4-06-1139\1

Väärteoasi nr 4-06-1139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1139 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik L.T Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. L.T süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
4. L.Tle määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates L.Tle mõistetud ja ärakandmisele kuulunud vangistuse ärakandmisest.
5. L.Tlt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas.
6. L.Tlt välja mõista narkootilise aine ekspertiisi nr AN-1361-05/8128 tegemiseks tehtud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
8. L.Tlt välja mõista kohtukeemiaekspertiisi nr 45A tegemiseks tehtud kulu 400 (nelisada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
10. Asitõendi: väärteotoimiku juures olevad minigrip kilekotid kuuluvad hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.04.
11. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 768669 selles, et 26.10.2005 peeti kella 22.35 ajal Kristiine Keskuses Endla 45 kinni L.L.T, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5054/390 nähtuvalt tuvastati 27.10.2005 kell 00.45 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul segatüüpi narkootiline joove narkootilistest ainetest fentanüül ja amfetamiin, samuti võeti menetlusaluselt isikult ära minigrip kilekottides väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini ja seitse süstalt, millistest ühes 0,4 grammi amfetamiini, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et L.L.T on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist ainet. Menetlusalune isik tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi, selgitades, et tõespoolest oli tarvitanud narkootilist ainet. Miks tal aga oli kaasas narkootilist ainet, seda seletada ei oska. Senini on trahvida tasumata, kuid on kokku lepitud, et saab tööle alates 01.05.2006 ning pärast seda hakkab tasuma ka määratud trahve. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, mille pikkus võiks olla 15 päeva. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, ekspertiisiakti nr AN-1361-05/8128 ja ekspertiisiakti nr 45A, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega, nagu on ekspertiisiaktiga tõendamist leidnud ka menetlusaluse isiku poolt väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslik valdamine. Ekspertiisiaktist nr AN-1361-05/8128 nähtuvalt sisaldas neljas minigrip kilekotis olnud roosa pulber kogukaaluga 1,38 grammi amfetamiini ja ühes minigrip kilekotis olnud valge pulber kogukaaluga 0,34 grammi samuti amfetamiini ning ekspertiisiaktist nr 45A nähtuvalt sisaldasid menetlusaluselt isikult ära võetud 6 süstalt amfetamiini ja MDMA jälgi ning üks süstal 0,4 grammise vedelikuga amfetamiini. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks ja valdamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamise ja väikeses koguses amfetamiini valdamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteod, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta ja väikses koguses narkootilise aine ebaseadusliku valdamise. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude ja kuriteo toimepanemise eest. Senini määratud tuhandetesse kroonidesse ulatuvad ja tasumata jäetud rahatrahvid ei ole menetlusaluse isiku suhtes oma oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik ei ole loobunud väärtegude toimepanemisest. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd väärteoprotokoll on koostatud nii arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise kui ka väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslikus valdamise toimepanemise kohta, on tegemist väärtegude kogumiga, mille eest kohus määrab ühe karistuse. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, kuid senini ei ole kohaldatud teiseliigiline karistus sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest ning menetlusalune isik on jätkanud järjekindlalt väärtegude toimepanemist, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete omandamisest ja tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu ja aineekspertiisi ja kohtukeemia ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalune isik viibib kinnipidamiskohas temale mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuulunud karistuse osa ärakandmisel, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud aresti tuleb hakata arvestada alates mõistetud vangistuse ärakandmisest. Märt Toming kohtunik