Kriminaalasi nr. 1- 05 -1134 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 30.jaanuaril 2006.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaak Paju, Tõlk Valeri Helmar, Marek Litnevski juuresolekul Prokurör Steven-Hristo Evestus Kaitsja Leelo Viil; kannatanu esindaja Anu Kõve osavõtul Arutas 25.01.2006 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses A.K , vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, Varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata. süüdistuses KarS § 264 ja 180 lg 1 järgi. A.Kit süüdistatakse selles, et tema 15.05.2005.a kella 18.00 ajal Tallinnas, Telliskivi 24 asuvas Comarket kaupluses, lõi kahe välisukse vahele jalutusrihmaga seotud ja suukorvistatud koera (austraalia karjakoer) mitu korda harjavarrega, millega põhjustas koerale füüsilist valu ning verejooksu paremast tagumisest käpast, millega pani toime looma suhtes lubamatu teo, mis on sätestatud Loomakaitseseaduse § 4 lõikes 1 – teo, mis põhjustas koerale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Sellise tegevusega pani A.K toime KarS § 264 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. looma suhtes lubamatu teo toimepanemine avalikus kohas. Samuti on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et A.K 15.05.2005.a. kella 18.00 ajal Tallinnas, Telliskivi 24 asuvas Comarket kaupluses lõi kahe välisukse vahele jalutusrihmaga seotud ja suukorvistatud austraalia karjakoera 5-aastase koera omaniku tütre Hannah Rebekka Baum`i (sünd. 14.05.2000.a.) nähes, mille tõttu tüdruk hakkas hüsteeriliselt nutma ja kaotas enesevalitsuse. Sellise tegevusega pani A.K toime KarS § 180 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. noorema kui kaheksateistaastase isiku ees looma piinamise. Süüdistatav A.K end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 15.05.2005 oli Pelgulinna poes tööl. Kahe ukse vahel kuulis koera haukumist. Enne seda tulid müüjanna ja ostjad, kes ütlesid, et hirmus on väljuda, koer haugub. Ütles neile, et koer ei tee midagi. Läks väljapääsu juurde. Saali lõpust tuli mees, pudelid käes. Läks talle järele. Seal oli koer nööri või rihma otsas. Lükkas koera jalga eemale, sest koer oli täpselt ukse vastas. Rihm oli palju pikem kui ütles kannatanu. Koer ulatus sinna kus inimesed läbi käisid. Enne teda lükkas purjus inimene seda koera jalga. Pärast seda hakkas koer väga kõvasti haukuma, lausa kiunuma. Ise ei löönud koera, vaid lükkas jalaga eemale. Ei saanud jätkata kurjategija kinnipidamist, sest koer haukus hullumeelselt ja koonu ümber oli seotud nöör. Läks poodi tagasi ja rahustas last. Laps karjus. Ta tegi talle pai ning ütles, et ärgu nutku. Laps istus nurgas koera taga. Laps karjus, sest koer haukus. Enne seda istus laps vaikselt nurgas. Käis mitu korda saalis ja küsis kõva häälega nii eesti kui vene keeles, kelle koer see on. Mäletab hästi kannatanut. Naine vaatas tema poole, kuid ei öelnud, et see on tema koer. Kannatanu nägi kui süüdistatav jalaga koera tõukas. Kutsuti Falcki ja politsei ekipaažid. Kusagilt tulid tunnistajad, keda poes ei näinud. Väikest poissi nägi, kuid viimast tunnistajat ei olnud kindlasti. Poes olid ainult pensionärid. Harjavart käes ei olnud. Verejäljed olid otse väljapääsu juures, kahe ukse vahel. Verejäljed olid koera raadiuses. Poes käib palju alkohoolikuid. Ei tea kust see veri tuli. See ei pruugi olla üldse koera veri. See võis olla ka tema ees mineva mehe löögist. Nägi, et mees lõi koera ainult ühel korral, kuid mitte vastu käppa. Sinna ei tohi koeri siduda, kuna seal on kaks ukselinki, mis on lähestikku. Igal juhul ulatub koer inimesteni, kes mööda käivad. Võimalik, et koer inimeste tervisele ohtu ei kujutanud. Kuid kui suukorvi ei ole, vaid on nöör ümber koonu, siis ei tea ju kas ta on tige ja võib hammustada. Koerapidamisnormide järgi ei või koera seal hoida. Ütles kannatanule, et koeri seal ei hoita, tema ütles, et süüdistatav olevat koera löönud. Seal läks asi põhimõtteliseks, süüdistatav rääkis vene keeles kannatanu eesti keeles. Armastab koduloomi ja koera suhtes vägivalda ei kasutanud. Mingit keppi ei olnud. Pole kaks ja pool aastat joonud. Peale avariid ei tohi üldse juua. 60% on töövõime kaotust ja ei tohi üldse juua. Joob vähe, kuid igakord kui joob satub politseisse. Kannatanu lõi turvameest, kuid oli piinlik seda öelda. Lapse käest ei küsinud, kes ta ema on. Seal on kokku 3 meetrit vahemaad, kahe ukse vahe on pool meetrit. Tüdruk oli 2 meetri kaugusel. Läks koerast mööda kui tüdrukut lohutas. Siis koer enam ei haukunud ja kraapis käpaga kõrva. Koer sai käia. Kannatanu M-R.B andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt läks 5 aastase tütrega 15.05.2005 Ristiku ja Telliskivi nurgal olevasse poodi. On eelnevalt koera samamoodi sinna kinnitanud ja poes käinud ning midagi ei ole juhtunud. Seal on suured ja laiad ukselingid lükkas rihma käe osa sisse ja keris ümber lingi, et ei liiguks. Enne poodi sisenemist on eeskoda. Umbes 6 ruutmeetrit, seal on kaks ust ja vaheosa, kõik on akendega. Eesruum on kolmnurkse kujuga. Koer istus ühe kolmnurga nurgas. Selle taha mahtus veel laps istuma. Seal on kaks trepiastet, telefoniaparaat ja kaks sisenemisust. Sidus koera mittekasutatava ukse külge, kuna seal ei ole ühtegi kinnistit, kuhu saaks koera panna. Koeral oli peas suukorv. Presentriidest, must, eest fikseeritud tugeva nailon osaga, mis on taga samamoodi, alt on pikem, et ei saaks haukuda. Seda loetakse haukumisvastaseks suukorviks. Seotud oli ta kinni istudes, et saaks ainult nina liigutada, kõige rohkem 15 cm. Teise koera oleks saanud kõrvale siduda. Üks meeter jäi koera ja poodi sisenevate ostjate vahele. Tütar jäi tema kõrvale. Koera turja kõrgus 33 cm, seda loetakse keskmiseks koeraks, isegi natuke alla keskmise. Austraalia karjakoer. Käis leivaleti juures ja läks kassasse, kuulis koera klähvimist. Turvamees läks metallist harjaga (mopp) mööda ja riivas teda. Ta läks välisukse juurde. Tahtis maksta asjade eest ja kuulis, et klähvimine läks veel valjemaks ning tütar hakkas karjuma. Jooksis kohale. Süüdistatav peksis koera harjaga. Tampis harjaga ülevalt alla. Tüdruk oli ennast nurka tõmmanud ning karjus ja nuttis seal. Püüdis süüdistatavat sõnadega peatada. See ei õnnestunud. Võttis talt ümbert kinni ja tõmbas ära. Mees küsis, kas see on kannatanu koer. Turvamees ütles, et mida te mõtlete, kuhu te oma koera panite. Tütrel oli šokk. Tüdruk ei suutnud enam midagi teha. Püüdis välja minna, kuid turvamees ei lasknud. Nägi, et koeral oli jalg katki, verine. Veri oli maas, silm oli katki, seal oli verepisar. Kuna nägi verd, siis ütles, et kutsub politsei. Koeral on praktiliselt kõik jalad vigased, pluss silm. Temast on tervena tehtud uuringud, praegusel hetkel ei ole kordusuuringuid teinud. Ilmselt tuleb opereerida kõiki nelja jalga, mis on kallis. Kas ta paraneb, sellele garantiid ei ole. Kaotab sissetulekut 50 000 – 100 000 krooni aastas. Arstiabi kulud olid 250 krooni. Silma operatsioon maksab 2000 krooni ja koera ühe jala opereerimine eraldi on
- Selle aastaga on kaotanud 50 000 krooni. Peale operatsiooni tegemist kaotab rahas paar aastat. See teeb omakorda 150 000.kuni 200 000 krooni Ostis koera 10000 krooni eest. Ei kuulnud, et eelnevalt oleks uuritud, kelle koer seal on. Nägi turvameest harjaga oma koera löömas kuni kuus korda kindlasti. Ta lõi pähe ja rindkeresse. Koer püüdis eest ära keerutada, sest tal ei olnud liikumisruumi, ta oli niivõrd kinni. Tütar rääkis, et mees tuli sinna ja hakkas peksma ilma igasuguse sissejuhatuseta. Algus 2 tütar kummardus koera kohale ja pani käe ette. Siis hakkas kartma ja karjus, mis sa teed, see on minu koer. Peale juhtunut nägi tütar kaua halbu unenägusid. Tunnistaja M.K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 15.05.2005 läks poodi. Oli kassas, hakkas kaupade eest maksma. Peale teda oli kannatanu. Turvamees seisis ka kuskil. Tuli teine poetöötaja ja ütles, et ta ei saa minna suitsu tegema, kuna kardab koera. Mingi vestlus oli turvamehega, kes läks tagumisse ruumi ja tuli sealt harjavars käes ning suundus välisukse poole. Siis hakkas sealt kostma lapsekisa ja koera kiunumist. Peale maksmist läks sinna ja nägi, et laps kisas, koer värises, verd oli maas. Rahvas sõimles ümber turvamehe, miks te peksite koera. Hakkas üleüldine sõimlemine turvamehe pihta. Ei näinud kuidas süüdistatav lõi. Nägi ainult kui ta läks harjavarrega koera poole. Koer oli kinni, suukorv oli peas, verd oli maas, silmaga oli midagi, see oli imelik ja käpaga oli ka. Koera liikumistrajektoor kui selline puudus. Sinna koer ei ulatunud, kus inimesed käisid, sest ta oli tagumise ukse küljes kinni. Rihm oli nii lühike, kõige rohkem 30-40 cm. Ta ei saanud ise kuhugi minna. Turvamees õigustas ennast, et poes ei tohi koer olla. Koer oli rihma otsas, suukorv oli peas. Enne kui turvamees läks sinna harjavarrega, ei kuulnud, et oleks kellegi käest küsitud, kelle koer see on. Oli seal samas kassa juures. See pood on nii väike, et kõvema häälega küsides oleks seda kuuldud. Turvamees reageeris situatsioonile natukene üle. Koerad pannaksegi, sissepoole selle ukse külge, mis lahti ei käi. Väljas saab samuti selle ukse käepideme külge panna. Ei ole kuulnud, et kellelegi koera pärast kunagi märkust oleks tehtud. Juhtunut rohkem kuulis kui nägi. Laps nuttis hüsteeriliselt. Väljumisel on seal topeltuksed. On kaks sisemist ust ja kaks või kolm välimist ust. Aga avaneb ainult parempoolne välimine uks, sealt käiakse sisse. Uste vahel on vist umbes 3 meetrit. Koer oli seotud välimise ukse seespoolse käepideme külge, mis oli käigurajast eemal. Ei mäleta, et oleks seda koera näinud poodi minnes. Kui koer oleks rihma pingule tõmmanud, siis tal oleks sellest vahekäigust kus inimesed käivad ikka puudu jäänud 30 cm, võib-olla rohkem. Tal oli selline suukorv, mis hoiab koera koonu kinni ja täitis eesmärgi, et ta ei saaks naksata inimesi, haukumist see ei sega. Tunnistaja A.S andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 15.05.2005 läks emaga poodi. Seal oli koer ja läksid edasi. Koer oli vahekoridoris ukse küljes kinni. Sealt ta kuhugi liikuda ei saanud, suukorv oli peas ja ta ei häirinud kedagi. Koer oli rihmaga kinni, ta ei saanud kuhugi liikuda. Inimestele, kes poodi sisenesid, ei pääsenud ta ligi. Purjus mees läks koerast mööda ja kõikus ning koer haukus ta peale. Leti juures seljataha vaadates nägi otse ust. Kuulis kuidas laps hakkas karjuma, et koerale viga ei tehtaks. Koer ka nuttis seal. Seal oli uks, mille ülemine osa oli klaasist. Oli näha, et turvamees vehkis kaikaga allapoole ja peksis koera. Nägi turvameest umbes rinnust saadik. Ta vaatas allapoole. Kaikaga suunas otse alla mitu korda. Nägi kui ta peksis kaikaga koera poole ja kuulis kuidas koer niutsub seal. Teadis täpselt kus see koer oli. Tuli selle lapse ema, läks turvamehe juurde ja ütles, et too ei peksaks koera. Turvamees ei teinud sellest välja. Naine tõmbas ta eemale. Ei näinud, millal turvamees koera juurde läks. Koera all olid koerakäpaga tehtud vere jäljed ja koera üks silm oli verine. Koer oli hästi vaikne. Tuli turvafirma auto ja politseiauto. Ei tea kas turvamees tundis huvi koeraomaniku vastu. Midagi sellist ei kuulnud. Kaupluses ei olnud palju rahvast. Tunnistaja N.St andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 15.05.2005 sisenes pojaga Telliskivi kauplusesse. Märkas koera poe ukse küljes. Jälgis, et ta ei ulatuks temani, sest pelgab koeri. Tähelepanu tõmbas, et koera kõrval oli hästi kräsupäine laps ja koeral oli suukorv. Koer oli kinnitatud kahe välisukse vahele, ukselingi külge ja kohutavalt väikese paela otsa. Ta ei pääsenud sealt absoluutselt liikuma. Ei kartnud koerast mööda minna. Poes kuulsid koera haukumist ja lapse kisa. Enne seda koer haukus millegi peale, arvatavasti purjus inimese sisenemise peale. Oli kuulda lapse karjumist, ära tee, mis sa teed. Vaatas ukse poole. Nägi süüdistatavat, kes vehkis punase kaikaga. Kuna kaupluse uksed on ülevalt poolt klaasiga on näha ainult ülemine osa. Ei saanud aru, kas ta peksab koera või last. Kisa oli selline, et midagi väga võigast toimub. Süüdistatavat nägi terves ulatuses. Ta oli vahekäigus, kust poodi saab. Ta ei 3 löönud koera mitte ainult ühel korral vaid mitu korda. Pidas pausi, sest laps karjus ja lõi veel. Sealt kohast pidi turvamees koera eemalt sinna nurka lööma, sest ukse laius on raudselt meeter. Ei tea kas püüti koeraomanikku kindlaks teha. Koer oli õnnetu, põrand oli verine, laps oli väga endast väljas. Oli tõsine sõnavahetus koeraomaniku, turvamehe ja müüa vahel. Turvamees väitis, et koer segas liikumist, haukus ja ei olnud võimalik uksest läbi käia. Koera ja lapse karjumine oli väga kohutav. Ei olnud ka mingit põhjust ja füüsiline vägivald on liig mis liig. Lapse seisukohalt oli see hästi kohutav. Koerad ongi kinni kas väljaspool sama ust või siis seespool, kus see koer oli. Seal ei ole kuhugi mujale koera panna. Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid * M-R.B`i avaldus 15.05.2005 (tl l-2); * Patrullileht 15.05.2005 (tl 5-6); * suulise kuriteoteate protokoll 26.05.2005 (tl 10-11); * Loomapunkti Denny õiend ja arve (tl 15-15a); * Dokumentatsioon koera kohta (tl 20-29) Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud A.Ki süü 15.05.2005 koera peksmises Telliskivi 24 asuvas Comarketi kaupluses. A. K end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatava ütluste kohaselt tema koera löönud ei ole. Lükkas koera korra jalaga eemale kui ajas taga põgenevat varast. Ei tea, kust tuli veri koera juurde maha. Ki versioon on aga ümber lükatud kannatanu M-R Baum ütlustega, mille kohaselt ta nägi, kuidas süüdistatav peksis koera ülevalt alla harjaga. Peksmise tagajärjel olid koeral käpad ja silm katki. Kõike seda nägi pealt tema viie aastane tütar, kes hüsteeriliselt nuttis. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistajad Andri ja N.S, kes nägid läbi akna, kuidas turvamees vehkis rohkem kui korra kaikaga alla poole kohta, kus istus koer. Samuti kuulsid nad lapse nuttu ja koera haukumist. Tunnistaja M. Kralla koera löömist ei näinud, kuid nägi kuidas süüdistav läks harjaga koera poole. Siis hakkas kostma lapse kisa ja koera kiunumist Kõik tunnistajad ja kannatanu kinnitavad, et põrand koera ümber oli verine ning koera silma oli verine. Kõik tunnistajad kinnitavad ka, et sündmust nägi pealt kannatanu väike tütar, kes nuttis ja karjus. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmise eest hoiatatud kannatanu ja tunnistajate kokkulangevate ütluste õigsuses. Koera vigastusi tõendab ka Loomapunkti Denny õiend, mille kohaselt oli Austraalia karjakoeral Inglisilm, Blue, Enzel Maria vigastatud löögi tagajärjel vigastus parema taga käpa välimine varvas (tl 15 ). Kohus ei loe usaldusväärseks S. Ki versiooni, mille kohaselt veri põrandale võis tulla kuskilt mujalt ja tema ei ole koera löönud, ning tema ütlused on antud soovist vabaneda vastutusest. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on ümber lükatud süüdistatava ütlused, mille kohaselt segas koer inimestel poodi sisenemist. Kannatanu ja tunnistajate kokkulangevate ütluste kohaselt oli koer seotud väga lühikese rihma otsa ja ei ulatunud poodi sisenevate inimesteni. Samuti kinnitavad tunnistajad kannatanu ütlusi, mille kohaselt oli koeral suukorv peas ja ta ei oleks saanud hammustada. Isegi tunnistaja Nioala Savet, kes kardab koeri, kinnitas, et koer ei takistanud tal poodi sisenemist. Samuti kinnitavad kõik tunnistajad, et sama koha peale on koeri ka varem seotud ja sellega seoses ei ole probleeme olnud ning, et eelnevalt ei püütud koera omanikku kindlaks teha. Isegi kui koer mingil põhjusel haukus, ei takistanud see inimestel poodi sisenemast. Samuti oleks olnud võimalik selgitada välja koera peremees, küsides seda kas või koera juures viibinud 5 aastase tüdruku käest. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega (tunnistajate ja kannatanu ütlused) tõendatud, et süüdistatav A.K peksis 15.05.2005 kannatanu Baumile kuuluvat koera ja seda peksmist nägi pealt kannatanu viie aastane tütar, kes koera peksmise tagajärjel nuttis hüsteeriliselt. 4 Kars § 264 näeb ette kriminaalvastutuse looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas. Loomakaitseseaduse § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu. Süüdistatava poolt koera harjavarrega korduv löömine tekitas koerale valu. Kauplus, kus viibib palju inimesi, on avalik koht. Seega on A.Ki tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 264 järgi kui looma julm kohtlemine. KarS § 180 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse noorema kui kaheksateistaastase ees looma põhjuseta tapmise või piinamise eest. Looma piinamine on tema järjepidev või suurt valu põhjustav kehaline väärkohtlemine. Pekstes koera korduvalt harjavarrega nii, et koeral oli silm ja jalg verine, tekitas S. K koerale suurt valu. Kannatanu ja tunnistajate sõnade kohaselt nägi kogu koera peksmist pealt kannatanu 5 aastane tütar. Ka S. K ei eita fakti, et koera juures viibis kogu aeg väike tüdruk. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et A.K lõi korduvalt koera noorema kui kaheksateistaastase isiku nähes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 180 lg 1 järgi kui alaealisele vägivalla eksponeerimine. Kannatanu M-R.B on esitanud tsiviilhagi summas 250 krooni pluss oletatav saamata jääv tulu 150000-200000 krooni . Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud summas 250 krooni ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava A.Ki kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb tsiviilhagi summas 250 krooni süüdistatavalt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu M-R.Br kasuks. Oletatav saamata jäänud tulu 150000-200000 ei ole tõendatud, mistõttu tuleb tsiviilhagi selles osas jätta läbi vaatamata. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. A.Ki karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades A.Kit iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest korduvalt karistatud (tl 53-55), mõistetud rahatrahvid on tasutud, tal on kindel elukoht, hetkel ei tööta, kuid tal on sissetulek (töövõimetuspensioni) ning kuriteo asjaolusid ja KarS § 264 ja 180 lg 1 sanktsiooni, leiab kohus, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Kohtualuse materiaalset olukorda arvestades tuleb rahaline karistus KarS § 66 lg 1 järgi määrata ositi tasumisele. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.K KarS § 264 järgi Süüdi tunnistada A.K KarS § 180 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses (päevamäär 50 krooni), mis moodustab 15 000 (viisteist tuhat) krooni. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega A.K poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend krooni). Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 Eesti Ühispank või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
- Kviitung esitada Harju Maakohtule. Välja mõista A.K KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 3292.20 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni kaheksakümmend senti) riigituludesse. Sundraha ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
- Kviitung esitada Harju Maakohtule. Välja mõista A.Kilt M-R.B (Harju maakond, Paldiski Muuli 3-69) kasuks 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Ülejäänud osas jätta M-R.B tsiviilhagi läbi vaatamata. 5 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 17.02.2006 Kohtunik Liina Pohlak 6