KOHTUOTSUS 1-06-161 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.jaanuaril 2006.a. Kriminaalasja number 1-06-161
(05231400720)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk - Kriminaalasi Prokuröri abi Süüdistatav K.K süüdistuses KarS § 424 järgi. Aleksander Tšitšerov K.K; kodakondsus: EV kodanik; haridus: kesk-eri; emakeel: eesti keel; töökoht: Marekom Finland OY- omanik; karistatus: varem karistatud väärteokorras: 24.07.2003.a Pärnu PP poolt LS § 74’19, § 74’1 lg1, LKindlS § 66’1 lg1 alusel – mõisteti rahatrahv summas 12000.- krooni; 05.01.2004.a Julgestuspolitsei poolt LS § 74’1 lg1 alusel – mõisteti rahatrahv summas 4800.- krooni; 11.03.2004.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74’1 lg1 alusel – mõisteti rahatrahv summas 3000.- krooni; 22.04.2004.a Harju Maakohtu poolt LS § 74’1 lg1 alusel – mõisteti rahatrahv summas 6000.- krooni. Tõkend- ei ole kohaldatud. Kaitsja Vello Johanson RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.K KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista K.K´ile 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 73 lg.1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.K ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta K.K´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Välja mõista K.K´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 221 ( üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa K.K, olles 24.07.2003.a karistatud LS § 74’19 alusel rahatrahviga summas 12000.- krooni 25.06.2003.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas 21.06.2005.a kell 00.51 juhtis Tallinnas Lasnamäe linnaosas Peterburi teel mootorsõidukit Opel Omega reg märgiga 897TGL, olles joobeseisundis. Seega K.K pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. K.K´i süü peale omaksvõtu on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. väärteoprotokolli nr AB589883 koopia, mille kohaselt juhtis süüdistatav mootorsõidukit joobeseisundis ( t lk. 4); protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta koopiaga ( t lk. 5); otsusega väärteoasjas nr 2670,03,008405 koopia ( t lk. 6); väärteoprotokolliga nr AB734637, mille kohaselt juhtis süüdistatav mootorsõidukit joobeseisundis (lk 7); protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta (t lk. 8); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ( t lk. 10); kahtlustatava K.K ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab end süüdi ( t lk. 12-14) ning toimiku teiste materjalidega. Süüdistatav on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi täielikult. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. K.K´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.K´I edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et K.K ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on võimalik ja otstarbekas kohaldada KarS § 73 sätteid. K.K´I kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Ka on K.K´il tasumata temale eelnevalt mõistetud rahatrahvid. K.K´i karistust kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestades asjaolu, et K.K juhtis mootorsõidukit joobeseisundis peale temale väärteo eest mõistetud karistust, siis asub kohus seisukohale, et K.K suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid K.K puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kohtunik