4-05-704\1

Väärteoasi nr. KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasi nr. 4 – 2644 / 05 KOHTUMÄÄRUS 20. jaanuaril 2006 a. Harju Maakohtu kohtunik Valeri Lõõnik, vaadanud läbi H.A kae-buse Põhja Maksu- ja tollikeskuse määrusel suhtes, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus tuvastas: Esitatud kaebuses H.A selgitab, et ta kutsuti Põhja Maksu- ja tollikeskusesse ülekuula-misele tunnistajana ja ilmus koos esindajaga. Kohtuvälise menetleja ametnik keeldus esindajat seekord ülekuulamise juurde lubamast. Taotluses ta põhjendas, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri küsimust, kas tunnistaja võib anda ütlusi esindaja juuresolekul. Reguleeriva sätte puu-dumisest ei saa aga teha järeldust, et esindaja juuresolek oleks keelatud. Ta leiab, et temal kui tunnistajal on tulenevalt asja keerukusest käesolevas asjas õigus esindajale. Taotleb tühistada Põhja Maksukeskuse 23.11.2004 a. määruse kui vastuolus põhiseadusega. Ülalnimetatud Põhja Maskukeskuse määruse alusel edastas tunnistajana väljakutsutud H.A kohtuvälise menetleja ametnikule taotluse ütluste andmise juures tema volitatud esindaja osavõtu võimaldamiseks. Taotleja põhistas taotlust asjaoluga, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri küsimust, kus tunnistaja võib anda ütlusi esindaja juuresolekul ning reguleeriva sätte puudumisest ei saa teha järeldust, et esindaja juuresolek oleks keelatud. Määruse põhjenduses tunnistaja allutatakse menetlustoimingule ja tunnistaja ei ole menetlusosaline. KrMS § 71-73 näeb ette, et tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest. Nimetatud seadustikust ei tulene, et tunnistajal on õigus omada esindajat või kaitsjat ning osaleda temaga koos teda tunnistajana ülekuulamisel. Isikud, kellele menetlusseisundist tulenevalt on väärteomenetluses õigus kaitsja abile või õigus kasutada esindajat, on seadustikes sõnaselgelt ja ammendavalt sätestatud. KrMS § 61 lg. 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Seega on tunnistaja tõendiallikas, kelle ütluste kaudu saadakse teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Tunnistajal lasub kohustus anda tõeseid ütlusi. Nimetatud kohustus on mitteesindatav, kuna ütluste kaudu annab tunnistaja ainult temale teadaolevat teavet, tehes seda isiklikult ja vahetult. Eeltoodust tulenevalt ütlusi ei saa anda volitatud esindaja vahendusel ning ilma tunnistaja isikliku osavõtuta ülekuulamisest. Kuna tunnistajana ülekuulamisel peab tunnistajana väljakutsutud füüsiline isik andma ütlusi isiklikult ning vahetult, siis ei realiseeru esindaja kasutamise eesmärk. Ülaltoodu alusel jäeti H.A volitatud esindaja Vahur Kivistiku kaebus rahuldamata. Kohus tutvunud kohtule esitatud materjalidega tuvastas, et väärteoasjas nr. 6 – 6 H.A, kellele enne ülekuulamist tunnistajana tutvustati õigusi ja kohustusi, millele ta andis ka allkirja, et ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus KarS § 318 ja 320 järgi. Seega tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus. Vastavalt H.A taotlusele, tulenevalt asja keerukusele ta soovis ülekuulamise juures õigust kaitsja abile ei saa käsitleda kohtuvälise menetleja määruse tühistamiseks. Asja keerukus või mitte keerukus tuleb jätta kohtuvälise menetleja pädevusse. Tunnistajana H.A on kohustatud andma ainult tõeseid ütlusi asjaoludest mida teab aga mitte muretsema asja keerukuse üle, et selleks omada esindajat. Kohus leiab, enne tunnistajana ülekuulamist esindajat ei hoiatata, ega võeta allkirja ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest, et järgneb vastutus KarS § 318 ja 320 järgi. Juhul kui tunnistajatel on õigus ülekuulamistel omada esindajat, kes ei vastuta teadvalt vale ütluste andmise eest ja paluvad tunnistajatel, viimaste arvates esindajate poolt õiged ütlused, edastada kirjalikult või suuliselt, vastutavad KarS § 318, 320 alusel tunnis- tajad, kuid mitte nende esindajad. Esindajaid enne tunnistaja poolt ütluste andmist ei hoiatata ega saagi vastavalt KrMS nõuetele hoiatada selliste ütluste andmiste eest. Seega ülaltoodu alusel H.A kaebus tuleb jätta rahuldamata ja ta on kohustatud tunnista-jana andma tõeseid ütlusi ilma esindaja juuresolekuta ning tema õigusi ei ole rikutud, sest tal on õigus keelduda ütluste andmisest kui esitatud küsimused ei käsitle antud asjas olevaid asjaolusid, samuti ei pea muretsema asja keerukuse üle. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 66 lg. 3, § 385; Väärteomenetluse seadustiku § 79 lg. 3 p. 1 kohtunik määras: Jätta H.A kaebus rahuldamata Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu Kohtunik