järgi Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav M.L Lühimenetlus , venelane, kodakondsuseta, keskeriharidus, eluk töötu Tõkendit kohaldatud ei ole Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 15.08.2002 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel tingimisi 1 aastase vabadusekaotusega, katseaeg 1 aasta ja 6 kuud. Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON 1. M.L süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes M.Lile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta M.Lile mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 2 kuud M.Li suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.L temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758, 6 127 760). 4.
lg 1 alusel kohustada M.Lit täitma järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1 registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks 5.
p 1 kohaselt arvestada M.Lile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.01.2006. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada M.Li suhtes lisakaristust, võttes M.Lilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. 7.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
Kohtuistungil süüdistatav M.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 04.02.2005 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,05,001030 nähtuvalt määrati M.Lile Liiklusseaduse § 7419 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni. (t/l 6) 2 12.07.2005 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,05,018414 nähtuvalt määrati M.Lile Liiklusseaduse § 7417 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni (t/l 7-8) 19.06.2005 koostatud väärteoprotokollist AB 721637 nähtub, et 04.06.2005 kell 01.57 peeti Sõle 64 maja juures kinni M.L mootorsõiduki BMW 520 registreerimismärgiga 242 AUX juhtimisel ja M.Lil tuvastati alkoholijoove.( (t/l 9) 04.06.2005 kell 02.30 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel nähtub, et mõõteriista Lion SD kasutades on tuvastatud M.Lil alkoholijoove 0,78 mg/l. M.Liga suhtlemisel on politseiametnik täheldanud silmade läikimist, kõnnaku kergelt taaruvust ja alkoholilõhna suust. (t/l 10) 07.11.2005 koostatud M.Li kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt kahtlustatav tunnistab oma süüd täielikult, eelmine trahv on makstud osaliselt, so 500 krooni. (t/l 16-18) Põhja Maksu- ja Tollikeskuse andmetel oli M.Li 2003 aastal tulu 21388 krooni ning 2004 aasta sissetulekute kohta andmed puuduvad. (t/l 14) Aastanetosissetuleku andmete teatisest nähtuvalt oli M.Li keskmiseks päevasissetulekuks 2003 aastal 3 krooni (t/l 15) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel kahtlustatavana üle kuulatud M.Li süüd tunnistavaid ütlusi, väärteoprotokolli, joobe tuvastamise protokolli ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava M.Li süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M.Lit varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 04.02.2005 koostatud väärteootsusega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud ka LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistus uue teo toimepanemise ajaks, so 04.06.2005 kustunud, mistõttu oli M.L 04.06.2005 mootorsõidukit joobeseisundis juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seega on kohtueelsel menetlusel M.Li käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel oma käitumist kahetsenud ning kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud ühel korral ning määratud karistus on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo koosseisutunnuseks. Kriminaalasja materjalidest võib teha järelduse, et süüdistataval oli tuvastatud kerge joove. Kriminaalasjast nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek ning määratud rahatrahvid on tasumata. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ette nähtud alternatiivset karistust, kuivõrd rahalise karistuse kohaldamine raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda, muutes samaks võimatuks ka temale määratud rahaliste kohustuste täitmise. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul leiab kohus, et süüdistatava isikut arvestades võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kuivõrd süüdistatavat ei ole varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest kohtulikult karistatud, ei pea kohus otstarbekaks mõistetavat karistust täitmisele pöörata ja peab võimalikuks karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatava isikuandmetest võib teha järelduse, et süüdistatav on varasema kohtuotsusega määratud katseaja edukalt läbinud ning karistust ei pööratud täitmisele. Seega oli süüdistatav käitumiskontrolli tingimustes võimeline käituma seaduskuulekalt, mistõttu asub kohus süüdistatava enese taotlust arvestades seisukohale, et minimaalmääras määratav katseaeg ühes käitumiskontrolli 3 kehtestamisega tagab süüdistatavale võimaluse tõestada oma soovi elada ka edaspidi seaduskuulekalt. Arvestades inkrimineeritud süüteo iseloomu ja ohtlikkust ning senist kohtupraktikat asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada ka
lg 1 p 1 märgitud lisakaristust, mis sunniks süüdistatavat teatud aja eemale hoidma liikluses osalemisest mootorsõiduki juhina ning lisakaristuse kandmise ajal aru saama sellest, et mootorsõiduki juht saab liikluses enesele ja teistele ohutult osaleda vaid juhul, kui ta on kaine. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.