber ja küünarnuki piirkonnas, marrastused mõlema põlve piirkonnas ja nahaalused verevalumid kehal. Ülalnimetatud tervisekahjustused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võisid olla saadud 25.04.- 26.04.2004.a. korduvatest löökidest kõva tömbi esemega, milleks võis olla ka puidust aialipp. Nahaalune verevalum parema silma ümber võis olla tekitatud löögist rusikaga või võis olla koljupõhimiku luude murru tunnuseks. Marrastused põlvede piirkonnas võisid olla saadud kukkumisel kõvale pinnale. Peatrauma- koljuvõlvi ja koljupõhimiku luude joonekujulised ja sisserõhutud murrud, ulatusliku kõvakelmealuse hematoomiga, mis vajasid operatiivset eemaldamist, ohustasid elu. Sellise peatrauma ravi on pikaajaline, kestab vähemalt neli kuud, mis on meditsiiniliseks tunnuseks raske kehalise haiguse määramisel. Antud juhul on oletatavateks tagajärgedeks vasakpoolne halvatus, nõdrameelsus. Raske kognitiivse häire tõttu ei saa iseseisvalt eluga enam toime tulla ning suunatakse hooldekodusse. Edaspidi on töövõime kaotuse protsendi määramine. Maakohus leiab, et U.Komarovi tegevus on KarS § 118 p.1 ja L.Tamme tegevus KarS § 123 järgi õigesti kvalifitseeritud ning täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil. L.Tamme karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ning kahju vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. U.Komarovi karistust kergendab kahju hüvitamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. U.Komarov ja L.Tamm on varem korduvalt kohtulikult ja väärteokorras karistatud, neil on kindel elu- ja töökoht. Kohus peab vajalikuks karistada neid 5 6 mõlemat reaalse vangistusega, kuna U.Komarov tekitas M.P eluohtlikud ja täielikult parandamatud rasked kehavigastused ja nad koos jätsid vigastatud M.P kruusakarjääri eluohtlikku olukorda ja vaid juhuslikult sündmuskohale saabunud inimese abil õnnestus tema elu päästa. M.P tervis on parem, kui ekspert prognoosis, kuid see ei sõltunud kohtualustest, vaid osutatud arstiabist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 306-313, maakohus otsustas: Süüdi mõista URMAS KOMAROV KarS § 118 p.1 järgi ja karistada teda 5 (viie) aastase vangistusega, millest KarS § 68 lg.1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 11.05.11.06.2004.a., s.o. 1 (üks) kuu ja 1 päev ning URMAS KOMAROVIL jääb kanda 4 (neli) aastat, 10 (kümme) kuud ja 29 päeva vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada otsuse jõustumisel, URMAS KOMAROV võtta vahi alla, karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise päev. Süüdi mõista LAURI TAMM KarS § 123 järgi ja karistada teda 5 (viie) kuulise vangistusega. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada otsuse jõustumisel, LAURI TAMM võtta vahi alla, karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise päev. Välja mõista Urmas Komarovilt (eluk. xxxxxx): - 2 875 kr kohtukulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud kohtuarstliku ekspertiisi eest; - 7 500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1 alusel; - 885 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800074771) adv. L.Nirgi osalemise eest eeluurimisel. Välja mõista Lauri Tammelt (eluk. xxxxxx): - 4 500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 5 315 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800074771) adv. L.Viitase osalemise eest kohtus. Asitõendid- 10 münti, mis asuvad toimiku juures- tagastada otsuse jõustumisel M P; pakend nr. 2 pinnaseproovidega otsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: Rahvakohtunikud: Ärakiri õige Kohtunik /allkiri/ /allkirjad/ L. Sarnet I. Männik ja T. Aibel L. Sarnet 6 7 03.aprillil 2006.a. Viru Rignkonnakohus o t s u s t a s :
- Jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 16.jaanuari 2006.a kohtuotsus Urmas Komarovi ja Lauri Tamme kriminaalasjas muutmata.
- Kaitsjate Marina Valge ja Lembit Viitase apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 31.mail 2006.a Riigikohtu määrusega. Kohtunik L.Sarnet 7