järgi Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav A.D Lühimenetlus , venelane, VF kodanik, keskeriharidus, töötab suulise lepingu alusel FIE juures ehitajana, Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON 1. A.D süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes A.Dile lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta A.Dile mõistetud karistus tähtajaline vangistus 4 kuud A.Di suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.D temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758). 4.
lg 1 alusel kohustada A.Dit täitma järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks 5.
p 1 alusel arvestada A.Dile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.01.2006. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada A.Di suhtes lisakaristust, võttes A.Dilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 12 (kaksteist) kuuks. 7.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil süüdistatav A.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 21.02.2005 koostatud otsus väärteoasjas nr 2314.05.002538, milles Liiklusseaduse § 7419 alusel määrati A.Dile karistuseks rahatrahv 250 trahviühiku ulatuses, so 15 000 krooni (t/l 6) 2 02.02.2005 koostatud väärteoprotokollist nr AB 671919 nähtub, et samal päeval kell 23.30 peeti Mustamäe teel kinni A.D mootorsõiduki Audi 80 registreerimismärgiga 464 MAT juhtimisel ilma juhiloata ja olles alkoholijoobes, puudus kehtiv tehnoülevaatus ja kehtiv liikluskindlustuspoliis. A.D seletas, et sõitis Mustamäele külla, seoses perekondlike probleemidega oli joonud õlut (t/l 7) 02.02.2005 kell 23.38 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel nähtub, et mõõteriista Lion kasutades on tuvastatud A.Dil alkoholijoove. A.Diga suhtlemisel on politseiametnik täheldanud silmade läikimist, kergelt taaruvat kõnnakut ja alkoholilõhna suust. (t/l 8) 13.07.2005 koostatud väärteoprotokollist nr AB 721837 nähtub, et 06.07.2005 kell 01.31 peeti Gonsiori ja Laikmaa tänavate ristmikul kinni A.D mootorsõiduki MB CLK 200 registreerimismärgiga 174 ATK juhtimisel, millel oli nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus, puudus volitus sõiduki kasutamiseks, tuvastati alkoholijoove, puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus, fooriga reguleeritud ristmikul ei peatunud foori keelava märguande korral ristuva sõidutee ääre ees, vaid sõitis välja ristmikule, kus põrkas kokku seal foori lubava märguande ajal liikunud sõidukiga. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Svetlana Malašenkole, AS Hansa Liisingule ja tervisekahjustused Andres Kaselale. Oma ütlustes A.D kahtleb, et sõitis foori punase tule ajal. (t/l 9) 06.07.2005 kell 02.20 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2802/71 nähtub, et A.Dil tuvastati keskmine joove 2,31 promilli, sõidukijuhtimine ei ole lubatud (t/l 10) 06.07.2005 liiklusõnnetuse akt, millest nähtub, et sõiduauto Mercedes Benz põrkas kokku reguleeritud ristmikul sõiduautoga Toyota Corollaga (t/l 12) 06.07.2005 koostatud menetlusaluse isiku A.Di ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitab menetlusalune isik, et sõitsid Estonia puiesteelt MBga, ristmikul sõitis neile vasakult sisse auto. Sõitis välja rohelise tulega. 30 minutit enne õnnetust jõi kaks pudelit õlut Saku Rock. Juhiluba on kadunud. Auto omanik oli ebakaines olekus ja palus temal rooli minna. Omanik on S.M. (t/l 13) 25.11.2005 koostatud kahtlustatava A.Di ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab A. D end süüdi ja puhtsüdamlikult kahetseb. Kahtlustatav ei tööta, rahatrahv 15 000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest tasumata. 05.07.2005 kuni kella 23ni jõi viskit, 350 g. Kell 23.30 istus naistuttavale Svetlanale kuuluva sõiduauto Mercedes Benz reg nr 174 ATK rooli. Hakkas juhtima autot pärast Svetlana tungivat palvet, sõideti Kaberneemest Tallinna. Pärast sõideti Koplist kaubamajast mööda Raua tänava suunas, 06.07.2005 kell 01.31 toimus liiklusõnnetus. Kahtlustatava poolt juhitud auto liikus mööda Gonsiori tänavat. Laikmaa tn ristmikul tema poolt juhitud auto põrkas kokku Laikmaa tn mööda liikunud sõiduautoga. Öösel Laikmaa ja Gonsiori ristmikul valgusfoor ei tööta, vilgub kollane tuli. Kahtlustatav arvas, et temal oli eesõigus ületada ristmikku, kuna tema sõiduauto liikus peateel. Juhiluba A.Dil puudub alates 90-st aastast (t/l 17-21) Põhja Maksu- ja Tollikeskuse andmetel on A.D 2004 aastal saanud tulu Haigekassast, muud andmeid tulude kohta puuduvad. (t/l 26) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud A.Di ütlusi, väärteoprotokolli ja joobe tuvastamise akti, otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava A.Di süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A.Dit varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 000 krooni. Uue samalaadse süüteo pani ta toime 06.07.2005. Senini ei ole määratud rahatrahvid tasutud ja seega ei olnud ka LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistus uue teo toimepanemise ajaks, so 3 06.07.2005 kustunud, mistõttu oli A.D 06.07.2005 mootorsõidukit joobeseisundis juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seega on kohtueelsel menetlusel A.Di käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on üks määratud karistustest inkrimineeritava teo koosseisuliseks tunnuseks. Kriminaalasja materjalidest võib teha järelduse, et süüdistataval oli tuvastatud keskmine joove ning süüdistatava enese sõnade kohaselt oli ta lõpetanud viski joomise pool tundi enne sõidukit juhtima asumist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavale ainuüksi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahve 35 040 krooni ulatuses ning kõik trahvid on tasumata. Maksu- ja Tollikeskusel puuduvad andmed süüdistataval deklareeritud tulude kohta. Taolised rahalised kohustused ja alalise ja legaalse ning kontrollitava sissetuleku puudumine tekitab olukorra, kus rahalise karistuse mõistmine ei ole otstarbekas, kuivõrd süüdistatav ei ole senini olnud suuteline ära tasuma ka seniseid rahalisi kohutusi. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning viimane väärtegu on menetlusesemeks oleva kuriteo koosseisuliseks asjaoluks, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, ei pea kohus otstarbekaks mõistetavat karistust täitmisele pöörata ning peab võimalikuks süüdistatava suhtes karistuse kohaldamata jätmist tingimisi. Arvestades asjaolu, et väidetavalt on süüdistataval vaid aeg-ajalt sissetulek olemas ja senised trahvid on tasumata, peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks kontrolli süüdistatava käitumise üle ning andmaks võimaluse süüdistataval tõestada oma soovi käituda edaspidi õiguskuulekalt vähemalt järelevalve tingimuste ajal. Lisakaristuse kohaldamisel arvestab kohus asjaoluga, et süüdistatavat on viimase kahe aasta jooksul kinni peetud mootorsõiduki juhtimiselt isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus juba neljal korral ja ta on jätkuvalt juhtinud mootorsõidukit. Sellistel asjaoludel peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust pikemaajaliselt. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.