KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2005.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-1487/05 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi S.D süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi . Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav S.D 1)nimi: 2)elu- või asukoht ja aadress: 3)isikukood või sünniaeg: 4)kodakondsus: 5)haridus: 6)emakeel: 7)töökoht või õppeasutus: 8)karistatus: kodakondsuseta keskharidus vene OÜ Sparta kriminaalkorras karistamata 9)kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 118 p1 Kaitsja Vandeadvokaat Rein Laid Kannatanu esindaja Vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.D KarS § 118 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista S.Dle 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistus tungimisi kohaldamata. Mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.D 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid käitumiskontrolli ajal. S.D on kohustatud käitumiskontrolli ajal: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas
(2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista S.Dlt O.Gi kasuks 6100 krooni tsiviilhagi katteks ja 5000 krooni kannatanu poolt tasutud õigusabikulude katteks. Välja mõista S.Dlt 7500 krooni sundraha , 35 krooni menetluskulu ja 2875 krooni ekspertiisitasu riigi tuludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon ,teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast (26.01.2006.a.) Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa S.Dt süüdistatakse selles, et tema 13.02.2005 kella 23 paiku Tallinnas Tööstuse 88 asuva “Vesta” baari juures lõi Oleg Guljaevile noaga selja piirkonda, tekitades paremal rindkere tagapinnal rindkereõõnde tungiva haava, mis oli eluohtlik tervisekahjustus. Seega S.D tekitas raske tervisekahjustuse, millega oli põhjustatud oht elule, s.o pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.D süü on tõendatud peale tema enda ütluste alljärgnevate kriminaalasjas esinevate kirjalike materjalidega, millised on avaldatud ja uuritud kohtuistungil: 1.Kannatanu O.Gi avaldus ja ütlused /tl 2,4, 9-12/. Kannatanu on andnud ütlusi selle kohta, et S.Dga kohtus ta juhuslikult 14.02.2005.a. Tallinnas, Tööstuse 88 asuvas baaris. S.D provotseeris perioodiliselt ümbritsevaid inimesi konfliktile. Tema soovis, et S.D oma tegevuse lõpetas ja püüdis teda kakluse eest baarist välja viia. Väljas lõi S.D talle noaga ootamatult paremasse külge. Samasisulisi ütlusi andis kannatanu ka kohtuistungil. Tekitatud kahju hindab 6100 kroonile. 2.Politsei ettekanne /tl 7/ . Ettekandest nähtub, et vanemkonstaabel J.Reinhold sõitis 13.02.2005.a kell 23.18 koos konstaabel A.Mihhalevskiga väljakutsele Tööstuse 88, kus oli meesterahvas noahaavaga. Kannatanu andis kuriteo toimepannud isiku tundemärgid ja kannatanu viidi kiirabiga Keskhaiglasse. 3,Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 14-20/. Sellest nähtub, et kannatanu riided olid rikutud (verised, rebenenud).
- Tunnistaja Ivan Petrovi ütlused /tl 22-23/. Tunnistaja on seletanud, et baaris oli S.D väga purjus, agressiivse olekuga, pidevalt vehkles rusikatega ja näitas kogu olemusega, et sooviks kakelda. Ta vaatas üksisilmi O.Git , sellest tekkis sõnavahetus ja nad läksid välja. Väljas võttis S.D välja noa, kuid tema võttis selle tal käest ära ja viskas eemale. Pärast seda rahunesid mehed maha justkui ja läksid baari tagasi. Mõne aja pärast läksid O.Guljajev ja S.D uuesti tänavale. Mõne aja pärast tuli kannatanu tagasi ja ütles, et Sergei lõi teda noaga paremasse külge. 4.Tunnistaja A.Zi ütlused /tl 29-30/. Tunnistaja selletas, et 14.02.2005 oli tema Tööstuse 88 asuvas baaris. Tema juurde lauda istus Sergei, keda ta varasemast teadis nägupidi. Sergei oli juba natuke purjus. Lauas jõi Sergei viina, jäi järjest rohkem purju ja hakkas igasuguseid rumalusi rääkima. Tema palus Sergeil ära minna. Sergei ärritus. Seejärel tõukas tema Sergeid õlast kergelt ja kordas palvet, et ta ära läheks. Sergei väljus baarist, tuli mõne aja pärast tagasi ja tegi ettepaneku välja minna. Tema järgnes Sergeile tänavale ja tema järel tuli tänavale veel 3 meest. Tänaval hakkas Sergei noaga vehkima, ja jooksis siis üle tee minema. Mõne aja pärast tuli baari Olegi-nimeline mees ja ütles, et teda haavati noaga. Tema sai aru, et seda võis teha Sergei. Umbes järgmisel päeval helistas Sergei temale ja ähvardas, et kui teda taga hakatakse otsima, siis haavab teda ka noaga. 5.Kahtlustatava ütlused /tl 26-27, 66-67/ ja süüdistatava ütlused. S.D on andnud ütlusi, mille kohaselt tema vehkis sündmuskohal noaga oma ründajate suunas, et keegi talle ei läheneks. Seda, et on kedagi noaga löönud, sai teada alles 10.03.2005.a. politseitöötajate käest. Tehtut kahetseb siiralt. Kohtuistungil tunnistas S.D end süüdi ja avaldas kahetsust juhtunu pärast. Süüdistatav ei kinnita tunnistaja A.Zarski ütlusi selle kohta, et ta helistas ja ähvardas tunnistajat. 6.Kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastuvaga /tl 32-34/. Arvamusest nähtub, et kannatanul esines rindkereõõnde tungiv haav, milline võis olla tekitatud teravaservalise torkevahendi või lõike-torkevahendi toimel 13.02.2005.a. ning tekitatud tervisekahjustus oli eluohtlik. Antud kriminaalasja on arutatud lühimenetluses. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on vastavuses S.D süü suurusega ja karistuse eesmärkidega. Puudub alus arvata, et S.D oleks ohtlik ühiskonnale, pigem on tegemist juhusliku episoodiga tema elus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et ka kannatanu oli alkoholi tarvitanud (nähtub kiirabikaardilt) ning konflikt leidis aset purjus isikute omavahelise tüli käigus, kus alkoholi tarvitamise tõttu ei pruugi tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlused kajastada täpselt tegelikult asetleidnud sündmust. Kohus leiab, et S.Dt on võimalik mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ilma teda reaalselt vangistamata. S.D karistamisel tingimisi ja tema allutamisel käitumiskontrolli nõuetele on kohtu arvates arvestatud õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusest tingimisi vabastamisel peab kohus arvestama ka süüdlase isikut. S.D on varem kriminaalkorras karistama. Oma tegu on ta kahetsenud. Seda arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna. Asjaolu, et süüdistatav ei ole seni asunud heastama kannatanule tekitatud kahju, ei mõjuta otseselt S.D süüd. Karistuse eesmärk on süüdimõistetu suunamine õiguskuulekale käitumisele ning see eesmärk on saavutatav ilma S.Dt vangistamata. Kohtunik A.Ennok