1-2842/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 jaanuar 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-2842/05 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loo

§ 25lg 2 järgi; V.S süüdistus Kar

S § 199 lg 2 p 7,

§ 25

lg 2 järgi lühimenetlus Prokurör Egon Oja Süüdistatav T.S , venelane, kodakondsuseta, algharidus, eluk , töötab oma sõnade järgi mitteametlikult ehitusel Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus

1. Lääne-Viru Maakohtu 06.10.2000 otsusega KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahv 4600 krooni;
2. Lääne-Viru Maakohtu 28.11.2000 otsusega KrK § 204 lg 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga;
3. Lääne.Viru Maakohtu 12.06.2001 otsusega KrK § 1411 lg 1 järgi rahatrahv 5300 krooni;
4. Lääne-Viru Maakohtu 01.08.2001 otsusega KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahv 3180 krooni;
5. Järva Maakohtu 23.07.2003 otsusega KarS § 329 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga;
6. Lääne-Viru Maakohtu 20.10.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi 2 kuulise vangistusega, liitkaristus 8 kuud vangistust, vabanes karistuse kandmiselt 16.08.2005 1 Süüdistatav V.S , venelane, kodakondsuseta, keskharidus, , töötab oma sõnade järgi mitteametlikult ehitajana Varasem karistatus: puudub Kaitsja Uido Truija RESOLUTSIOON
7. T.S süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud. 2. Vähendada Kar

S § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

1. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud karistusest ärakandmisele tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ning ülejäänud vangistus 2 (kaks) kuud jäetaks T.Si suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.S temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 sätestatud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758)
2. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada T.Sit täitma järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada T.Sile määratud 2 (kaks) aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.01.
5. V.S süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 7. Vähendada Kar

S § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

1. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta V.Sile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 kuud V.Si suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V.S temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 sätestatud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758)
2. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada V.Sit täitma järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. 2
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.Sile määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.01.
5. T.Si suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. V.Si suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. T.Silt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
9. V.Silt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
11. T.Silt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale makstud tasu 1022 (üks tuhat kakskümmend kaks) krooni ja 80 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas viitenumbriga
13. V.Silt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale makstud tasu 1022 (üks tuhat kakskümmend kaks) krooni ja 80 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas viitenumbriga
15. AS Eesti Raudtee tsiviilhagi 1560 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning T.Silt välja mõista AS Eesti Raudtee (Pikk 36 Tallinnas) kasuks 1560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni.
16. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
17. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. T.Sit süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, viibides 23.11.2005 kella 14.55 ajal A-Selver kaupluses Pelgulinna Selver, aadressil Sõle 51, Tallinn, võttis kauplusele kuuluvad: - 2 tk Lady Speed Stick Power Burst hinnaga 78 krooni tükk, kogumaksumusega 156 krooni; - 1 tk Hennenen Speed Stick Cool Evasion hinnaga 66 krooni; - 1 tk Rexona Sensitive Men hinnaga 45 krooni; - 2 purki Merivarblase kalamarja hinnaga 87 krooni purk, kogumaksumusega 174 krooni, kokku kaupa summas 441 krooni, pani kaubad põue ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema 06.11.2005 kella 19.30 ajal, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos V.Siga, olles lõhkunud aadressil Telliskivi 57B asuva veduridepoo teel seisnud veduri EVR 1129 küljeakna klaasi, tungis vedurisse, kust püüdis varastada vaskjuhet, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega, T.S, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7,

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 V.Sit süüdistatakse selles, et ta 06.11.2005 kella 19.30 ajal grupis koos T.Siga, olles lõhkunud aadressil Telliskivi 57B asuva veduridepoo teel seisnud veduri EVR 1129 küljeakna klaasi, tungis vedurisse, kust püüdis varastada vaskjuhet, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega, V.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistungil süüdistatavatena üle kuulatud T.S ja V.S seletasid, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistasid nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 06.11.2005 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Telliskivi 57B Tallinnas asuval raudtee ülesõidukohal seisvat vedurit, mille uksed on kinni keevitatud. Küljeaken avatud. Veduril number EVR 1129. (t/l 3-4) 25.11.2005 koostatud Eesti Raudtee avaldusest ja esitatud materjalidest nähtuvalt on Eesti Raudteele tekitatud varaline kahju 1560 krooni. (t/l 8) 06.11.2005 koostatud tunnistaja Vladimir Nikolajevi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja valvataval Eesti Raudtee Depoo territooriumil Telliskivi 57B Tallinnas ja depoos viibides kuulis kopsimist, mis kostus veduri poolt. Läks kontrollima ja avastas vedurist kõrvalised isikud, kellel oli kaasas kott vasest plaatidega. Kinnipeetud tunnistasid metallivargust vedurist. (t/l 9-10) 06.11.2005 koostatud kahtlustatava T.Si ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et olid koos vennaga töötud ja elatusvahendeid ei olnud. Jalutasid nädal varem Balti Jaama kandis ja nägid vedurit. 06.11.2005 otsustasid sinna sisse minna ja korjata sealt värvilist metalli. Veduri uksed olid kinni keevitatud. Ronisid sisse läbi külgakna. Generaatori juures raius meisliga läbi vaskjuhtme ja hakkas seda tükkideks raiuma. Raius võib-olla 10-12 meetrit traati. Seejärel peeti kinni. (t/l 13-15) 06.11.2005 koostatud kahtlustatava V.Si ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et olid vennaga kuu aega töötud ja elatusvahenditeta. Nägid Balti Jaama kandis vedurit. 06.11.2005 otsustasid sinna sisse tungida ja varastada sealt värvilist metalli. Võtsid meisli ja haamri ning ronisid vedurisse. Uksed olid kinni keevitatud ja Tarmo avas külgakna. Tarmo tegi seal midagi ja hakkas tükkideks raiuma vasktraati. Jõudsid võtta umbes 10 meetrit kui neid kinni peeti. (t/l 18-20) 28.11.2005 koostatud kannatanu Tamo Vahemetsa ülekuulamisprotokollist nähtuvalt pidas turvatöötaja Tallinna veduridepoo juures seisvast vedurist nr 1129 kinni kaks kottidega noormeest. Veduri aknad olid lõhutud. Meestel oli kott värvilise metalliga. Kinnipeetud anti üle politseile. Veduriklaaside lõhkumisega tekitati ASle Eesti Raudtee kahju 1560 krooni. (t/l 21-21/1) 23.11.2005 koostatud AS A-Selver avaldusest nähtuvalt peeti kella 14.55 ajal samal päeval Sõle 51 asuvas Selveris kinni T.S, kellelt võeti ära 4 deodoranti ja 2 purki kalamarja, millise kauba eest ei olnud T.S tasunud. Kaup tagastati korrasolevana kauplusele. (t/l 24) 23.11.2005 koostatud tunnistaja Uno Peegeli ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja 23.11.2005 kella 14.55 ajal kaamerast kuidas üks meesterahvas võttis kosmeetikariiulilt erinevaid tooteid ja pani korvi. Kassarivi läbides maksis ta ainult saia eest. Pidas meesterahva kinni ja toimetas turvaruumi, kus avastas meesterahva põuest 4 4 deodoranti ja 2 purki kalamarja, mille kohta puudus ostutšekk. Kaup oli koguhinnaga 441 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 27) 23.11.2005 koostatud kahtlustatava T.Si ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav kuriteo toimepanemist, seletades, et läks kauplusesse eesmärgiga midagi varastada. Võttis kosmeetikat ja pani jope põue, misjärel möödus kassadest ja jättis kauba eest tasumata. (t/l 28-30) Põhja Maksu- ja Tollikeskusel andmed T.Si tulude kohta puuduvad. (t/l 41) Põhja Maksu- ja Tollikeskuse andmetel on V.Sil olnud tulu nii 2003 kui ka 2004 aastal. (t/l 50) Kohus, kuulanud ära süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel üle kuulatud kahtlustatavate T.Si ja V.Si ütlusi, kannatanu AS Eesti Raudtee esindaja Tamo Vahemetsa ütlusi, tunnistajate Vladimir Nikolajevi ja Uno Peegli kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, kahtlustatavana kinnipidamist puudutavaid materjale ning esitatud avaldusi kuritegude toimepanemise kohta, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on T.Si ja V.Si süü nendele inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud täies esitatud süüdistuse mahus ja kohtueelsel menetlusel on T.Si käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7,

§ 25

lg 2 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, samuti isikute grupis ja sissetungimisega ning V.Si käitumine on samuti õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25

lg 2 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis ja sissetungimisega. Kohus asub sellisele seisukohale seetõttu, et Tarmo ja V.S tungisid vedurisse klaasi lõhkumise teel, kuivõrd uksed olid sissepääsemise takistamiseks kinni keevitatud, kõrvaldades sel viisil vedurisse sisenemist takistanud tõkke ning sisenesid sinna valdaja tahte vastaselt. Seetõttu on kuritegu toime pandud sissetungimisega. Peale selle tegutsesid süüdistatavad kaastäideviijatena ühise eesmärgi saavutamise nimel, so võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise nimel, mistõttu on tegemist kuriteo toimepanemisega grupis. Kuivõrd T.S on varem varguse toimepanemise eest korduvalt karistatud ja uue varguse toimepanemise ajaks ei olnud eelmine karistus kustunud, on T.Si puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Kohtueelsel menetlusel on AS Eesti Raudtee esitanud tsiviilhagi 1560 krooni nõudes ning varaline kahju on tekkinud süüdistatava T.Si poolt akna lõhkumise tõttu, kuivõrd purustatud aken tuli asendada uuega. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud rahaline nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja täies ulatuses väljamõistmisele kahju tekitajalt, so T.Silt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti süüdistatavate isikuid. Süüdistatav T.S on varem kuuel korral kohtu poolt karistatud, neist kolmel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 16.08.2005 ja uue kuriteo pani toime 06.11.2005. Pärast kinnipidamist ja ütluste andmist peeti ta uue kuriteo toimepanemiselt kinni 23.11.2005, seega kahe nädala möödudes. Sellised asjaolud näitavad, et T.S ei olnud ei oma varasematest karistustest ega viimasest kinnipidamisest kuriteo sündmuskohal järeldusi teinud ning pani toime järjekordse kuriteo. Taolised andmed annavad kohtule mõista T.Sile reaalsele ärakandmisele kuuluva isiku vabadust piirava karistuse. Samas arvestades seda, et mõlemad kuriteod jäid katse staadiumisse ning tekitatud varaline kahju ei ole kuigi suur, peab kohus võimalikuks kohaldada T.Si suhtes KarS § 74 lg 2 sätteid, määrates, et osa karistusest kuulub kohesele ärakandmisele ja osa karistust võib jätta tingimisi kohaldamata, allutades T.Si käitumiskontrollile. Süüdistatav V.S on varem kohtulikult karistamata ning teda süüdistatakse ühe varavastase kuriteo katse toimepanemises. Taolisi isikuandmeid arvestades asub kohus seisukohale, et 5 süüdistatava V.Si suhtes võib mõistetava karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Kuivõrd varaline kahju tekkis T.Si käitumise tõttu ning katsestaadiumisse jäänud vargusega varalist kahju ei tekkinud, leiab kohus, et mõistetav karistus ei pea olema pikaajaline. Samas, arvestades kriminaaltoimikus leiduvaid andmeid V.Si karistuste kohta väärtegude toimepanemise eest ja nende väärtegude iseloomu, asub kohus seisukohale, et süüdistatav V.S tuleb allutada käitumiskontrollile. Märt Toming kohtunik 6