← Eesti

4-06-1342\4

Obsah (4)§ 2§ 49§ 36§ 1

4-06-1342 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mail 2006. a Tartu, Kalevi 1 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-06-1342 (2440,06,002149) Kohtu

§ 2lg.

1 p. 8a nõudeid, mis on kvalifitseeritav väärteona Liiklusseaduse § 7456 järgi. Tunnistaja Aleksander Kivanen on andnud ütlusi selle kohta, et 06.03.2006.a. kell 11.30 saabus ta kutsel Kohtla-Järve-Mäetaguse maantee 4.kilomeetrile, kus tolliametnikud peatasid valge veomikrobussi MB L207D, registreerimismärgiga 958 AFJ, milles asus 200-liitrine nõu diiselkütusega. Sõidukit juhtis Valentin Vlassov, kes selgitas, et ta veab kütust Tartust KohtlaJärvele. Samuti selgitas veoki juht, et tal ei ole luba kütuse veoks kuni 1000 liitri ulatuses konkreetsele sõidukile. Firmal on luba, kuid juhil ei ole eelnimetatud dokumenti kaasas. Seejärel koostati juhile väärteoprotokoll. Menetlusalune isik Valentin Vlassov on andnud ütlusi selle kohta, et 06.03.2006.a. kell 11 sõitis ta Tartust Kohtla-Järvele mikrobussiga Mercedes Benz L 207D, registreerimismärgiga 958 APJ. Tal oli sõiduki pagasiosas nõus 200 liitrit diiselkütust, mille kohta oli saateleht OÜ-lt Someid. Kütuseveo dokumente ei olnud tal kaasas, kuid ta teab, et dokumendid kuni 1000 liitri kütuse veoks tema juhitud autol on olemas. Teda peatas tolliametnik Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 4. kilomeetril. Kuna tal ei olnud kaasas kütuse veo luba, kutsuti politsei ja seejärel koostati väärteoprotokoll. 04.05.2006.a. teenistusosakonna õiendi andmetel on Valentin Vlassov, isikukood: 36704222751, toime pannud väärteo 15.08.2001.a. HÕS § 106 järgi ja teda on selle eest karistatud rahatrahviga 265 krooni. Rahatrahv on tasutud 04.12.2001.a. täies ulatuses. Õiendi andmetel on 22.03.2006.a. LS § 7456 järgi määratud rahatrahv 2100 krooni tasutud 20.04.2006.a. Kaebuse sisu ja põhjendused. Valentin Vlassov esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palub otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu, samuti palub kohtukulude hüvitamist menetlusalusele isikule. Taotluse põhjenduste kohaselt nähtub väärteootsusest kohtuväline menetleja seisukoht, mille järgi LE § 198 rikkumine on tõendatud väärteomenetluses kogutud materjalidega, milleks on väärteoprotokolli kohaselt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Eeltoodu kohaselt teostas menetlusalune isik ohtliku veose vedu, omamata selleks vajalikku väljaõpet. LE § 198 sätestab, et ohtliku seose vedu toimub Autoveoseaduse § 23 lg. 1 p. 1 alusel kehtestatud veoeeskirja järgi. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o. kohtuvälisel menetlejal. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik ohtlike veoste autoveo

. Seega on otsuses toodud süüteokoosseisu objektiivne koosseis blanketne ja seda tuleb sisustada viidatud määruse tähenduses, s.t. tuleb tuvastada konkreetne rikkumine, mille isik toime pani ja näidata, millisest õigusnormist lähtudes on süüdistuses kirjeldatud tegevus tunnistatud 2 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) ebaseaduslikuks. Eeltoodud nõue on jäänud menetluses täitmata, mis omakorda on viinud menetlusaluse isiku alusetu süüditunnistamiseni, kuna isiku teos puuduvad väärteotunnused. Lisaks eeltoodud rikkumisele on kohtuväline menetleja kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme. Ohtlikke veoseid vedavate autojuhtide koolituse nõude sätestab Ohtlike veoste autoveo

§ 49lg.

1 ja 2. Sätte kohaselt peab autojuht läbima ohtlike veoste autoveo alase koolituse ja sooritama sellekohase eksami, kui ta veab ohtlikke veoseid püsi- või kergpaakides, mille mahtuvus ületab 1 m3, samuti üle 1 m3 kogumahutavusega anumakogumiga sõidukis või veoüksuse kohta üle 3 m3 mahtuvusega paakkonteineris, teisaldatavas paagis või mitmeelemendilises gaasikonteineris. Koostatud väärteoprotokolli ning langetatud otsuse kohaselt vedas menetlusalune isik tema poolt juhitud kaubiku Mercedes Benz furgoonis, oma veo teostamisekorras diiselkütust koguses 200 liitrit ning mahuti suurus ei ületanud 1 m3 piirmäära. Seega ei kuulu

s sätestatud koolituse ning eksami nõue menetlusaluse isiku suhtes kohaldamisele. Samuti välistab ohtlike veoste autoveo

sätete kohaldamise

§ 2lg.

2 p. 1, mille kohaselt määruse nõudeid ei rakendata väikeses koguses ohtliku aine § 36 ja lisa 2 kohasel autoveol.

§ 36

sätestab, et kui veoüksuses veetavate ohtlike veoste kogus ei ületa antud veokategooria jaoks (kui veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kuuluvad samasse kategooriasse) määruse lisa 2 tabeli veerus 3 toodud väärtuseid või sama paragrahvi lg. 4 kohaselt arvutatud väärtust, võib neid vedada saadetises ühes veoüksuses ilma määruse §-des 15, 27, 28, 31, 49 ja 50 sätteid rakendamata. Lisa 2 kohaselt ei või 3 veokategooria kaupade ainete kogus ületada 1000 liitrit. Käesoleval juhul nimetatud piirmäära menetlusaluse isiku poolt teostatud veol ei ületatud. Arvestades eeltoodut ning menetluses kogutud tõendeid, on kaebuse esitaja seisukohal, et tema poolt teostatud veo puhul ei olnud tegemist ohtliku veose veoga ning kõnesolevas menetluses ei kuulu kohaldamisele ohtlike veoste autoveo

sätted. Seega puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused. Kaebusele on lisatud dokumentaalsed tõendid: 1) saateleht nr. 4 06.03.2006.a., mille andmetel kauba saatja ja saaja on OÜ Someid ning kaubaks diiselküte 200 liitrit; 2) sõiduki registreerimistunnistus EB 018615, mille andmetel sõiduki Mercedes Benz L207D, registreerimismärgiga 958 AFJ, omanik on OÜ Someid. Sõiduki kere tüüp: kaubik, mootori tüüp: diisel; täismass ja registrimass: 2800 kg, tühimass 1790 kg. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja lähtunud Ohtlike veoste autoveo

§ 2lg.

2 p. 8a. Antud

s märgitakse, et vedelkütuse veol tohib teisaldatavates kütusekonteinerites veoüksuse kohta vedada maksimaalselt 60 liitrit kütust. Kohtu järeldused. Liikluseeskiri (LE) § 198 järgi ohtliku veose vedu toimub ”Autoveoseaduse” (RT I 2000, 54, 346; 2002, 32, 190; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 102, 601) § 23 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud veoeeskirja järgi. Ohtlikku veost vedaval sõidukil peab olema ettenähtud kohtades vastav ohumärgis ja käesoleva määruse lisa 4 kohane ohtliku veose tunnusmärk. Autoveoseaduse § 23 lg. 1 järgi Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus kehtestada: 1) eri liiki veoste veoeeskirju; 2) veose laadimise ja kinnitamise

. 3 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) Autoveoseaduse § 23 lg. 1 p. 1 alusel on Teede- ja sideministri

  1. detsembri
  2. a määrusega nr 118 kinnitatud „Ohtlike veoste autoveo eeskiri“, edaspidi Eeskiri.

§ 1. Reguleerimisala

(1)Määrus reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol.
(2)Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR)» (edaspidi ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale.
(3)Ohtlikke veoseid liigitatakse järgmiselt: 1) klass 1 2) klass 2 3) klass 3 4) klass 4.1 lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; gaasid; kergestisüttivad vedelikud; kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; 5) klass 4.2 isesüttivad ained; 6) klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase; 7) klass 5.1 oksüdeerivad ained; 8) klass 5.2 orgaanilised peroksiidid; 9) klass 6.1 mürgised ained; 10) klass 6.2 nakatavad ained; 11) klass 7 radioaktiivsed materjalid; 12) klass 8 sööbivad ained; 13) klass 9 muud ohtlikud ained ja esemed.
(4)Ohtlike ainete ja esemete nimekiri on toodud määruse lisas 1. § 2. Erisused
(1)Määruse nõudeid ei rakendata riigisisesel autoveol järgmistel juhtumitel: 1) füüsilise isiku poolt teostataval autoveol, juhul kui veos on jaemüügi pakendis, määratud isiklikuks või koduseks kasutamiseks, puhkuseks või sportimiseks. Jaemüügi pakend normaalsetes veotingimustes ei tohi lekkida. Jaemüügi pakendiks ei loeta paaki, vahekonteinerit ja suurpakendit; 2) masina või seadme veol, mille korpuses või tööseadmes sisaldub ohtlikke aineid, mis normaalsetes veotingimustes ei tohi lekkida; 3) veoste veol, mida teostab ettevõtja, kellele see pole põhitegevusala (näiteks saadetised ehitus- või tsiviilehitusplatsidele) või uurimise, remondi ja hooldusega seotud veosed, mille kogus ei ületa 450 liitrit pakendi kohta koos väikeses koguses ohtliku aine autoveoga (lisa 2) seotud vabastustega. Ettevõtja peab tarvitusele võtma vajalikke meetmeid mis tahes veose lekkimise vältimiseks normaalsetes veotingimustes. Käesolevas punktis nimetatud ettevõtja poolt tehtav hankevedu või sise- või välisjaotusvedu või klass 7 veoste vedu ei kuulu erisuse alla ning nendel vedudel kohaldatakse määruse nõudeid; 4) avariiteenistuse poolt või järelevalve all teostataval veol, sealhulgas tehnoabisõiduki puhul, mis veab ohtlikke veoseid sisaldavat ja avarii teinud või rikkis sõidukit; 5) hädaabi veol, mille eesmärk on inimelude päästmine või keskkonna kaitsmine tingimusel, et on 4 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) rakendatud kõiki meetmeid sellise veo täielikult ohutuks teostamiseks; 6) tühjade puhastamata pakendite veol, kui on võetud tarvitusele meetmed riskide kõrvaldamiseks; 7) gaasi veol, kui:
  1. a)gaas asub vedu teostava sõiduki paagis ja on ette nähtud mootori või mis tahes eriseadme tööks (näiteks külmutusseade);
  2. b)gaas asub veetava sõiduki kütusepaagis, kusjuures kütuse kraan paagi ja mootori vahel peab olema suletud ning elektrikontakt avatud;
  3. c)gruppide A ja O gaasi rõhk anumas temperatuuril 15 ?C ei ületa 200 kPa (2 baari) ja gaas on veo ajal täielikult gaasilises olekus. See kehtib igasuguste anumate või paakide kohta, näiteks ka masina osade ja mõõteseadmete kohta;
  4. d)gaas sisaldub sõiduki tööks vajalikus seadmes (näiteks tulekustuti või täispumbatud rehvid ning ka varuosana või koormana);
  5. e)gaas sisaldub sõiduki eriseadmes ning on vajalik tema eriseadme tööks veo ajal (jahutussüsteem, kalapaak, soojendusseade jne) ning ka nende eriseadmete varupaakides või puhastamata tühjades varupaakides, mida veetakse sama sõidukiga;
  6. f)puhastamata, tühi, statsionaarne survepaak on veo ajal hermeetiliselt suletud;
  7. g)gaas sisaldub toiduaines või joogis; 8) vedelkütuse veol, kui:
  8. a)kütus asub vedu teostava sõiduki paakides ja on ette nähtud mootori või mis tahes eriseadme tööks. Kütust võib vedada kohtkindlas kütusepaagis, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või lisaseadmetega ning vastab tehnilistele nõuetele, või teisaldatavas kütusekonteineris (näiteks kanister). Kohtkindlate paakide kogumahutavus veoüksuse kohta ei tohi ületada 1500 liitrit, millest haagisel asuvate kohtkindlate paakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Maksimaalselt 60 liitrit kütust veoüksuse kohta tohib vedada teisaldatavates kütusekonteinerites. Käesolevas punktis loetletud piirangud ei kehti eritalituse poolt kasutatava sõiduki kohta;

§ 2lg. 2 p. 1 järgi määruse nõudeid ei rakendata väikeses koguses ohtliku aine § 36 ja lisa 2 kohasel autoveol. § 36. Väikeses koguses ohtliku aine autovedu

(1)Käesoleva paragrahvi ja lisa 2 mõistes on ohtlikud veosed määratud veokategooriatesse 0, 1, 2, 3 või 4, nagu näidatud määruse lisa 1 tabeli veerus 9. Tühjad, puhastamata pakendid, mis on sisaldanud veokategooriasse «0» määratud aineid, määratakse samuti veokategooriasse «0». Tühjad, puhastamata pakendid, mis on sisaldanud muudesse kui veokategooriasse «0» määratud aineid, määratakse veokategooriasse «4».
(2)Kui veoüksuses veetavate ohtlike veoste kogus ei ületa antud veokategooria jaoks (kui veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kuuluvad samasse kategooriasse) määruse lisa 2 tabeli veerus 3 toodud väärtuseid või käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatud väärtust (kui veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kuuluvad erinevatesse veokategooriasse), võib neid vedada saadetises ühes veoüksuses ilma määruse §-de 15, 27, 28, 31, 49 ja 50 sätteid rakendamata.
(3)Kui veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kuuluvad samasse kategooriasse, on maksimaalne kogus veoüksuses näidatud lisa 2 tabeli veerus 3.
(4)Kui erinevatesse veokategooriatesse kuuluvaid ohtlikke kaupu veetakse samas veoüksuses, ei tohi koguse ja lisas 2 toodud teguri korrutis ületada
  1. §
  2. Ohtlikke veoseid vedavate autojuhtide koolitus 5 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com)
(1)Autojuht peab läbima ohtlike veoste autoveo alase koolituse ja sooritama sellekohase eksami teedeja sideministri määrusega kehtestatud korra kohaselt, kui ta: 1) veab ohtlikke veoseid üle 3,5-tonnise täismassiga mootorsõidukiga; 11) veab ohtlikke veoseid 3,5-tonnise või väiksema täismassiga mootorsõidukiga; 2) veab ohtlikke veoseid püsi- või kergpaakides, mille mahutavus ületab 1 m3, samuti üle 1 m3 kogumahutavusega anumakogumiga sõidukis või veoüksuse kohta üle 3 m3 mahutavusega paakkonteineris, teisaldatavas paagis või mitmeelemendilises gaasikonteineris.
(2)Sõltumata sõiduki täismassist peab klass 1 lõhkeaineid ja neid sisaldavaid esemeid või klass 7 teatud radioaktiivseid materjale vedava sõiduki juht läbima vastavalt lõhkeainete või radioaktiivsete materjalide autoveo alase koolituse ja sooritama sellekohase eksami lõikes 1 nimetatud korra kohaselt. § 50. Isikute koolitus, kes lisaks autojuhtidele on seotud autoveoga
(1)Ohtlike ainete peale- ja mahalaadimise ning ladustamisega tegelevate töötajate koolitus peab tagama veos osalejate §-des 5–123 toodud ohutuse ja turvalisuse tagamise alaste kohustuste täitmise ja võib toimuda kas ettevõttes või koolitusasutuses.
(2)Laadimisega ja ladustamisega tegelevatele töötajatele peab perioodiliselt läbi viima täienduskoolitust.
(3)Ohtliku veose veo või sellega seotud ohtliku veose pakkimise, laadimise, täitmise või mahalaadimisega tegeleva ettevõtte ohutusnõunik peab olema läbinud «Kemikaaliseaduse» § 11 lõike 2 punkti 5 kohase koolituse.

Lisa 1 „Ohtlike veoste nimekirjas ÜRO numbrite järjestuses“ on diislikütus ÜRO numbri 1202 all; kuulub klassi 3; on pakendi grupis number III; veokategooria, millesse aine või ese on määratud ühe veoüksuse kohta veetavate koguste alusel, on 3; piirkogus on LQ7.

lisa 1 on esitatud tabeli kujul. Iga tabeli veerg on määratud kindlale näitajale. Veergude ja ridade ristumiskoht (lahter) sisaldab informatsiooni selles veerus käsitletud näitaja kohta selles reas oleva aine/ainete või eseme/esemetejaoks: 1) esimesed neli lahtrit näitavad sellesse ritta kuuluvat ainet/aineid või eset/esemeid; 2) järgmised lahtrid näitavad rakendatud erisätteid, kas täieliku informatsioonina või kodeeritult. Koodid viitavad detailsele informatsioonile, millist võib leida allpool näidatud selgitustes osutatud määruse osas. Tühi lahter tähendab, et erisäte puudub või kehtivad ainult üldised nõuded. Veerg 7 «Piirkogus» sisaldab järgmise tähendusega tähtnumbrilist koodi: 1) «LQ 0» tähendab, et piiratud koguses pakitud ohtlike veoste jaoks ei ole erandeid ADR sätetest; 2) kõik ülejäänud «LQ»-ga algavad tähtnumbrilised koodid tähendavad, et ADR sätteid ei rakendata, kui määruse lisa 2 kohased tingimused on täidetud.

Lisa 2 punkt 3 järgi kui eri veokategooriatesse kuuluvaid ohtlikke kaupu veetakse samas veoühikus, ei tohi: 1) 50-ga korrutatud

  1. veokategooria ainete ja esemete kogus, 2) 20-ga korrutatud tabeli all toodud märkuses nimetatud
  2. veokategooria ainete ja kaupade kogus, 3) 3-ga korrutatud
  3. veokategooria kaupade ja ainete ning 4)
  4. veokategooria kaupade ja ainete kogus ületada
  5. 6 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et kaebus on põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. Vaidlust ei ole selles, et Valentin Vlassov vedas kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas diislikütust teisaldatavas konteineris. Nimetatud asjaolu kinnitab menetlusalune isik ning seda tõendavad tunnistaja Aleksander Kivaneni ütlused ja dokumentaalne tõend: saateleht nr. 4 06.03.2006.a. Kauba saaja ja saatja on sama isik: OÜ Someid. Vaidlus on selles, kas Valentin Vlassov on diislikütet vedades rikkunud seadust ning kas rikkumise korral on tema teos väärteokoosseis ja kas sellele järgneb vastutus. Väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuses on menetlusalusele isikule ette heidetud LE § 198 nõuete rikkumist, mis seisnes selles, et ta juhtis ohtlikku veost vedavat mootorsõidukit omamata ohtliku veose vedamiseks vajalikku väljaõpet. LE § 198 järgi ohtliku veose vedu toimub ”Autoveoseaduse” § 23 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud veoeeskirja järgi. Ohtlikku veost vedaval sõidukil peab olema ettenähtud kohtades vastav ohumärgis ja käesoleva määruse lisa 4 kohane ohtliku veose tunnusmärk. Kuna väärteootsuses ei ole menetlusalusele isikule etteheidet ohtlikku veost vedaval sõidukil ettenähtud kohtades vastava ohumärgise ja ohtliku veose tunnusmärgi puudumist, siis puudub vajadus neid asjaolusid analüüsida. Väärteoasja lahendamisel ohtliku veose vedamiseks vajaliku väljaõppe vajaduse väljaselgitamiseks tuleb pöörduda Autoveoseaduse § 23 lg. 1 p. 1 alusel Teede- ja sideministri
  6. detsembri
  7. a määrusega nr 118 kinnitatud „Ohtlike veoste autoveo

“, edaspidi Eeskiri regulatsiooni juurde.

§ 1lg.

3 p. 3 järgi on diislikütus kergesti süttiva vedelikuna ohtlik veos.

§ 1lg.

4 sätestatud ohtlike ainete ja esemete nimekiri on toodud määruse lisas 1, kus diislikütus on ÜRO numbri 1202 all; kuulub klassi 3; on pakendi grupis number III; veokategooria, millesse aine või ese on määratud ühe veoüksuse kohta veetavate koguste alusel, on 3; piirkoguseks on märgitud LQ7.

§ 36

lubab väikeses koguses ohtliku aine autovedu, mille tuvastamiseks tuleb kasutada ja võrrelda

lisa 1 ja lisa 2 tabelite andmeid. Väikeses koguses ohtliku aine autoveo normid on esitatud

lisas 2. Diislikütus kuulub nimetatud lisas märgitud transpordikategooriasse nr. 3, on veergu 3 kuuluv aine ja selle maksimaalne kogus veoühiku kohta on 1000 liitrit. Konkreetsel juhul on

lisa 2 kohased tingimused täidetud ka siis, kui arvestada, et sõiduki kohtkindlas kütusepaagis oli kütust täismahus.

§ 2lg.

2 p. 1 järgi määruse nõudeid ei rakendata väikeses koguses ohtliku aine § 36 ja lisa 2 kohasel autoveol. Kuna konkreetses veoüksuses veetud ohtlik veos kuulub samasse kategooriasse ja ohtliku veose kogus ei ületanud antud veokategooria jaoks määruse lisa 2 tabeli veerus 3 toodud väärtuseid, võis neid

§ 36lg.

2 alusel vedada saadetises ühes veoüksuses ilma

§-de 15, 27, 28, 31, 49 ja 50 sätteid rakendamata. Seega on tuvastatud VTMS § 29 lg. 1 p. 1 sätestatud väärteomenetlust välistav asjaolu. Valentin Vlassovi väärteootsuses kirjeldatud teos puuduvad väärteo tunnused. Sel põhjusel tuleb kaebus rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et menetlusaluse isiku teostatud veo puhul ei olnud tegemist ohtliku veose veoga. Nagu eelpool märgitud, kuulus veos ohtlike veoste 3. klassi ja 3. veokategooriasse. Veose kogust arvestades võis

§ 36lg.

2 järgi ohtlikku veost vedada sama

§-de 15, 27, 28, 31, 49 ja 50 sätetes nõutavat järgimata. Kohus nõustub menetlusaluse isiku seisukohaga selles, et kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluses järginud väärteokoosseisu objektiivse koosseisu kirjeldamisel nõuet, mille kohaselt tuleb näidata, millist konkreetset seadust on rikutud. Väärteoprotokollis ja selle alusel väärteoasjas tehtud otsuses on näidatud erinev õigusnorm, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Väärteoprotokolli kohaselt rikutud Ohtlike veoste autovedude

§ 2lg. 8a. 7 Created with nova

PDF Printer (www.novaPDF.com) Kuna nimetatud paragrahv on kahelõikeline, võib eeldada, et kohtuväline menetleja on silmas pidanud

§ 21. lõike 8.

punkti alapunkti a rikkumist.

§ 2sätestab ohtlike veoste veo erisused.

Kohtuväline menetleja ei ole

§ 22. lõike erisust arvestanud.

Otsuses viidatud LE § 198 rikkumine on ebamäärane seetõttu, et viitab seadusele, mille rikkumist tuleb tuvastada. Väärteokoosseisus kirjeldatud tegu on seotav Ohtlike veoste autovedude

§ 49

rikkumisega, kuid nimetatud sättele ei ole väärteoprotokollis ega otsuses viidatud. Kaebuse esitaja taotleb temale kohtukulude hüvitamist. Samas ei ole ta kaebusele lisanud ühtegi kulu tõendavad dokumenti. Kohtukulusid kinnitavate dokumentide puudumisel ei ole kohtul alust võtta seisukohta kohtukulude hüvitamise ulatuses. Kohtunik 8 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.