A.
A.
A.
S § 64 alusel lugeda liitkaristuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistuse mõistmisel arvestada Tallinna Linnakohtu 23.10.2003.a. määrusega A.V suhtes täitmisele pööratud karistust 2 aastat 5 kuud ja 19 päeva. Kandmisele kuulub liitkaristusena 7 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust. Õigeks mõista A.V tema süüdistuses ebaseaduslikult Rootsi Kuningriigis viibimises. Karistusaja alguseks lugeda 6.aprill 2004.a. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 10 päeva jooksul. Kohtuotsuse põhiosa A.V on süüdi mõistetud Stockholmi Linnakohtu 28.02.2005.a. otsuse alusel. Ta mõisteti süüdi inimkaubanduse eest seksuaalsetel eesmärkidel, narkokuriteo, ilma seadusliku aluseta riigis viibimise ja raske relvakuriteo eest. Eesti Vabariik on edastanud informatsiooni Rootsi Kuningriigile selle kohta, et on nõus A.V ületoomiseks vastavalt Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa Konventsioonile (edasiselt tekstis konventsioon) Vastavalt konventsiooni art 9b peab elukohariigi pädev asutus muutma karistuse kohtuprotsessi kaudu selle riigi otsuseks, asendades karistava riigi määratud karistuse elukohariigis sama kuriteo puhul ettenähtud karistusega vastavalt art 11 kehtestatud tingimustele. Sellest tulenevalt peab uurimise tulemusel saadud fakte arvestama niivõrd, kuivõrd selgesõnaliselt või kaudselt nad karistavas riigis määratud kohtuotsuses avalduvad, ei või muuta vabadusekaotuslikku karistust rahaliseks karistuseks, peab täielikult maha arvestama karistatud isiku poolt kantud karistuse aja ja ei tohi raskendada karistatud isiku karistusmäära ega ole kohustatud arvestama toime pandud kuritegude suhtes eluriigi seaduses ette nähtud alammäära. Konventsiooni art 10 kohaselt tuleb peab karistuse täideviimise jätkamisel elukohariik kinni pidama karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. A.V poolt toimepandud teod on karistatavad ka Eesti Vabariigis kuritegudena käesoleval ajal ja olid seda ka kuritegude toimepanemise ajal. Tema poolt toimepandud kuriteod on kvalifitseeritavad KarS § 268 lg 1 järgi (prostitutsiooni vahendamine), KarS § 418 lg 1 järgi (tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine) ja KarS § 176 lg 1 järgi (alaealise prostitutsioonile vahendamine ja kaasaaitamine) ja KarS § 184 lg 1 (psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik omandamine, valdamine) järgi Riigis ebaseaduslik viibimine ei ole Eesti Vabariigis kriminaliseeritud ning selle eest on võimalik karistada isikut väärteokorras. Ebaseaduslikult Rootsis viibimise süüdistuses (kkelati Rootsis viibimine Svea Ringkonnakohtu 08.09.2003.a. otsusega ) tuleb A.V õigeks mõista (Rootsi Kuningriigi Välismaalaste seadus 10.ptk § 4) A.Vl on karistust kanda rohkem kui 6 kuud. Kuritegude kogumi eest mõisteti Rootsi Kuningriigis A.Vle vangistus 4 aastat ja 9 kuud, millist karistust kannab ta alates 6.aprillist 2004.a. Eesti Vabariigis on A.V varem karistatud 14.02.1997.a. A.Vl oli siis kandmata karistuseks 7 aastat 7 kuud ja 6 päeva. A.V vabastati tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu määrusega 22.03.2002.a. A.V lahkus Eestist ilma kriminaalhooldaja loata, ei allunud kriminaalhooldusele. Tallinna Linnakohtu määrusega 23.10.2003.a. pöörati A.Vle mõistetud karistus täitmisele. Kandmata karistus on 2 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust. Nimetatud karistus kui ärakandmata tuleb liita Rootsis mõiistetud 4 aastale ja 9 kuule vangistusele. Lõplikuks karistuseks, milline tuleb A.Vl kanda, on seega 7 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust. Eelnevast tulenevalt kuulub A.V suhtes välisriigis tehtud kohtuotsus tunnustamisele KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel osaliselt. Kohtunik A.Ennok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.