1-05-989\1

Kriminaalasi nr. 1-05-989 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 27.01.2006.a. Harju Maakohus kohtunik Aime Ivanson sekretär Maire Viksi juuresolekul prokurör Aleksander Tšitšerov kaitsja Vello Johanson osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil lühimenetluse korras kriminaalasja K.K, , kriminaalkorras karistatud 27.04.2005.a. Harju Maakohtu poolt Krk § 418 lg 1 järgi rahalise karistusega 1890.- krooni, elukoht , töökoht AS Baltika, süüdistuses KarS § 424 järgi, tegi kindlaks: K.Ki süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda 10.11.2003.a. karistati mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga 18000.- krooni, juhtis uuesti 27.08.2005.a. kella 10.10 ajal Tallinnas Vilmsi tänava ristmiku piirkonnas mootorsõidukit Opel Kadett reg. nr. 897 TCC, olles joobeseisundis, pannes sellega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.Ki süü kuriteo toimepanemises on tõendatud süüdistatava ütlustega, milles tunnistab, et oli eelmisel õhtul umbes 2,5 liitrit õlut ära joonud. Hommikul hakkas autoga Lasnamäelt tööle sõitma, ei osanud arvata, et kontrollimisel võib aparaat veel joovet näidata, ise tundis end kainena. Alkoholijoove olemasolu K.Kil tõendab ka protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Seega on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega kuriteo toimepanemine K.Ki poolt tõendamist leidnud, sest tema varasem karistus samalaadse õigusrikkumise eest ei olnud kustunud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistataval süüd välistavate asjaolude puudumist. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest võib karistuseks mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kuigi nii väärteo eest määratud trahv kui kriminaalkorras mõistetud rahaline karistus on tasutud, leidis kohus, et vaatamata suurele trahvile, mis määrati mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, ei teinud K.K sellest endale järeldusi, vaid asus teistkordselt joobes olles autot juhtima. Kohus leidis, et kriminaalkorras tuleb teda karistada rangema karistusega, s.o. vangistusega. Kuid võttes arvesse puhtsüdamlikku kahetsust ja et süüdistataval on töökoht ja ülalpidamisel laps, võib ta karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p. 3 kohus OTSUSTAS: Süüdi mõista K.K KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 4 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Harju kriminaalhooldusosakonda (Tallinn Tartu mnt. 85) registreerimisele; Maakohtu 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks KarS § 50 lg 1 alusel võtta K.Kilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Välja mõista K.Kilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, 2) määratud kaitsjale makstud tasu 1221.30 krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik