1-06-3337\1

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.aprill 2006.a. Kriminaalasja number 1-06-3337 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Moonika Rubizova Tõlk - Kriminaalasi A.J,le mõistetud karistuse täideviimise jätkamine Eesti Vabariigis. Riigiprokurör Eve Olesk Süüdistatav A.J, , Eesti Vabariigi kodanik, , vabaabielus, 4 alaealist last, vahi all viibib alates 15.12.2004.a. Kaitsja Eva Tibar RESOLUTSIOON Tunnistada osaliselt lubatavaks A.J suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Stockholmi Linnakohtu 16.02.2005.a. otsuse täitmine Eesti Vabariigis. A.J süütegu kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi ja karistada 5-aastase vangistusega. A.J süütegu kvalifitseerida KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistada 5 –aastase vangistusega. Lõplikuks karistuseks mõista A.Jle 5 aastat vangistust. Õigeks mõista A.J KarS § 391 järgi Karistusaja alguseks lugeda 15.12.2004.a. Kaitsjatasu 1814 krooni ja 25 senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa A.J on süüdi tunnistatud selles, et tema 15.12.2004.a. veoautoga Eestist Stocholmi Frihamneni sadamas ning tõi seega maale sisse 935 grammi amfetamiini ja metamfetamiini segu, kokku 5770 grammi amfetamiini/metamfetamiini, mis on narkootikum ja mille kohta kehtib sisseveokeeld. A.J jättis narkootikumid deklareerimata ja rikkus ettekavatsetult sisseveokeeldu. Kuritegu on raske, kuna tegu on eriti suure narkootikumide kogusega Selline A.J tegevus on kvalifitseeritav ka Eesti Vabariigis käesoleval ajal ning oli seda ka kuriteo toimepanemise ajal. Kutritegu on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 järgi ning § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Salakaubavedu jäi katsestaadiumisse, kuna A.J peeti 15.12.2004.a. Rootsis kinni. Lisaks eeltoodule mõisteti A.J süüdi selles, et 15.12.2004.a. Stocholmis Frihamneni sadamas ettekavatsetult rikkunud erilist sisseveokeeldu või sisseveotingimusi, jättis tollimisel deklareerimata 5 liitrit alkoholi ja 78,87 liitrit õlut. Kuna A.Jd ei ole karistatud taolise süüteo eest väärteokorras ja nimetatud kogus ei ole suur KarS § 391 mõttes, siis tuleb ta selles süüdistuses õigeks mõista. Eesti Vabariik on edastanud informatsiooni Rootsi Kuningriigile selle kohta, et on nõus A.J ületoomiseks vastavalt Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa Konventsioonile (edasiselt tekstis konventsioon) Vastavalt konventsiooni art 9b peab elukohariigi pädev asutus muutma karistuse kohtuprotsessi kaudu selle riigi otsuseks, asendades karistava riigi määratud karistuse elukohariigis sama kuriteo puhul ettenähtud karistusega vastavalt art 11 kehtestatud tingimustele. Sellest tulenevalt peab uurimise tulemusel saadud fakte arvestama niivõrd, kuivõrd selgesõnaliselt või kaudselt nad karistavas riigis määratud kohtuotsuses avalduvad, ei või muuta vabadusekaotuslikku karistust rahaliseks karistuseks, peab täielikult maha arvestama karistatud isiku poolt kantud karistuse aja ja ei tohi raskendada karistatud isiku karistusmäära ega ole kohustatud arvestama toime pandud kuritegude suhtes eluriigi seaduses ette nähtud alammäära. Konventsiooni art 10 kohaselt tuleb peab karistuse täideviimise jätkamisel elukohariik kinni pidama karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. A.J poolt toimepandud teod on karistatavad ka Eesti Vabariigis kuritegudena käesoleval ajal ja olid seda ka kuritegude toimepanemise ajal. A.Jl on karistust kanda rohkem kui 6 kuud. Eelnevast tulenevalt kuulub A.J suhtes välisriigis tehtud kohtuotsus osaliselt tunnustamisele KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik A.Ennok