1-06-935\1

(05231500070)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi J.Ti süüdistus KarS § 121 järgi Käskmenetluses Prokurör Taavi Pern Süüdistatav J.T , venelane, kodakondsuseta, keskharidus, , Rakenduskunsti Kõrgema Erakooli õpilane Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Sergei Porutško RESOLUTSIOON

1. J.T süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, so 3000 (kolm tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi võrdsetes osades 500 krooni kaupa kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. J.Tilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses Isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 624 tegemisega tekkinud kulu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
6. J.Tilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
8. J.Ti suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
9. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse otsuse koostanud kohtu kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: J.Ti süüdistatakse KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 01.01.2005 kella 03.00 paiku Tallinnas, Kalevipoja 13-3 asuvas korteris lõi isikliku tüli käigus Janek Boroškot korduvalt rusikaga näo piirkonda, põhjustades sellega kannatanule parema sarnaluu murru ja kriimustusi näol. Seega J.T pani toime teise inimese tervise kahjustamise löömisega, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kehalise väärkohtlemise. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures J.Ti kahtlustatavana antud ütluste, kannatanu Janek Boroško ja tunnistajate Maia Meose, Konstantin Gritševski, Pavel Gorbovski, Aleksei Žilinski, Sergei Boiko, Irina Sorokina ütluste, samuti SA PER Mustamäe korpuses koostatud haigusloost nr 30 058 tehtud väljavõtte ning Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti Osakonnas läbi viidud Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 624 antud eksperdiarvamusega on süüdistatavale inkrimineeritava süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus, mistõttu nõustub kohus süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 3000 krooni, milline kuuluks tasumisele ositi 500 krooni kaupa kuue kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse määraga, mis on sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristuse lähedane. Seejuures lähtub kohus nii süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest, millistest nähtuvalt oli J.T kuriteo toimepanemise ajaks varem neljal korral karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kui ka kannatanule tekitatud tervisekahjustuse iseloomust. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest võib mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt omandab süüdistatav haridust ja Põhja Maksukeskuse andmetel on süüdistataval 2003 aastal olnud ka mõningast sissetulekut. Sellest võiks järeldada, et haridust omandaval süüdistataval puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks tal mõistetavat rahalist karistust tasuda. Samas aga isiku vabadust piirava karistuse kohaldamiseks kohus alust ei näe, kuivõrd süüdistatav on isik, keda varem ei ole kohtulikult karistatud. Taolised isikuandmed annavad kohtule aluse mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatava isikuandmetest ei nähtu, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kes vajaks ühiskonnast isoleerimist isiku vabadust piirava karistusega. Märt Toming kohtunik