1 ja § 199 lg 2 p. 4,7 järgi, tegi kindlaks: A.Kt süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 10.07.2005.a. kella 02.00 paiku restoranis Gorodok, aadressil Tallinn Mahtra 1, küsis I.Nilt helistamiseks mobiiltelefoni MYV-55 SAGEM, väärtusega 1500.- krooni, mille omastas peale sellelt helistamist. Sellise tegevusega pani A.K toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, olles varem varguse toimepannud isikuks, s.o.
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.Kt süüdistatakse ka selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, 19.11.2005.a. ajavahemikul kella 17.00 kuni 17.30, varastas Tallinnas Sitsi 24/26-19 asuvas korteris Igor Kriisile kuuluva mobiiltelefoni Nokia 7200, maksumusega 2800.- krooni, mille müüsid 800 krooni eest tuvastamata isikule. Seega A.K, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, grupis, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.
4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses ega soovinud kohtus enda ülekuulamist. Kohtueelses menetluses on ta kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et, viibides restoranis Gorodok koos sõbranna A.Gga, istus nende lauda noormees, kellelt ta küsis helistamiseks mobiiltelefoni. Saanud telefoni enda kätte, läks välja helistama. Peale helistamist otsustas telefoni mitte enam tagastada. Pani telefoni enda kotti, istus tuttava autosse ja jäi Gt ootama. Kui G väljus restoranist, sõitsid nad autoga teise baari, kuid noormees, kellele telefon kuulus, leidis nad teisest baarist üles. Noormees palus telefoni tagasi. Ütles noormehele, et jättis tema telefoni Gorodoki restorani laua peale. A.K süü on tõendatud: 1)kannatanu I.N ütlustega, mille kohaselt Gorodoki restoranis palus üks tütarlaps temalt mobiiltelefoni helistamiseks. Saanud telefoni kätte, läks tütarlaps sellega välja. Kui ta samuti õue läks, ei olnud telefoni võtnud neiut kuskil näha. Läks üle tee asuvasse baari Alien ja kohtas seal sedasama tütarlast. Ta väljus autost. Kannatanu küsis oma telefoni tagasi, kuid tütarlaps vastas, et andis juba telefoni tagasi. Peale seda istus tütarlaps autosse ja sõitis ära; 2)tunnistaja A.G ütlustega, millised on sarnased süüdistatava ja kannatanu ütlustega (lk. 17-219 Seega on A.K toime pannud võõra mobiiltelefoni, milline oli sattunud tema valdusse, ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o.
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kvalifikatsioon on õige, sest süüdistatava karistatus varguse eest ei olnud antud kuriteo toimepanemise ajal kustunud. Kannatanu sai politseist telefoni kätte, mistõttu tal materiaalseid nõudeid süüdistatava vastu ei ole. Varguse kohta on süüdistatav kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et 19.novembril 2005.a. läks ta koos Nataša-nimelise tuttavaga Sõle tänaval asuvasse City Kasiinosse ja mängisid seal mänguautomaatidel. Kasiinos tutvusid nad Igori-nimelise noormehega, kes kutsus neid enda juurde koju. Igori korteris palus ta mobiiltelefoni helistamiseks. Peale helistamist pani ta telefoni sektsioonkapi peale. Seejärel tegi ta koos Igoriga köögis suitsu ja kui tuppa tagasi tulid, oli Nataša ära läinud. Seejärel lahkus korterist ka tema ning mõne minuti pärast helistas Nataša tema mobiilile ja ütles, et ootab varastatud telefoniga Säästumarketi juures. Siis müüsid nad Igori telefoni tundmatule meesterahvale ja raha jagasid võrdselt. Igori korterisse läksid nad eesmärgiga varastada mobiiltelefoni. Kannatanu Igor Kriis kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud, et 19.11.2005.a. viibisid tema korteris kaks tütarlast, kes nimetasid endid Kseniaks ja Olgaks ja peale tütarlaste lahkumist avastas ta oma mobiiltelefoni kadumise. Hiljem politseis näidati talle ühe tütarlapse fotot, millel ta tundis ära neiu, kes oli end Ksenia nimega esitlenud. Politsei öeldi talle, et tütarlapse õige nimi on A.K. Igor Kriis esitas kriminaalasjas tsiviilhagi summas 2800.- krooni, mis on varastatud telefoni maksumus. Kohus leidis, et tsiviilhagi kuulub hüvitamisele. Kohus leidis, et kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega on tõendamist leidnud A.K süü Igor Kriisi mobiiltelefoni varguses isikute grupis ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
4.7 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus A.Kl süüd välistavate asjaolude puudumist. Ta on varem kriminaalkorras karistatud, ei oma sissetulekut, mistõttu on põhjendatud karistamine vangistusega. Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja kannatanu I.Nešiporuki telefoni vabatahtlikku väljaandmist politseile ning karistust raskendavate asjaolude puudumist ja ka asjaolu, et ta kasvatab väikest last, võib A.K vabastada tingimisi karistuse kandmisest, allutades ta katseajal käitumiskontrollile. Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p. 3 kohus OTSUSTAS: Süüdi mõista A.K
1 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud. Süüdi mõista A.K
4,7 järgi ja karistada vangistusega 7 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendades karistust ühe kolmandiku võrra, kuulub kandmisele 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1, 2 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas aadressil 2 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Harju kriminaalhooldusosakonda (Tallinn Tartu mnt. 85) registreerimisele; Maakohtu 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
1 alusel kohustada A.Kt hüvitama Igor Kriisile tekitatud kahju hiljemalt 01.08.2006.a. Välja mõista A.Klt 2800.- krooni Igor Kriis kasuks. Välja mõista A.Klt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, 2)kaitsjatasu 1805.40 krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.