1-05-931\2

(05231502984)Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Valeri Helmar Prokurör Nona-Salome Barbo Kriminaalasi N.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5; § 120 järgi lühimenetluses Süüdistatav N.B Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus , kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: Group International laadija, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kohtulikult karistamata Vandeadvokaat Riine Lumiste KrMS §-dest 180 lg 1 179 lg 1 p 2, 238 lg 2 o t s u s t a s:

1. Tunnistada süüdi N.B KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 /kuus/ kuud.
2. Tunnistada süüdi N.B KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 /koln/ kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 6 /kuus/, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega. 1 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 /neli / kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui N.B ei pane temale määratud 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid:
3. elab oma alalises elukohas;
4. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
5. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
7. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja määrab katseajaks N.Bele Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja (Tallinn Tartu mnt 85, tel 612 7742) Katseaja algus
8. jaanuar 2006a.
9. Tõkend: elukohast lahkumise keeld jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
10. Välja mõista menetluskuludena N.Belt riigituludesse: sundraha 4500 krooni /neli tuhat viissada krooni/ ja määratud kaitsja tasu 3168.30 krooni / kolm tuhat ükssadakuus kümmend kaheksa krooni ja 30 senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
11. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number, süüdistatava nimi ja nõude sisu ( k sundraha ja määratud kaitsja tasu). Maksekorralduse koopiad tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile, Liivalaia 24 Tallinn. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul peale kohtuotsuse kuulutamist. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 07.02.2006a). Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule. Süüdistusaktis tuvastatud kuriteo asjaolud: N.B on kohtu alla antud süüdistusakti järgi selles, et tema 13.08.2005.a kella 08.15 ajal, Tallinnas, Paekaare 18 TÜ Autogrill kioskis tõmbas avalikult, vägivalda kasutamata, võõra 2 vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgilmüüja Lidia S käest Smart kõnekaardi, maksumusega 100 krooni ja võttis kioski letilt 2 pakki sigarette: „Red & White“ ja „Trend“ maksumusega 15.50 krooni pakk, kogumaksumusega 31 krooni, kokku kaupa 131 krooni väärtuses ning jooksis minema, kauba eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 17.08.2005.a kella 20.30 ajal, Tallinnas, Paekaare 18 TÜ Autogrill kioskis võttis avalikult kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kioski letilt ajalehe „Vesti Nedelja“ maksumusega 12 krooni, peale mida jooksis sellega kioski juurest ära. Seega N.B, pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 17.08.2005a. kella 20.30 paiku viibides Tallinnas Paekaare 18 asuva kioski juures, ähvardas kioski müüjaid Lidia St ja Marina Mt tervisekahjustuse tekitamisega ja sellega, et süütab TÜ Autogrillile kuuluva müügikioski ning neil oli alust karta ähvarduste täideviimist. Seega N.B pani toime ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega ja olulises ulatuses vara rikkumisega või hävitamisega, kui on alust karta ähvarduste täideviimist, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav N.B end süüdi ei tunnista süüdistusaktis toodud süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,5 ja § 120 järgi. Ta kinnitab kohtulikul arutelul, et 13.08.2005a. ei varastanud ta kiosköörilt kõnekaarti ega sigarette. Arvab, et sel päeval ei käinudki kioskis. On arvamusel, et see oli keegi teine isik. Arvab, et kannatanud eksivad isikus. Viimasel kohtuistungil avaldab, et ta on kuulnud ,et selle kuriteo pani hoopis toime isik, kuid keeldub avaldamast tegeliku süüdlase nime ja isikute nimesid, kelle käest ta seda kuulis, kuivõrd kardab nende isikute kättemaksu. Leiab, et see on politsei ülesanne leida õige süüdlane. Samuti avaldab, et kannatanud valetavad tema peale ning tegelikult 17.08.2005a. ei olnud kaht kioskööri kohal, vaid üks neist, osutab M. Mle. Väidab, et L. S oli ainult siis kioskis üksinda, kui ta raha läks vahetama. Peale seda ta lahkus.Kohtueelsel uurimisel on kahtlustatavana andnud ütlusi, et, et raha vahetamise ajal oli kioskis kaks müüjat.tl.17-20/.. Ta kinnitab, et käis tõepoolest kioskis 500.kroonist vahetamas, kuna aga kiosköör ei andnud talle mitte 500 krooni ulatuses raha, vaid võttis mingi summa endale, süüdistades teda kauba varguses, mis olevat paar päeva tagasi aset leidnud, siis läks ta pärast tagasi selgitust nõudma, siis oli kohal M. M. Ta nõudis mitu korda kioski juures, et kutsutaks välja kioski omanik, et vahejuhtum selgitada, kuid omanikku ei tulnud Seetõttu vihastas ja nördimusest tõmbas kioskist aknalt konksust lehe Vesti Nedelja ära. Avaldab arvamust, et võis kioskööriga solvavalt rääkida, kuid mingeid ähvardusi tervisekahjustuste tekitamises või kioskit süütamiseks ta ei öelnud. Kohale tuli Afla- Star ja pärast politsei, tal väänati käsi ja tõmmati jope katki. Süüdistatava ütlused on vastuolus kannatanute Marina M ja Lidia S ütlustega, kes nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus kinnitavad üheselt, et mõlemad kuriteo episoodid pani toime N. B, sest ta elab lähikonnas ja käis tihti kioskist suitsu ostmas. Nii 13.08.2005a. kui ka 17.08.2005a. olid nad mõlemad töökohas kioskis, sest kell 20.00 oli vahetus. Süüdistatav tuli kella 20.30 ajal leti juurde ja tahtis 500.- krooni peenemaks vahetada. L.S andis talle tagasi 369.- krooni, sest 13.08.2005a. oli ta haaranud tema käest kaupa 131.- krooni väärtuses ja jätnud maksmata. Süüdistatav käis mitu korda kioski juures ähvardas, et kioski maha põletada ja ütles, et te veel hakkate käima selja taha vaadates, sest teile saabuvad mustad päevad.. Kella 21.30 ajal tuli süüdistatav uuesti tagasi ja nõudis kogu raha tagasi ning 3 tõmbas vitriinilt ajalehe Vesti Nedelja ning jooksis minema. Nad kutsusid kohale turvateenistuse. Veidi aja pärast tuli süüdistatav ühe teise noormehega, kuid viimane eemaldus kui nägi kohalviibijaid.. Süüdistatav peeti kinni. Lidia S kinnitab, et 13.08.2005a. kella 08.12 ajal tuli kioski noormees, kes küsis kaks pakki sigarette RedWhite Lights ja Wall Street Lights ning telefonikaardi Smart maksumusega 100.krooni. Kuna isik oli nägupidi tuttavalaline klient, pani ta sigaretid lauale ja hoidis Smart kaarti käes, sest pöördus M. M pärimise peale pea kõrvale. Noormees oli just rahakoti kätte võtnud, kuid äkki haaras käest kaardi ja laualt sigaretid ja jooksis minema Lasnamäe poole. 17.08.2005a. ta samuti kohal, kuna vahetus kella 20.00 ajal. Aknast nägi, et sama noormees tuleb kioski juurde. Ta kükitas maha. Noormees teda ei näinud ja pöördus 500.-krooniga M poole paludes ära vahetada. Ta tõusis püsti, võttis raha enda kätte ja andis noormehele 369.krooni tagasi. Noormees hakkas karjuma, et antagu ta raha tagasi ja tagus vastu kioskit. Ta käis mitmel korral kioski juures sõimamas ja võttis vitriinilt lehe Vesti Nedelja. Nad kutsusid turvafirma välja. Kui turvatöötaja dokumente täitis, tuli noormees uuesti tagasi, kes ilmselt ei näinud turvatöötajat, ja ähvardas kioski põlema panna. Ähvardas, et edaspidi peavad nemad käima vaid seljataha vaadates, sest niikuinii lööb keegi nende pead lõhki. Selle tagajärjel on neil tõsine hirm ähvarduste täideviimises ja sellest ajast tulevad omaksed neile töö lõpul.. Kui noormees on kaine , on ta normaalne, kuid sageli tundub, et ta ei ole kaine, sest on ta väga närviline. Kohtuistungil kinnitavad kannatanud üheselt, et mõlemal korral käis kioskis N. B, sest tunnevad teda kui alalist klienti pikemat aega ja 13.08.2005a. kui ka 17.08.2005a. olid mõlemad kioskis, sest neil on kell 20.00 ja kell 08.00 vahetus ning sel ajal antakse asjad üle. Tunnistaja Eduard V (OÜ Alfa Star turvatöötaja) et 17.08.2005a. kella 20.00-21.00 vahel oli välja kutse Paakaare 22 objektile. Kui ta kohale jõudis selgus, et varem varguse toime pannud isik ähvardab kioskimüüjaid. Noormeest ennast kioski juures polnud. Auto seisis kioski taga, kui ta dokumente vormistas, tuli müüja ja ütles, et noormees on kioski juu-res. Algul noormees vastas talle rahulikult, et ta pole kioskist midagi varastanud ega kioskööre ähvardanud. Kui müüja midagi vahele ütles, tahtis noormees ära minna. Müüja nõudis politsei kutsumist. Kui ta noormeest kinni pidama hakkas, ähvardas viimane ka teda pimedas nurgas kohtumisega. Politseiautosse ta keeldus ta samuti istumast ja hakkas vastu/tl.35-38/, Tunnistaja Roman T on andnud ütlusi /tl.39-42/, et politseipatrull saabus sündmuskohale Paekaare 22 kioskisse, kuna oli kinni peetud varas. Kohapeal selgitasid müüjad, et sama mees oli ka 13.08.2005a. oli samuti kioskist varguse toime pannud, kuid tol korral ei kutsunud nad politseid välja, kuna ei teadnud meesterahva andmeid. 17.08.2005a. tuli seesama mees 500.kroonist rahatähte vahetama, seetõttu arvestasid nad 13.08.2005a. võetud kaupa väärtuse 131.- krooni ulatuses maha. Mees hakkas sõimlema ja ähvardama, võttis kioskist ära ajalehe. Mehe oli kinnipidanud turvatöötaja. Kohapeal kuuldud info põhjal otsustati mees politseiosakonda toimetada. Ettepanekule istuda politseimasinasse, keeldus mees ja nõudis asjaolude selgitamist kohapeal. Kuna ta osutas vastupanu ja ei täitnud korraldust tuli teda käed raudu panna ja jõuga politseiautosse toimetada. Tulundusühistu Autogrill on 18.08.2005a. avaldanud politseile 13.08.2005a. ja 17.08.2005a. vargusefaktidest /tl.3/ Tsiviilhagist on t/ü Autogrill loobunud. Kohus leiab, et uuritud tõenditega on tuvastatud faktilised asjaolud, et 13.08.2005a. hommikul kui Paekaare tn. 22 kioskis oli müüjate vahetus tuli sinna N. B ja avaldas ostusoovi, kui müüja L.S pani 2 pakki suitsu letile ja hoidis käes telefonikaarti , võttis N. B suitsud ja haaras müüjal käest kõnekaardi ning lahkus ostu eest tasumata. Sündmust nägi pealt ka teine müüja M. M, kes seda üheselt on kinnitanud. Kuigi N. B on üheselt eitanud varguse toimepanemist, peab kohus tema ütlusi endõigustavaiks ja tegelikkusele mittevastavaks. Just see sündmus oli 4 aluseks järgnevale 17.08.2005a., mil uuesti tuli õhtupoolikul N. B kioskisse, et vahetada raha. Ka tol korral oli vahetuse aeg ja nii M. M kui ka L. S olid kioskis. L.S on tunnitanud, et märganud sama noormehe lähenemist varjus ta, et teda poleks märgata. Kui N. B oli M. Mle ulatanud 500.- kroonise, tuli ta leti juurde ja andis talle tagasi 369.- krooni, võttes maha 13.08.2005a. varastatud kauba väärtuse. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et N. B vihastas, eitas 13.08.2005a. kauba võtmist ja käis mitu korda kioski juures, nõudes kogu raha. Haaras vitriinist ajalehe Vesti Nedelja ja lahkus. Kui ta viimast korda tagasi tuli, oli kohale saabunud turvafirma töötaja, sest eelnevalt oli N. B müüjaid ähvardanud tulevikus toimuva vägivallaga ja L. S kinnituse kohaselt ka kioski põlenguga. M. M kinnitab ähvardust. N. B eitab müüjate küll ähvardamist, kuid ei eita, et oli pahane ja võis kasutada ebatsensuurseid väljendeid. Tunnistab, et nördimusest ebaõiglase raha võtmise eest haaras vitriinilt kioskile kuuluva ajalehe. Süüdistatava väide, et viimasel korral kioskis oli peale rahavahetamist järgmistel kordadel vaid M. M üksinda ei ole kooskõlas mitte ainult kannatanute ütlustega ja vaid ka tema enda ütlustega kahtlustavana, kus ta on kinnitanud, et kohal olid mõlemad müüjad. 17.08.2005a. N. B olles isik, kes oli varem toime pannud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 17.08.2005a. uuesti avalikult varastas võõra vallasaja. Seega tema tegevus KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi on õigesti kvalifitseeritud. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute L. S ütlustes nii varguste asjaolude suhtes, kui ka süüdistatava poolt väljendatud ähvardustes tervisekahjustuste tekitamises ja kioski süütamises. Tunnistajad E. V ja R. T on kinnitanud tema agressiivset käitumist sündmuskohal, mis väljendus vastupanus kinnipidamisel, mis kujutas endast avalikku kohta, kuivõrd kiosk asub bussipeatuse juures. Ainuüksi asjaolu, et 17.08.2005a. käis N. B peale raha vahetamist mitu korda kioskis ja sõimles, kinnitavad ka tema süüd KarS § 120 järgi. Tema käitumine eelnevalt ja ülalpidamine turvatöötaja ja politseitöötaja juuresolekul annavad tunnistust sellest, et eelnevalt ta ähvardas kannatanuid L. St ja M. Mt tervisekahjustuse tekitamisega tulevikus ning nende töökoha süütamisega. M. M ja L. S on kinnitanud, et neil tekkis reaalne hirm ähvarduse täideviimises, mistõttu neile tulevad vahetuse lõppedes omaksed vastu. N. Be väide, et müüjad ajasid ta kellegagi segamini ei ole samuti asjakohane, sest M. M ja L. S on kinnitanud, et süüdistatav oli kioski klient mitu aastat, kuna elas ilmselt lähikonnas, mistõttu ei ajanud ta kellegagi segamini, sest teadsid teda pikemat aega. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanute ütlustes. On fakt, et N. B elab Paekaare 16-
12. N. Be väited, et kannatanud annavad üheseid ütlusi selleks, et üksteist toetada on vaid tema paljasõnaline väide. Kannatanud kinnitavad, et sarnaseid juhtumeid neil teiste klientidega pole olnud. Karistamise alus on isiku süü. N. B on süüvõimelisena ja tahtlikult toime pannud teise astme kuriteod. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. N. B on kuriteod toime pannud esmakordselt. KarS § 199 lg.2 sanktsioon näeb ette karistusliigina vaid vangistuse kuni 5 aastani. Arvestades sündmuste kulgu ja mitmekordsust leiab kohus, et N. Bt tuleb karistada vangistusega, kuid tunduvalt väiksemas ulatuses kui sanktsiooni keskmine ulatus. Samas aga arvestades asjaoluga, et N. B pole varem kuritegusid toime pannud, tal on kindel elu ja töökoht võib teda tingimuslikult vabastada karistusest allutades ta käitumiskontrollile, kuivõrd on tegemist isikuga, keda on karistatud väärteokorras NPAS § 151 alusel. Vastavalt KrMS § 180 lg. 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsjatasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2006a on kuupalga alammäär 3000.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 4500.- krooni. 5 Katrin Puhkason Kohtunik 6