4-06-944\1

4-06-944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-944 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi J.T kaebus AS Falck Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja J.Ri 18.01.2006 koostatud kiirmenetluse otsusele J.T karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 360 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Paavo Paal Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: J.T, RESOLUTSIOON
3. Jätta J.T kaebus AS Falck Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja J.Ri 18.01.2006 koostatud kiirmenetluse otsusele J.T karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 360 krooni, rahuldamata.
4. Jätta AS Falck Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja J.Ri 18.01.2006 koostatud kiirmenetluse otsus J.T karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 360 krooni, muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 13.04.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: AS Falck Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja J.Ri 18.01.2006 koostatud kiirmenetluse otsusega karistati J.Tt Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi 1 rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 360 krooni selles, et J.T 18.01.2006 kella 16.37 ajal sõitis Õismäe teel trollis nr 317 liinil nr 6 sõiduõigust tõendava dokumendita. Kiirmenetluse otsusele esitas J.T kaebuse, leides, et otsus on põhjendamatu. Nimetatud kuupäeval sisenes kaebaja koos tuttavaga trolli tagauksest ning neil oli kahe vahel raske kott. Otsisid kohta kuhu kotti paigutada ning kui olid koha leidnud, siis tahtsid komposteerida piletit, kuid tagumise ukse juures kompostrit ei olnud. Nende taga aga olid sisenenud kontrolörid, kes hakkasid nõudma sõidupileteid, uskumata kaebaja ja tema tuttava selgitust selle kohta, et nad olid sisenenud koos kontrolöridega. Kaebaja ja tuttav tõsteti välja ja saadeti Falcki bussi juurde ootama trahvi väljakirjutamise järjekorda. Õues oli 25 kraadi külma. Kaebajal olid dokumendid kaasas, kuid tuttaval ei olnud ning neid hakati viima Politseiosakonda. Kuna kaebaja pidi minema järele lasteaeda oma 2,5 aastasele tütrele, siis hakkas protesteerima, sest tal olid dokumendid kaasas. Seejärel visati ta bussist kahe peatuse vahel välja ja kott jäi bussi. Kuna kotis olid lapse soojad riided, siis jäi laps haigeks. Kaebaja on üksikema ja sissetulekuks vaid 1200 krooni kuus. Samas oli olemas sõidupilet, mida ei jõudnud komposteerida. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et kiirmenetluse otsuse koostamisel avaldas ta rahulolematust otsuse üle, kuivõrd tagaukse juures ei olnud kompostrit. Tuttavat samuti karistati ja tuttavale öeldi, et tulgu 17.02.2006 komisjoni AS Falck Eesti hoonesse. Tema läks ka kaasa ja avaldas otsuse üle rahulolematust. Kohapeal selgus, et ei olnud mingit komisjoni, vaid tuttavale anti kätte otsus. Seega kas selgitati neile valesti või said nemad valesti aru, aga seetõttu jäi ka kaebus tähtaegselt esitamata, mistõttu taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kui sõidab koos lapsega, siis kasutab üksikema soodustust. Tunnistaja Arvo Lindvest seletas, et oli 18.01.2006 kontrolörina tööl, kuid kaebaja kinnipidamise täpsemaid asjaolusid ei mäleta. On meeles see, et kaebaja oli pärast väljumist trollist väga kuraasikas ja sõnakas ning rahulolematu. Enamat ei suuda meenutada. Üldjuhul sisenetakse trolli viimasena, vaadatakse üle ühistransporti sisenejad ning pärast uste sulgemist ja transpordi liikuma hakkamist lastakse neil talongid komposteerida. Seejärel hakatakse kontrollima. Tunnistaja Tanel Veskimäe seletas, et kannatanut ei mäleta, kuigi oli 18.01.2006 kontrollimas. Üldjuhul vaadatakse peatuses üle isikud, kes ühistransporti sisenevad, seejärel oodatakse kuni transpordil uksed sulguvad ja antakse aega 15 sekundit talongide komposteerimiseks ning kontrollimist alustatakse nendest, kes enne kontrolöride sisenemist olid ühistranspordis. Kui reisija enne nende sisenemist istub ja kontrolöride sisenemise järgselt alles hakkab talongi otsima, siis talongi komposteerida ei lasta, kuivõrd reisija ei ole õigeaegselt seda teinud. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrusega kinnitatud korra § 8 p 6 sätetele on sõitja kohustatud ühissõidukis talongi märgistama vahetult peale sisenemist. Kui sõitja seda 15 sekundi jooksul ei ole teinud, siis pärast seda seda enam teha ei lasta. Tunnistaja J.R seletas, et otsuse tegemise kuupäeva sündmusi ei mäleta. Kaebaja nägu tundub tuttav. Koostas vaidlustatud otsuse. Mõnikord käib ka ise kontrollimas, kui aga on palju inimesi, siis mõnikord palutakse koostada dokumendid. Harilikult sisenevad bussi, küsivad pileteid kui bussi uksed on kinni. Alati antakse teave edasi nende kohta, kes on peale tulnud ja liigub tagant ettepoole. Siis lubatakse edasi. Taga on ka alati komposter. Ei saa olla, et kaebaja tuli peale samas peatuses. Kui inimene vaidleb vastu, siis kiirmenetlust ei kohaldata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebaja käitumises on kaebajale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärteo toimepanemine kaebaja poolt on tõendamist leidnud. Tallinna Linnavolikogu määrusega on kehtestatud ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ning selle korra kohaselt peavad sõitjad viivitamatult komposteerima talongi. Kõikidele sõitjatele, kes tahavad komposteerida talongi, see võimalus antakse. Seega ei ole käesolevas asjas tegemist 2 paari sekundiga, millise pidanuks kaebajale andma talongi märgistamiseks. Kaebajal oli võimalus talong komposteerida, seda kinnitab ka Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise ASst saadetud tõend selle kohta, et trollil nr 317 on kolm ust ja iga ukse juures on ka komposter. Seetõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud materjalidega, sealhulgas kohtuistungil kohtuvälise menetleja esitatud tõendiga trolli uste arvu ja kompostrite asukoha kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on väidetud, et kaebaja sisenes koos tuttavaga trolli tagauksest ning neil oli kahe vahel raske kott. Otsisid kohta kuhu kotti paigutada ning kui olid koha leidnud, siis tahtsid komposteerida piletit, kuid tagumise ukse juures kompostrit ei olnud. Nende taga aga olid sisenenud kontrolörid, kes hakkasid nõudma sõidupileteid, uskumata kaebaja ja tema tuttava selgitust selle kohta, et nad olid sisenenud koos kontrolöridega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt on J.T omakäeliselt märkinud, et „trollibussis on vaid kaks kompostrit, taga neid ei ole. Just sisenes trolli ja ei jõudnud veel komposteerida“. Kohtuistungil lisas kaebaja, et kõik, kes olid trollist välja tõstetud, keda oli 3-4 inimest, väitsid, et taga ei olnud kompostrit. Kohus suhtub kaebaja väidetesse kriitiliselt, kuivõrd kaebaja väited ei riimu teiste kogutud tõenditega. Kaebaja enese kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt pani ta koos tuttavaga koti tagumisest uksest sisenedes kohe tagumisele istmele, mis on ukse kõrval. Seega puudus tal kaebuses väidetud vajadus koti jaoks kohta otsida. Oma selgituses ja ülekuulamisprotokollis on kaebaja väitnud, et tagumise ukse juures ei olnud kompostrit ja ta pidi seda otsima eestpoolt, kuid tal ei lastud komposteerida talongi. Kohtuistungil aga esitas kohtuväline menetleja Tallinna Trami- ja Trollibussikoondise teatise, millest nähtuvalt on trollil nr 317 kolm ust ja iga ukse juures komposter. Seega on kaebaja väide selle kohta, et tagaukse juures ei olnud kompostrit, ümber lükatud. Peale selle olevat neid, kes väitsid piletita sõidu põhjusena kompostri puudumist, 3-4 sõitjat ja kaebusest nähtuvalt olevat ta külmetanud Falcki bussi juures, kuivõrd kinnipeetuid oli palju ja ta pidi ootama trahvi väljakirjutamise järjekorda. Kohus suhtub ka sellisesse väitesse kriitiliselt, kuivõrd kohtule esitatud ühistranspordivahendi kontrollimise tulemuste kohta koostatud dokumendist nähtuvalt 18.01.2006 kell 16.37 trolli nr 317 liinil nr 6 kontrollimise tulemusena peeti piletita sõitjaid kinni vaid kolm ning ühele neist koostati protokoll ning kahele kiirmenetluse otsus. Seega ei saanud AS Falck Eesti avalike teenuste divisjoni teenindava bussi juures olla 3-4 sõitjat, kes põhjendasid piletita sõitu tagaukse juures kompostri puudumisega ning ei saanud ka olla mingit trahvimise järjekorda, kuivõrd piletita sõitjaid oli vaid kolm, kellest vaid kahele koostati kiirmenetluse otsus. Seejuures oli väidetavalt üheks kinnipeetuks kaebaja sõbranna ja teiseks kaebaja ise. Seega vaid üks isik peale kaebajat ja tema sõbrannat. Kohus asub seisukohale, et kaebuses esitatud väited ja kohtuistungil kaebaja antud ütlused ja põhjendused ei vasta tegelikkusele ning on esitatud selleks, et viia kohut eksiteele ja pääseda määratud rahatrahvi tasumisest. Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning kohus veendus kohtuliku arutamise käigus selles, et kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, kuivõrd ta oli linnatranspordi teenindaja poolt tabatud sõitmas ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita ning vältimaks karistuse määramist, püüdis kiiresti talongi märgistada, milleks talle enam võimalust ei antud. Nii kaebusest kui ka kohtuistungil kaebaja antud vastuolulistest väidetest saab järeldada, et kaebaja eiras Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 määrusega nr 63 kinnitatud Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad §s 8 p 6 sätestatud sõitja kohustust märgistada ühissõidukis talong vahetult peale sisenemist. 3 Kohus asub ka seisukohale, et määratud karistuse vähendamiseks alus puudub, kuivõrd karistus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning vastab kaebajale inkrimineeritud väärteo raskusele ja kaebaja isikule. Märt Toming kohtunik 4