A.Vut süüdistatakse selles, et olles 10.06.2003.a karistatud LS § 74’19 alusel rahatrahviga summas 12000.- krooni 10.05.2003.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas 20.06.2005.a kell 16.58 juhtis Tallinna Kesklinnas Tartu maanteel maja nr 30 juures mootorsõidukit Mitsubishi Galant reg märgiga 173AHP, olles joobeseisundis. Seega pani A.V toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti tema, lõi 04.02.2006.a kella 17.00 paiku Tallinnas Soo 25-29 korteris mitu korda käega Marika Kiisale vastu nina ja näkku, millega tekitati valu. Seega pani A.V toime
kehalise väärkohtlemise. Kohtualuse A.V, kohtualuse kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel on mõistetavaks karistuseks A.Vule
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistus 5 kuud vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistus 4 kuud vangistust.
kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja A.Vule mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust.
kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele kui süüdistatav 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.
A.V tunnistas ennast süüdistuses täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaalasja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et tema süü on täielikult tõendatud. Enese süüditunnistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud A.Vu tõeline tahteavaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS kokkuleppemenetluse reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et kohtualune A.V tuleb süüdi tunnistada
Kohus on kohtuistungil jõudnud veendumusele, et kohtualuse poolt enda süüdi tunnistamine kuriteo toimepanemises ning kokkuleppe sõlmimine kohtualuse, tema kaitsja ning prokuröri vahel on nende tõeline tahe ja kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätted. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, § 175 lg 1 p 9, § 247 lg 5 ja § 248 lg 1 p 4, kohus O t s u s t a s: Süüdi mõista A.V
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi mõista A.V
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja A.Vule mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust.
lõige 1 ja 3 järgi jätta vangistus süüdimõistetu suhtes täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale
lõikes 1 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas , 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Karistusaja alguseks lugeda 10.04.2006.a. Välja mõista A.Vult sundraha 4500.- krooni ja kaitsjatasu 1816.02 krooni riigi tuludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, märkides Harju Maakohtu viitenumbri 2800049777. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, kaitsjatasu) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.