1-06-23\1

(05231604327)Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi S.Li süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 5 - § 25 lg 2 järgi lühimenetlus Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav S.L venelane, EV kodanik, keskharidus, ei tööta, Tõkend vahistamine alates 28.07.2005, kahtlustatavana kinni peetud 26.07.2005 Varasem karistatus:

1. Kohtla-Järve linna Rahvakohtu 02.09.1988 otsusega KrK § 88 lg 3 järgi tingimisi vabadusekaotus 3 aastat 2 aastase katseajaga;
2. Tallinna Linnakohtu 13.11.1989 otsusega KrK § 1821 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat, liitkaristus 3 aastat 1 kuu;
3. Lääne-Viru Maakohtu 16.06.1995 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 203 lg 1 p 1,2,3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 7 kuud 3 aastase katseajaga ja rahatrahv 180.- krooni;
4. Lääne-Viru Maakohtu 07.05.1998 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahatrahv 1800.-krooni;
5. Ida-Viru Maakohtu 30.08.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 195 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta;
6. Ida-Viru Maakohtu 12.12.2001 otsusega KrK § 140 lg 2 p 3, 4, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 2 aastase katseajaga;
7. Ida-Viru Maakohtu 27.05.2002 otsusega KrK § 203 lg 1 järgi vabadusekaotus 4 kuud, liitkaristus vabadusekaotus 1 10 kuud 3 päeva;
8. Lääne-Viru Maakohtu 27.09.2002 otusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vangistus 9 kuud, lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud;
9. Ida-Viru Maakohtu 31.03.2003 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 185 lg 2, § 143 lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 1 aasta 1 kuu 25 päeva;
10. Tallinna Linnakohtu 21.04.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4-25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud tingimisi katseaeg 2 aastat. Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON
11. S.L süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud.
12. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.
13. KarS § 65 lg 2 alusel mõista S.Lile liitkaristus, suurendades käesoleva otsusega mõistetud 6 kuulist vangistust eelmise, so Tallinna Linnakohtu 21.04.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata 4 kuulise vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 (kümme) kuud.
14. KarS § 68 p 1 alusel arvestada S.Lile mõistetud liitkaristuse, so 10 kuulise vangistuse ärakandmist alates S.Li kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26.07.
16. S.Li suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
17. S.Lilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
19. S.Lilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2416 (kaks tuhat nelisada kuusteist) krooni ja 5 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas viitenumbriga
21. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
23. Asitõend: CD plaat TDK CD-R80 salvestusega 26.07.2005 varguse fakti kohta Tallinna Kaubamajas kirjega „26.07.05 Stanislav“ (t/l 15) tagastada ASle Falck Eesti. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: S.Li süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem varguse toime pannud, üritas 16.06.2005 kella 20.10 ajal Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvast kauplusest Rimi varastada osaühingule Rimi Eesti kuuluvat ühte paari meeste sandalette maksumusega 709 krooni, läbides kassa ja jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. 2 Samuti tema 25.06.2005 kella 09.40 paiku üritas Tallinnas, Telliskivi 61 asuvast Telliskivi kauplusest varastada AS-le Kadaka Säästumarket kuuluvat ühte paari spordijalatseid maksumusega 199.90 krooni, läbides kassa ja jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötajate poolt. Samuti tema 09.07.2005 kella 14.30 ajal üritas Tallinnas, Endla 45 asuvas Kristiine Kaubanduskeskuse Seppälä kauplusest avalikult varastada laste rihmikuid maksumusega 299.- krooni, läbides kassa kauba eest tasumata. Kui ta hakkas väljapääsu poole liikuma, tuli S.Li juurde turvatöötaja ja palus minna temaga kaasa turvakontrolli teostamiseks. S.L turvatöötaja korraldusele ei allunud, vaid hakkas põgenema, viskas põuest varastatud jalanõud eskalaatori peale, kui peeti kinni turvatöötajate poolt. Samuti tema 26.07.2005 kella 14.45 paiku üritas Tallinnas, Viru väljak 4/6 asuva Tallinna Kaubamaja ilumaailmast varastada lõhnaõli S.T. Dupont Paris maksumusega 429 krooni, läbides kassad ja jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega S.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist avalikult, kuid vägivalda kasutamata, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süütegude toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteod lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 4, 5- 25 lg 2 järgi. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud S.L seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistanud inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Tallinna Kaubamaja 26.07.2005 avaldusest nr 221/05 nähtuvalt peeti kaubamajas kinni S.L kauba varguse katselt hinnaga 429 krooni. (t/l 2) 26.07.2005 koostatud tunnistaja E.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja 26.07.2005 kella 14.45 ajal kauplusse sisenemas meesterahvast koos väikese tüdrukuga ja suundumas meeste parfümeeria juurde, kus meesterahvas võttis kaupa, eemaldas turvaelemendi ja pani kauba põue. Meesterahvas möödus kassadest ja ei tasunud kauba eest. Meesterahvas peeti kinni ja kaup hinnaga 429 krooni leiti kilekotist.(t/l 3) Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti S.L kinni 26.07.2005 kell 16.
24. (t/l 5-6) 26.07.2005 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas S.L, et sisenes koos tütrega kaubamajja et ringi vaadata. Nägi riiulil tualettvett, võttis selle ja pani kilekotti. Väljumisel peeti kinni. Kauplusse ei sisenenud varguse eesmärgil, kuid kui juhus tekkis, siis võttis. Varastas, sest kaotas oma raha ära, tahtis süüa ja sõita Paldiskisse. (t/l 10-13) 13.08.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi turvakaamera salvestust 26.07.2005 kell 14.35, millest nähtub S.Li sisenemine kauplusesse, seal liikumine ja varguse toimepanemise asjaolud. (t/l 14-15) 16.06.2005 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldusest nr 200 nähtuvalt peeti SuurSõjamäe 4 asuvas kaupluses kinni S.L, kes püüdis varastada kaupa hinnaga 709 krooni. (t/l 22) 16.06.2005 koostatud tunnistaja Aleksei Rattiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja meesterahvast ja ütles teisele turvatöötajale, et see vaataks meesterahva järgi. Mees võttis sandaalid ja pani endale põue, mida nägi M.R kaamerast. Kella 19.55 ajal 3 mees möödus kassadest ja millegi eest ei tasunud. Pidas meesterahva kinni. Ära võeti sandaalid hinnaga 709 krooni, samuti verejälgedega süstal, väike fooliumpakk, lusikas, nuga. (t/l 24-25) 16.06.2005 koostatud tunnistaja M.Ri ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja valvekeskuses 16.06.2005 ja sai teiselt turvatöötajalt teate, et jälgida kaameraga rõivaosakonnas olevat meesterahvast. Meesterahvas võttis ühe paari jalanõusid, proovis, eemaldas turvaelemendi ja pani jalanõud jope hõlma alla ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Turvakontrollis võeti jalanõud ära. (t/l 26-27) 16.06.2005 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas S.L, et sisenes kauplusesse et kaupa vaadata. Jalutas ringi ja jõudis jalatsite leti juurde. Nägi sandaale ja need hakkasid meeldima. Kuivõrd raha polnud piisavalt, otsustas varastada. Pani sandaalid põue ja läbis kassarivi ning jättis maksmata. Kaupluse väljapääsu juures peeti kinni. (t/l 29-31) 25.06.2005 koostatud Kadaka Säästumarketi Telliskivi kaupluse avaldusest nähtuvalt peeti samal päeval kella 10.00 ajal Telliskivi 61 asuvast kauplusest kauba 199 krooni väärtuses varguse katselt kinni S.L, kellelt avastati peale kauba ka kaks süstalt ja nuga. (t/l 39-40) 25.06.2005 koostatud tunnistaja V.L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja, kuidas kauplusesse sisenes noormees, kes võttis potased hinnaga 199 krooni ja 90 senti ning pani jope hõlma alla. Kinnipidamisel avaldas vastupanu ja viskas kauba kassade juurde maha. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 41-45) 25.06.2005 koostatud kahtlustatavana üle kuulatud S.Li ütlustest nähtuvalt läks kahtlustatav kauplusse et osta õlut. Kui möödus konteinerist, milles olid potased, võttis potased karbist ja pani põue. Varastas selleks, et maha müüa ja raha saada. Maksis õlle eest, jättes maksmata potaste eest. Turvamees pidas kinni ja potased kukkusid maha. (t/l 57-62) 09.07.2005 koostatud avaldusest nähtuvalt peeti kaupluses Stockmann AS Seppälä asukohaga Endla 45 kinni S.L, kes üritas varastada kaupa 299 krooni väärtuses. (t/l 68-69) 09.07.2005 koostatud tunnistaja K.K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et nägi kauplusesse sisenemas meesterahvast, kes läks lasteosakonda ja võttis sealt kaupa ning pani endale põue, misjärel suundus väljapääsu poole. Tunnistaja palus meesterahval endaga kaasa tulla, kuid isik pani jooksu ja viskas kauba eskalaatori peale. Peaukse juures peeti mees teiste turvatöötajate poolt kinni, kaup tagastati kauplusele. (t/l 70) 09.07.2005 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas S.L, et läks koos tütrega kauplusesse Seppälä ja tütar nägi salatirohelisi sandaale ning tahtis neid endale saada. Hakkas paluma ja nutma. Viis tütre kaupluse ette tänavale ja ise sisenes uuesti kauplusesse, võttis sandaalid ja peitis põue. Siis tuli ligi meesterahvas, kes esitles end turvamehena, kuid ei näidanud tõendit. Pärast peeti Falcki poolt kinni. Kui tuldi kinni pidama, viskas sandaalid eskalaatori juures korvi. (t/l 73-74) 28.07.2005 koostatud vahistamismäärus S.Li vahistamise kohta. (t/l 86) Põhja Maksu- ja Tollikeskuse andmetel on S.L saanud 1999 aastal tulu 524 krooni. Andmed tulude kohta aastatel 2000, 2001, 2002, 2003, 2004 puuduvad. (t/l 151) Kohus, kuulanud ära süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel üle kuulatud kahtlustatava S.Li süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate E.A, A.R, M.R, V.L K.K ütlusi ning avaldusi kuriteo toimepanemise kohta, samuti turvakaamera salvestust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on S.Li süü temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus ja kohtueelsel menetlusel on S.Li käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud avalikult. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.L isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ning tema käitumises on taoline kvalifitseeriv asjaolu tuvastatav nii 4 juriidilise korduvusena, st, et ta on varem karistatud varguste toimepanemise eest ning ka faktilise korduvusena, kuivõrd ta on pannud toime järjestikuseid vargusi ning teda ei oldud veel süüdi mõistetud nende varguste toimepanemise eest. Samuti on tuvastatud, et ta ühe varguse toimepanemisel avaldas turvatöötajale vastupanu ning üritas varastatuga põgeneda, millest saab teha järelduse, et tegu on toime pandud avalikult. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti süüdistatava isikut. Süüdistatav S.L on varem 10 korral kohtulikult karistatud, neist 9 korral varavastaste kuritegude eest ning kriminaaltoimiku materjalidest võib teha järelduse, et süüdistataval on aastate jooksul puudunud legaalne sissetulek. Süüdistatava poolt kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust ei võta kohus tõsiseltvõetavana ega arvesta seda karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel muudab avaldatud kahetsuse paljasõnaliseks. Kinnipidamisel äravõetud esemete ja Karistusregistri andmete põhjal võib järeldada, et süüdistatav on ka narkosõltlane. Viimane kord karistati teda 21.04.2005 Tallinna Linnakohtu poolt vangistusega 4 kuud, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata ja talle määrati katseaeg 2 aastat. Sellele vaatamata peeti ta uue kuriteo toimepanemiselt kinni juba vähem kui kahe kuu möödudes. Pärast kinnipidamist uue kuriteo toimepanemiselt peeti ta uuesti kinni 9 päeva möödudes, millele järgnesid uued kuriteod. Seega ei teinud ta mingeid järeldusi ei kantud karistustest, uutest kinnipidamistest ega sellest, et uued kuriteod pani ta toime kohtu poolt määratud katseajal. Taolised asjaolud viitavad otseselt sellele, et süüdistataval puudub huvi legaalse sissetuleku teenimise vastu ning tema eesmärgiks on elatuda kuritegude toimepanemisest, mida näitavad ka tema varasemad karistused. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb määrata reaalselt ärakandmisele kuuluv karistus ning karistusele tuleb liita KarS § 65 lg 2 sätete alusel ka eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Taolistel asjaoludel on ka välistatud tema allutamine kriminaalhooldusele ning ta on uute kuritegude toimepanemisega ka näidanud seda, et ta ei sobi kriminaalhooldusele ja käitub kriminaalhooldust takistavalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et kuritegude toimepanemisega ei ole tekitatud varalist kahju, kuivõrd kõik kuriteod jäid katse staadiumisse, mis aga ei sõltunud mitte süüdistatava tahtest vaid turvateenistujate tähelepanelikkusest. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud keskmist määra. Märt Toming kohtunik 5