4-06-1663\4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-06-1663 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Istungisekretär Uve Elissaar Kohtuväline menetleja Lääne PP Kärdla PJ vanemkonstaabel Mihkel Karjamaa Väärteo asi Vxxxxx Txxxxxxxx´i väärtegu süüdistuses LS § 7419 järgi. Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2006.a. Menetlusalune isik Vxxxx Txxxxxx sündinud xxxxxxxxxxxx, xxxxxx kodanik, IK xxxxxxxxxx, abielus, ülalpeetavaid ei ole, keskharidus, töökoht xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx, , karistusregistrisse kandmata. RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus Vxxxx Txxxxxxxi süüdistuses LS § 7419 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kuna tema teos puuduvad vääteo tunnused ja neid ei ole võimalik tuvastada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Mihkel Karjamaa on koostanud Vxxxx Txxxxxx´i kohta väärteoprotokolli selles, et tema
3. märtsil 2006.a kell 20.30, olles alkoholijoobes 0,61 promilli, juhtis xxxxxxxx tänaval mootorsõidukit OPEL ZAFIRA riikliku registreerimismärgiga xxxxxxx, millega rikkus LE § 76 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 7419 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vxxxx Txxxxxxx end süüdi ei tunnista. Tema ütluste kohaselt diagnoositi tal paar aastat tagasi kõrgvererõhutõbi ja sellest ajast alates ta praktiliselt alkoholi ei tarvita, ega olnud tarvitanud ka
4. märtsil 2006.a ja eelnevatel päevadel. Talle jäi arusaamatuks, miks teda politsei poolt kinni peeti ja alkomeetrisse puhuda lasti. Vxxxx Txxxxxxx alkomeetri näitu ei näidatud, kuid politseinik ütles, et tal on joove 0,34 mg/l väljahingatavas õhus. Vxxxx Txxxxxxx sellise alkomeetri näiduga ei nõustunud ning ta viidi xxxxxxxx ekspertiisi. Haiglas teostati temal joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, mille tulemusel olid kõik kontrollitud näidud normis, välja arvatud arsti poolt alkomeetriga mõõdetud 0,61 promilli väljahingatavas õhus. Milline see arsti poolt kasutatav alkomeeter oli, Vxxxxx Txxxxxxx öelda ei oska. Ta ei nõustunud ka sellise tulemusega ning palus anda vereanalüüsi, kuid arst ütles, et sellist ekspertiisi Hiiumaal teha ei saa ning see on liiga kallis. Vxxxx Txxxxxxxi ütluste kohaselt oleks ta olnud nõus ka ekspertiisi eest ise tasuma. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt kontrollis politsei Vxxxx Txxxxxx´i alkoholijoovet taadeldud alkomeetriga ja tuvastas joobe 0,34 mg/l, mille menetlusalune vaidlustas ja siis toimetati ta arstlikku ekspertiisi, kus arst tuvastas tal keskmise joobe. Politsei tegi omalt poolt kõik õiguserikkumise tõestamiseks ja Vxxxx Txxxxxx tuleks mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise eest süüdi mõista ning teda karistada. Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et Vxxxx Txxxxxx´i süü LS § 7419 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ei ole tõendatud LS § 20 lg 3 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on
5. novembri 2004.a otsuses nr 3-3-89-04 sedastanud, et eelnevast määratlusest lähtuvalt eeldab alkoholijoobe seisundi tuvastamine esiteks alkoholi tarvitamise kindlakstegemist. Teiseks tuleb alkoholijoobe seisundi tuvastamisel sedastada tagajärje olemasolu – tõdeda, et isiku kehalised ja psüühilised funktsioonid on häiritud või muutunud. xxxxxxx Haigla xxxxxx xxxxxxx suhtes joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist
6. märts 2006.a nähtub, et ta on igati normis ja täidab täpselt koordinatsiooni teste. Tema pulss ja vererõhk on küll veidi kõrged, kuid samas on täheldatud, et Vxxxx Txxxxxxx on diagnoositud kõrgvererõhutõbi ja ta tarvitab südame arütmia vastast rohtu – Metoprololi. Ainsaks joobeseisundi astme määramise aluseks on arsti võetud alkomeetri näit 0,61 promilli väljahingatavas õhus. See ei saa aga olla arsti poolt alkoholijoobe määramise aluseks. Pole teada millist mõõteriista arst kasutas, puudub mark, mudel ja identifitseerimisnumber. Selline alkomeeter ei vastanud Mõõteseaduse §-de 5 lg 1 ja 7 lg 3 nõuetele. Selline alkomeeter ei saanud olla õige mõõtevahend kasutatud mõõtühikute süsteemi tõttu. Promillides saab mõõta alkoholikoguse määra veres, mitte väljahingatavas õhus. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma
7. novembri 2004.a lahendis nr 3-1-1-89-
8. Vereproovi aga arst Vxxxx Txxxxxx ei võtnud. Vxxxx Txxxxxx sellest ei keeldunud vaid on öelnud, et isegi nõudis seda ja raha taha asi pidama ei jäänuks. Riigikohus on asunud seisukohale, et Joobeseisundi tuvastamise korra § 15 p 2 kohaselt saab arsti poolt joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ilma veres alkoholisisalduse kindlaksmääramiseta lugeda seaduslikuks üksnes juhul, mil isik on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis allkirjaga kinnitanud, et ta ei taotle joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel alkoholisisalduse kindlaksmääramist enda veres või mil isik on keeldunud vereproovi andmisest. See väljendub selgelt ka Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-89-04; 3-1-1-118-04; 3-1-1-15-06 ja 3-1-1-30-
9. Sellist allkirja Vxxxx Txxxxxxx andnud ei ole ning vereproovi andmisest ta samuti ei keeldunud. Kuna Vxxxx Txxxxxx´i muud meditsiinilised näitajad olid täiesti normis, siis oleks pidanud arst temal alkoholijoobe kindlaksmääramiseks tegema vereanalüüsi, kuid seda ta ei teinud. Arsti poolt tundmatu alkomeetriga valedes mõõtühikutes alkoholijoobe määramine ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega Riigikohtu seisukohtadega. Vxxxx Txxxxxxilt vereproovi arsti poolt võtmata jätmine ei ole käesolevas kohtumenetluses enam kõrvaldatav. See on aga asja oluline menetlusõiguse rikkumine ning on aluseks Vxxxx Txxxxxxx´i suhtes kohtumenetluse lõpetamisele, kuna tema käitumises väärteo tunnuste olemasolu ei ole võimalik enam tuvastada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107-111 ja 113, lõpetab maakohus Vxxxx Txxxxxx´i süüdistuses LS § 7419 järgi VTMS § 29 lg 1 p1 alusel. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik Apellatsioonkaebust esitada: ………………………………. soovin /ei soovi ………………… kuupäev ……..…………… allkiri