järgi vangistusega 3 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga, lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, elukoht , ei tööta, süüdistuses
Kohus tegi kindlaks: A.At süüdistatakse selles, et tema olles 19.12.2002.a karistatud LS § 74´19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal, 24.08.2005.a kella 11.10 ajal, olles joobeseisundis, juhtis Tallinnas Viljandi maanteel linna piiri ja Pärnu mnt. vahelisel alal sõiduautot Mitsubishi Galant registreerimisnumbriga 423 TDE. Seega A.A pani toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav tunnistas end süüdi talle esitatud süüdistuses ega soovinud ülekuulamist kohtuistungil. Kohtueelses menetluses on ta kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi, mille kohaselt jõi ta samal päeval kella 10 paiku hommikul 2,5 liitrit õlut. Kella 11 ajal hakkas autoga tööle sõitma, arvates, et on kaine. A.A joobeseisund on tõendatud ka protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt oli väljahingatavas õhus alkoholisisaldus1,31 milligrammi liitri kohta ja tema suus, riietel ja ka sõidukis oli tunda alkoholi lõhna. Väärteoasjas nr. 2700,02,003629 19.12.2002.a. tehtud otsus on tõendiks selle kohta, et A.At on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja Raplamaa kohtutäitur Õnne Pajuri tõendi kohaselt ei olnud kuriteo toimepanemise ajaks väärteo eest saadud rahatrahv täielikult tasutud, seega karistus kustumata. Kuriteo kvalifikatsioon
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd välistavate asjaolude puudumist. A.A pani toime kuriteo ajal, mil tema suhtes toimus kriminaalmenetlus samalaadse kuriteo toimepanemisega seoses. See näitab, et süüdistatav ei olnud aru saanud kuriteo tõsidusest ja kuna Rapla Maakohus juba karistas teda vangistusega, ei ole põhjendatud mõni kuud hiljem taas samalaadse kuriteo toimepanemise eest kergemaliigilise karistuse mõistmine. Pealegi süüdistatav käesoleval ajal ei tööta, seega puudub tal alaline sissetulek. Arvestades raskendavate asjaolude puudumist, kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja väärteo eest määratud rahatrahvi täielikku tasumist, võib vangistuse jätta tingimisi kohaldamata. Kuna A.A juhtis juba kolmandat korda mootorsõidukit joobeseisundis, tuleb juhtimisõigus ära võtta pikemaks ajaks, kui seda mõistis Rapla Maakohus oma otsusega. Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p. 3 kohus OTSUSTAS: Süüdi mõista A.A
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, kandmisele kuulub vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui süüdimõistetu ei pane 2 –aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseajal
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
lg 1 alusel võtta A.Alt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks.
otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista A.Ale liitkaristus 6 kuud vangistust, milline jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseajal
Kahe-aastase katseaja kulgemise alguseks määrata 07.11.2005.a. Rapla Maakohtu otsusega määratud katseaja algus, s.o. 07.11.2005.a. Lisakaristuse alguseks lugeda 07.11.2005.a. Rapla Maakohtu otsusega mõistetud lisakaristuse kulgemise alguskuupäev. A.A määrata Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista A.Alt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud - määratud kaitsjale makstud tasu 1460.25 krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Kviitungid maksmise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.