-1 järgi rahatrahv 600 krooni; 19.12.2003.
S § 262 järgi rahatrahv 1200 krooni; 14.04.2004.a Alkoholiseaduse § 70 järgi rahatrahv 180 krooni; 26.04.2004.
-1 järgi rahatrahv 180 krooni; 13.07.2004.a Alkoholiseaduse § 70 järgi rahatrahv 180 krooni; 09.09.2004.
-1 järgi rahatrahv 9000 krooni; 09.09.2004.
-1 järgi rahatrahv 6600 krooni; 29.11.2004.
-1 järgi rahatrahv 1800 krooni; 06.01.2005.
-1 järgi rahatrahv 300 krooni; 10.01.2005.
-1 järgi rahatrahv 60 krooni; 28.07.2005.
Tõkend- vahistamine alates 09.10.2005.a. O.K; kodakondsus: EV kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: töötas AS-s Elcoteq; karistatus: 29.03.2001.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 140 lg 2 p 1,2,3,4; § 203 lg 1 järgi vabadusekaotus 4 aastat 6 kuud; 25.10.2002.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 6 kuud vabadusekaotust. väärtegude eest karistatud: 29.06.2005.a KarS § 262 järgi rahatrahv 180 krooni; Kaitsjad Tõkend- vahistamine alates 13.10.2005.a. Leelo Viil ja Niina Petrjakova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.K KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.K KarS § 200 lg.2 p.7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) vangistust. KarS § 63 lg.2 ja 64 lg.1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista A.K´ile 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 09.10.2005a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Süüdi tunnistada O.K KarS § 200 lg.2 p.7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista O.K´le 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 13.10.2005a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista A.K ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 7 500 ( seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse; kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 2 326 ( kaks tuhat kolmsada kakskümmend kuus) krooni ja 95 senti riigituludesse. Välja mõista O.K ´lt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 7 500 ( seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse; kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 2 157 ( kaks tuhat ükssada viiskümmend seitse) krooni ja 4 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista solidaarselt A.K´ilt ja O.K ´lt tsiviilhagi katteks A.K kasuks 2 315 ( kaks tuhat kolmsada viisteist) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa A.Ki süüdistatakse selles, et tema 12.09.2005.a kella 19.30 ajal Tallinnas, Juhkentali tänava ja Filtri tee ristmikul asuva maja kolmandal korrusel, grupis koos O.Kga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale A.Kile, haaras käega A.Ki kaelast ja hoidis teda selliselt kinni, seejärel lõi O.K koheselt A.Kile 2-3 korda rusikaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja võttis A.Ki pükste taskust välja mobiiltelefoni Nokia 6610 väärtusega 2315 krooni ning seejärel lasi A.K A.Ki lahti ja lahkus koos O.Kga võttes kaasa A.Kile kuuluva mobiiltelefoni, tekitades kannatanule varalise kahju 2315 krooni suuruses summas. Selliselt pani A.K grupi poolt toime füüsilise vägivallaga ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmise, s.o. KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse A.Ki selles, et tema varem varguse ja röövimise toimepannud isikuna, võttis 08.10.2005.a kella 19.30 ajal Tallinnas, Tuha 3 asuvast töökojast välisukse kõrvalt võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa N.Sile kuuluva koti väärtusega 250 krooni, koos kotis olnud N.Sile kuuluvate esemetega – taskulambi väärtusega 700 krooni, numbrilise testeri väärtusega 250 krooni, digitaalse testeri väärtusega 250 krooni, elumaja trepikoja võtmekimbu, milles oli 12 võtit väärtusega 50 krooni üks võti, koguväärtusega 600 krooni, 3 mutrivõtit väärtusega 25 krooni üks võti, koguväärtusega 75 krooni, jootekolvi väärtusega 60 krooni ja mobiiltelefoni Nokia 6610 aku väärtusega 150 krooni, tekitades N.Sile varalise kahju kokku 2335 krooni suuruses summas. Samuti võttis A.K kaasa koti kõrval olnud OÜ-le Stanteks kuuluva Siemens regulaatori väärtusega 5000 krooni, tekitades OÜ-le Stanteks varalise kahju 5000 krooni suuruses summas ja lahkus nende esemetega töökojast ning peitis need töökojast eemal olles ära. Selliselt pani A.K varem varguse ja röövimise toimepannud isikuna toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.Kt süüdistatakse selles, et tema 12.09.2005.a kella 19.30 ajal Tallinnas, Juhkentali tänava ja Filtri tee ristmikul asuva maja kolmandal korrusel, grupis koos A.Kiga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale A.Kile ning koheselt pärast seda kui A.K oli haaranud käega A.Ki kaelast ja hoidis teda selliselt kinni, lõi A.Kile 2-3 korda rusikaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja võttis A.Ki pükste taskust välja mobiiltelefoni Nokia 6610 väärtusega 2315 krooni ning kui A.K oli A.Ki lahti lasknud, lahkus koos A.Kiga, võttes kaasa A.Kile kuuluva mobiiltelefoni, tekitades kannatanule varalise kahju 2315 krooni suuruses summas. Selliselt pani O.K grupi poolt toime füüsilise vägivallaga ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmise, s.o. KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava A.K süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg.2 p.4 järgi peale täieliku omaksvõtu on tõendatud ka kriminaalasja toimikus olevate kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud: N.Si kuriteoteate protokolliga, et 08.10.2005 töökojast aadressil Tuha 3 varastati õlakott koos tööriistadega (kd.2 t lk. 2 ); kannatanu N.Si ülekuulamise protokolliga, et Tuha 3 töökotta tuli noormess, kes pakkus tööriideid. Kuna keegi tööriideid noormehelt ei ostnud, siis noormees lahkus. Temale kuuluv kott oli tööriistadega ukse juures. Pärast noormehe lahkumist avastas, et kott tööriistadega on kadunud. Tema jäi töökotta, ning pärast nägi noormeest väljumas remondiboksist. Pidasid noormehe kinni. Kokku tekitati vargusega kahju 2 335 krooni (kd.2 t lk. 3-5, 45-49 ); tunnistaja Mihhail Nikolajevi ülekuulamise protokolliga, et oli aadressil Tuha 3 kui töökotta sisenes noormees, kes pakkus osta tunkesid. Kuna keegi riideid osta ei soovinud, siis noormees lahkus. Pärast noormehe lahkumist avastasime, et kadunud on N.Si kott ja firma Siemens regulaator, mis kuulub OÜ Stanteks. N.S jäi töökotta ning tema läks koos I.Viga otsima noormeest. Kui otsisid noormeest, siis helistas N.S, et leidis noormehe üles ja nemad läksid tagasi. ( kd.2 t lk. 6-8 ); sündmuskoha vaatlusprotokolliga ( kd.2 t lk. 9-10 ); kahtlustatava A.Ki ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab end süüd varguse toimepanemises 08.10.2005 ( kd.2 t lk. 18-22 ); tunnistaja I.Vi ülekuulamise protokolliga, et oli aadressil Tuha 3 kui töökotta sisenes noormees, kes pakkus osta tunkesid. Kuna keegi riideid osta ei soovinud, siis noormees lahkus. Pärast noormehe lahkumist avastasime, et kadunud on N.Si kott ja ventiil. Varguses hakkasid kahtlustama noormeest, kes pakkus riideid osta, kuna töökojas rohkem kedagi ei käinud. N.S jäi töökotta ning tema läks koos M.Nikolajeviga otsima noormeest. Kui otsisid noormeest, siis helistas Nikolai, et leidis noormehe üles ja nemad läksid tagasi. Ventiil leiti järgmisel päeval Katusepapi tn piirkonnas metallivastupunktist üles ( kd.2 t lk. 50-54 ); OÜ Stanteks teatisega, et kuna firmale kuuluv ventiil leiti üles metalli kokkuostupunktist, siis firma pretensioone ei oma ( kd.2 t lk. 55-56 ); õiendiga kriminaalasjas ( kd.2 t lk. 57 ) ning toimiku teiste materjalidega. Süüdistatavate A.K ja O.K süü neile inkrimineeritud kuriteos KarS § 200 lg.2 p.7 järgi peale täieliku omaksvõtu on tõendatud ka kriminaalasja toimikus olevate kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud: A.Ki suulise kuriteoteate protokolliga, et 12.09.2005.a. tulid Oleg ja T.K. T võttis ümber kaela kinni ja Oleg lõi rusikaga näkku ning võttis taskust mobiiltelefoni. Pärast telefoni võtmist löödi veel korra näkku ning seejärel mõlemad põgenesid ( kd.1 t lk. 2-3 ); kannatanu A.Ki ülekuulamise protokolliga, milles kannatanu kirjeldab noormehi, kes tungisid temale kallale ning kinnitab, et T võttis temal ümber kaela kinni ja Oleg lõi rusikaga näkku, seejärel tema kukkus ning Oleg hakkas sorima tema taskutes, võttes ära pükstetaskust mobiiltelefoni. Oleg ütles vene keeles, et sai kätte ja siis lasi T teda lahti. Oleg lõi veel korra jalaga näkku ning seejärel mõlemad põgenesid. T ütles veel temale, et istu veel kaks minutit. Tekitatud kahju on 2 315 krooni ( kd.1 t lk. 5-8, 912 ); äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtub, et kannatanu tunneb ära isiku nimega T, kelleks osutus A.K ning samuti tunneb kannatanu ära isiku nimega Oleg, kelleks osutus O.K ning kes võtsid kanntanult jõuga ära mobiiltelefoni ( kd.1 t lk. 13-16 ); kahtlustatava A.Ki ülekuulamise protokolliga, milles ta algselt ei tunnista röövimise toimepanemist, kuid hiljem tunnistab täielikult oma süüd röövimise toimepanemises ( kd.1 t lk. 21-24, 27-29 ); kahtlustatava O.K puhtsüdamliku ülestunnistusega ( kd.1 t lk. 41 ); kahtlustatava O.K ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab end täielikult süüdi röövimises ( kd.1 t lk. 42-44 ); kahtlustatava O.K ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, milles O.K üksikasjalikult kirjeldab toimepandut ( kd.1 t lk. 45-52 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatavad A.K ja O.K enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu N.S, kuid loobus kohtueelsel uurimise esitatud tsiviilhagist summas 2 335 krooni.. Süüdistatav A.K on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi mõlemas temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Süüdistatav O.K on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. A.K on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, ei töötanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.K´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.K´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.K ´i tuleb karistada reaalse vangistusega ning tema suhtes ei ole otstarbekas ega võimalik kohalda KarS § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna A.K ei ole teinud eelnevatest karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist., samuti jätkas isik peale 12.09.2005.a. episoodi kuritegude toimepanemist. Kuriteoga on tekitatud kahju, mis on hüvitamata. Kannatanu A.K esitas tsiviilhagi summas 2 315 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. O.K on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, töötas. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. O.K´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada O.K´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et O.K tuleb karistada reaalse vangistusega ning tema suhtes ei ole otstarbekas ega võimalik kohalda KarS § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna O.K ei ole teinud eelnevatest karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.