järgi Prokurör STEVEN-HRISTO EVESTUS Süüdistatav E.B, , EV kodanik, keskharidus, töötab AS Falck, turvatöötaja, , varem karistamata Kaitsja RESOLUTSIOON LEELO VIIL 1.Lõpetada menetlus E.B’
2.Kohustada E.B’it tasuma 30.juuliks 2006 4000(neli tuhat) krooni riigi tuludesse ja kohtukulud 1306.25 krooni, mis kuuluvad kandmisele Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB EÜP viitenumber 2800049777. Edasikaebamise kord Määrus ei ole kaevatav. Tuvastatud asjaolud: E.B on kohtu alla antud süüdistuses KarS § 29 järgi selles, et tema töötades AS Falck Eesti turvatöötajana so ametiisikuna KarS § 288 mõistes, 20.02.2005 kella 21.30 ajal Järve Selveris Tallinnas, Pärnu mnt 238 A oma ametikohustuste täitmisel kasutas ebaseaduslikult vägivalda kinni peetud süüteos kahtlustatava isiku suhtes, nimelt kaupluse turvaruumi paigutatud ja käeraudadega seinas oleva toru külge kinnitatud E.M’i suhtes, lüües teda korduvalt rusikaga kõhtu, millega põhjustas Erik, Martinson’ile füüsilist valu, millise tegevusega eiras talle AS ESS Tallinn mehitatud valve turvatöötaja ametijuhendi p 2,3 järgi kehtivat AS ESS Eesti ja A-Selver AS vahel sõlmitud turvatöötaja tööjuhendi p 1.5, mille järgi turvatöötaja ei tohi lubada klientide suhtes nende au ja väärikust alandavat kohtlemist ning isikupuutumatus erikkumist; eelpoolnimetatud tööjuhendi p 3.4, mis sätestab turvatöötaja õigused isiku kinnipidamisel. Seega E.B kasutas ebaseaduslikult vägivalda ametiülesandeid täitva ametiisikuna so pani toime KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad: Prokurör leiab, et käesolevas kriminaalmenetluses on võimalik kohaldada KrMS § 202 sätteid, arvestades, et kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles süüdistatava isiku süü ei ole suur (kannatanu oli toimetatud süüdistatava poolt turvaruumi kahtlustatuna õigusrikkumise (varguse) toimepanemises, kannatanu oli alkoholijoobeseisundis (1,13 promilli) ja agressiivne, ei allunud korraldustele, ei ole tuvastatud dokumentaalselt kannatanule tekitatud tervisekahjustused), puudub varaline kahju, mille tekitamine süüdistatava poolt oleks kriminaalmenetluse käigus tõendamist leidnud, on võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning samuti puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi, kuna isiku süü ei ole suur. Samuti on süüdistatav nõustunud kindla summa tasumisega riigituludesse ja on arvestatud, et süüdistatav on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isikuks, süüdistataval on kindel elu – ja töökoht. Isiku töökohast on teda iseloomustatud positiivselt, distsiplinaarkorras ei ole teda karistatud. Süüdistatav E.B nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega ning temale pandud kohustusega. Kaitsja toetab kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning kontrollinud KrMS § 202 kohaldamise aluseid arutatavas asjas, leiab, et E.B’it süüdistatakse II astme kuriteos. Süüdistatava süü ei ole suur. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. E.B on andnud nõusoleku rahalise kohustuse täitmiseks. Kohtueelses menetluses on kannatanu E.M esitanud kahjunõude 1000.- krooni suuruses summas. Kannatanu ütluste kohaselt lõhuti ära tema löömise käigus mobiiltelefoni Ericsson T68 ekraan, kannatanu ei ole kriminaalmenetluse käigus olenemata menetlejate aktiivsele tegevusele materiaalsel kujul telefoni vaatlemiseks esitanud ning puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid selle telefoni olemasolu kannatanul löömise hetkel ja eelnimetatud kahju tekkimist, mistõttu varalise kahju tekitamise tõendamatuse tõttu süüdistatava poolt ei saa panna süüdistatavale kohustuseks sellise kahju heastamise nõuet. Süüdistatavale on selgitatud, et tähtajaliselt kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2 p 2 ja § 274 lg 5, kohus määras, lõpetada menetlus E.B’
Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.