1-06-4567\3

Kriminaalasi nr 05221000072 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Kriminaalasja number 05221000072 Eeluurimiskohtunik Eha Popova Taotluse esitaja riigiprokurör Laura Vaik Taotlus kahtlustatava S.Y`i vahi all pidamise tähtaja pikendamine üle kuue kuu Istungil osalenud isikud sekretär J.S tõlk A.K kaitsja T.M RESOLUTSIOON Pikendada kahtlustatava S.Y`i (,l) vahi all pidamise tähtaega üle kuue kuu. Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Taotluse läbivaatamisel kohus tuvastas Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna narkokuritegude talitus menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 28.09.2005.a. KarS § 184 lg 1 tunnustel selles, et 23.09.2005.a. saadeti Peruu Vabariigist Limast Eesti Vabariigi poole teele metallist hammasratas kaaluga 772 kg, mille sisse oli peidetud 43 kg kokaiini. Saadetise saajaks Eesti Vabariigis oli märgitud Ofiir Company OÜ, aadressiga Tallinn Liivalaia 28-
3. 11.10.2005.a. peeti OÜ Ventermo laoruumidest lahkumisel Keskkriminaalpolitsei töötajate poolt kahtlustatavatena kinni S.Y ja N.K. OÜ Ofiir Company nimele saabunud ülalmainitud hammasratta sisemusest avastati 43 kg kokaiini. Samal päeval peeti Ofiir Company OÜ registreerimisaadressil ja N.K elukohas (Tallinn Liivalaia 28-25) kahtlustatavatena kinni M.S ja M.B. 13.10.2005.a. andis Tallinna Linnakohtu eeeluurimiskohtunik loa S.Y`i, N.K, M.S`i ja M.B`i vahistamiseks. Käesoleval ajal on küllaldane alus kahtlustada kõiki nimetatud isikuid KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on küllaldane alus kahtlustada S.Y`i, N.K`t, M.S`i ja M.B`i suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis, samuti suures koguses narkootilise aine kokaiini toimetamises üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri isikute grupi poolt. Kuriteod, milles S.Y`i kahtlustatakse, on kvalifitseeritavad KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi. Tegemist on rahvatervise vastu suunatud esimese astme kuriteoga, mille eest võib karistuseks mõista kuni 15 aastat vangistust ja esimese astme majandusalase kuriteoga, mille eest on karistusena ette nähtud kuni 10-aastane vangistus. Narkootilise aine kokaiini suur kogus algab 3 grammist. Kokaiini kogus (43 kg), mille isikute grupis ebaseaduslikus käitlemises ning üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamises S.Y`i kahtlustatakse, ületab suure koguse alampiiri enam kui 14 000 kordselt. Nimetatud koguse kokaiini hind Eestis illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 43 miljonit krooni. Illegaalset turuhinda arvestades on tegemist suurima narkootilise aine kogusega, mis Eesti Vabariigis kinni peetud. S.Y`ile inkrimineeritavate kuritegude iseloom ja narkootilise aine ülisuur kogus annavad küllaldase aluse järeldada, et isiku eesmärgiks teo toimepanemisel oli suure varalise kasu saamine. Seega kuulub suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslik käitlemine, milles S.Y`i kahtlustatakse, kriminaalmenetluse käigus ümberkvalifitseerimisele KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. Vastava kuriteo on seaduseandja lugenud kõige raskemate ja ohtlikumate kuritegude hulka, nähes selle eest karistusena ette 6-20 aastast või eluaegset vangistust. S.Y`i poolt kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli oma varandusliku olukorra parandamine, mida ta tulenevalt kuritegude iseloomust tegi teiste isikute elu ja tervise arvelt, näidates sellega ükskõikset ja hoolimatut suhtumist ühiskonda. S.Y ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Tal puudub Eestis alaline elukoht. Ühtlasi puuduvad isikul igasugused püsisidemed Eesti Vabariigiga. Eestisse saabus isik üksnes seoses raske narkokuriteo toimepanemisega tema poolt. Eeltoodust tulenevalt on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibides võib S.Y võimaliku karmi karistuse vältimiseks asuda kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, minnes pakku eeluurimise ja kohtu eest ning Eesti Vabariigist lahkuda. Samuti on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibides võib S.Y hakata takistama tõe tuvastamist kriminaalasjas, samuti jätkata kuritegude toimepanemist. S.Y`i vahi all pidamise kuuekuulise tähtaja lõpp saabub 10.04.2006.a. Kriminaalasja nr 05221000072 näol on tegemist mahuka ja keerulise kriminaalasjaga, milles menetluse objektiks on ülisuures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslik käitlemine isikute grupi poolt ja narkootilise aine salakaubavedu Peruu Vabariigist Eestisse. Antud kriminaalasjas on vahistatud neli isikut. Kuna kõnealuses kriminaalasjas menetletavad kuriteod on suure rahvusvahelise mastaabiga ja kuriteod pandi toime piiriüleselt mitmetes riikides, siis on kriminaalasja menetlemine tihedalt seotud rahvusvahelise koostööga erinevate riikide (Peruu Vabariigi, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa Liitvabariigi, Iisraeli ja Eesti Vabariigi) õiguskaitseorganite vahel. Osa õigusabitaotlustega seotud materjale on juba laekunud kriminaalasja juurde. Osa materjale on tõlkimisel, osa peaks saabuma lähemal ajal. Seega on tõendusliku teabe kogumine antud kriminaalasjas rahvusvahelise koostöö eripärast tulenevalt aeganõudev ja väga töömahukas protsess. S.Y`i pakkumineku vältimiseks, isiku poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks ja kriminaalmenetluseks tingimuste loomiseks on vajalik tema vahistamise tähtaja pikendamine üle kuue kuu. Kriminaalasja eeluurimist ei ole uurimisorgani poolt viivitatud ja see on toimunud võimalikult operatiivselt. KrMS § 130 lg 31 kohaselt võib kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise tähtaega üle kuue kuu. S.Y seletas, et taotlus on selge. Ta on viibinud kinnipidamiskohas juba kuus kuud ega ole saanud suhelda oma perekonnaga. Kõikides normaalsetes riikides lubatakse peale 1-2 kuud vähemalt helistada. Ta tuleb Iisraelist , kus on väga palju terroriste. Isegi neil lubatakse helistada. Ta ei mõista, mis ta on kinnipidamiskohas ning palub et teda vabastatakse. Ta on nõus maksma ka rahalise kautsjoni. Kui tahetakse, et ta lahkuks riigist, siis ta lubab, et teeb seda ning ei tule kunagi tagasi. Tal on elukaaslane ja alaealine laps. Ta õppis kolledžis raamatupidamist. 1994.a. oli tal raske trauma ning kuni käesoleva ajani on tal hingamisraskused ning kinnipidamiskohas antakse talle ravimeid. Tal on tuvastatud töövõime kaotus 32 %. Tal on olemas Iisraelis kindel elukoht ning ta nõustub ilmuma alati uurimistoimingutele. Prokurör toetab taotlus selles toodud motiividel. Tegemist on 43 kg kokaiiniga, mis on väga suur kogus narkootilist ainet. Kahtlustataval puuduvad igasugused sidemed Eestiga ning puudub alus arvata, ta jääks ootama teda ähvardavat karmi karistust. Kaitsja on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seadus näeb ette pikendamise üle 6 kuu ainult erandlikel asjaoludel. Isikul on perekondlikud sidemed ning ta on nõus ilmuma alati uurimistoimingute teostamiseks. Uurimisorganitel oleks olnud võimalik teha kõik vajalikud järelepärimised varem. Puudub alus arvata, et kahtlustatav läheks pakku või paneks toime uusi kuritegusid. Kaasaegses kriminaalmenetluses ei ole enam erandiks olukord, et kahtlustatav ilmub uurimistoimingute teostamiseks uurimisorganitesse teisest riigist. Kohus, ära kuulanud prokuröri selgitused taotluse juurde ja kaitsja arvamuse ning kinnipeetu seletused, samuti kontrollinud esitatud materjale, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning juhindudes KrMS §-dest 21; 24 lg 4; 130 lg 31; 131; 132 ja PS § 20 sätetest asub kohtunik seisukohale, et riigi peaprokuröri taotlus tuleb rahuldada ja kahtlustatava S.Y`i vahi all pidamise tähtaega tuleb pikendada üle kuue kuu. Kahtlustatavat kahtlustatakse esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Kriminaalasjas kogutud materjalide alusel on tegemist põhjendatud kahtlustusega. Kahtlustatava suhtes oli koostatud vahistamismäärus, kuid seoses sellega, et menetletava kriminaalasja uurimine on osutunud väga mahukaks ning kuivõrd seoses kriminaalasja uurimisega on ilmnenud ka vajadus rahvusvaheliseks koostööks nelja erineva riigiga, milline on aeganõudev ning sellest tulenevalt ei ole jõutud keerukas ja mahukas kriminaalasjas menetlust lõpule viia kuue kuu jooksul. Kuivõrd osa materjale on veel rahvusvahelise koostöö aeganõudva menetlemise tõttu saabumata ning osa materjalidest alles tõlkimisel menetluse keelde, eeldab see mahuka kriminaalasja edasist menetlemist üle kuue kuu ning tõkendi osas seisukoha võtmist. Kuivõrd kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegude eest on ette nähtud pikaajaline vangistus, mille alammääraks on vangistus ning kahtlustatavat ei seo Eesti Vabariigiga midagi, siis on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibides võib kahtlustatav ähvardava karistuse hirmus hakata kõrvale hoidma kriminaalmenetlusest ja lahkuda Eestist. Samuti on põhjendatud kahtlus, et ta võib hakata ka takistama kriminaalmenetlust, võttes ühendust tunnistajate või teiste veel vabaduses viibivate kuriteoga puutumuses olevate isikutega. Seetõttu leiab kohus, et alustatud kohtueelse menetluse lõpuleviimiseks on vajalik kahtlustatava vahi all pidamise tähtaja pikendamine üle kuue kuu, tagamaks selle, et kahtlustatav ei hakka kõrvale hoidma kriminaalmenetlusest ja ähvardavast isiku vabadust piiravast karistusest ega takista kriminaalmenetlust ning oleks võimalik rahvusvahelisest koostööst tuleneva aega nõuda menetluse võimalikult kiire läbiviimine. Seetõttu leiab kohus, et kahtlustatava vahi all pidamise tähtaega tuleb pikendada üle kuue kuu. Eha Popova kohtunik