4-06-659\1

4-06-659 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-659 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi AS Falck Eesti Avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Arvo Lindvesti 08.02.2006 kiirmenetluse otsus nr F0111091419 T.Pi karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Paavo Paal Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: T.P RESOLUTSIOON
3. T.Pi kaebus AS Falck Eesti Avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Arvo Lindvesti 08.02.2006 kiirmenetluse otsusele nr F0111091419 T.Pi karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni, rahuldada osaliselt, so määratud karistuse osas.
4. Tühistada osaliselt AS Falck Eesti Avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Arvo Lindvesti 08.02.2006 kiirmenetluse otsus nr F0111091419 T.Pi karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni T.Pile määratud karistuse osas.
5. Teha uus otsus ja vähendada T.Pile Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistust, määrates T.Pile karistuseks rahatrahvi 4 (neli) trahviühiku ulatuses, so 240 (kakssada nelikümmend) krooni, milline summa tuleb tasuda AS Falck Eesti arvelduskontole nr 221021643050 Hansapangas viitenumbriga
6. Otsus pööratakse täitmisele kui isik ei ole otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast alates määratud rahatrahvi 30 päeva jooksul täies ulatuses tasunud või esitanud otsusele kassatsioonkaebust. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 13.04.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: AS Falck Eesti Avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Arvo Lindvesti 08.02.2006 kiirmenetluse otsusega nr F0111091419 karistati T.Pit Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni selles, et T.P 08.02.2006 kell 16.35 sõitis ühistranspordis trollis nr 405 liinil nr 3 Endla tänaval sõiduõigust tõendava dokumendita. Otsusele esitas.T.P kaebuse, leides, et määratud trahv tuleb tühistada, kuivõrd tal oli komposteeritud pilet. 08.02.2006 kella 16-17 paiku sisenes kaebaja Kristiine Keskuse juures trolli nr 3 kolmandast uksest, lastes teised enne trolli peale ning oli koos halli jopega noormehega kõrvuti. Hallis jopes noormees sisenes enne kaebajat ning trepist üles minnes riivas kaebaja seda noormeest ning möödus noormehest. Arvates, et keegi on talle mobiilile helistanud, võttis mapi teise kätte, võttis käest kindad ja vaatas telefoni. Sama noormees näitas oma Falcki töötõendit ja kontrolliaparaati. Tegemist oli tavariietes kontrolöriga. Kaebajale meenus, et tal on taskus viis 10 kroonist sõidutalongi ning liikus eespool asuva kompostri juurde, mille oli käega kinni katnud naisterahvas. Näitas talongi Falcki töötajale ja andis teada, et soovib seda komposteerida. Falcki töötaja väitis, et kaebaja ei tulnud Kristiine peatusest trolli peale. Kaebaja väitis vastupidist, kuna jõudis trolli peale pärast Falcki töötajat. Selleks, et ebaõiglaselt ei trahvitaks soovis kaebaja kindlasti talongi komposteerida. Mõne hetkega jõudis troll järgmisesse peatusse ning nähes trollijuhi juures olevat kompostrit liikus sinna ja komposteeris pileti. Kaebaja käsutati Falcki autosse. Tahtmata kaasreisijate aega mitte raisata ja stseeni mitte korraldada, liikus Falcki autosse. Vaieldi trolli sisenemise koha üle ja teda ei usutud, et ta sisenes Kristiine Keskuse juures. Kirjutas blankettidele alla, väärteo lühikirjeldust ei kirjutanud, sest kõik näis mõttetu ja trahv 600 krooni ebaõiglaselt määratud. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et kontrollimise hetkel tema juurde keegi ei astunud. Kontrollija oli kaugemal ja näitas dokumenti. Sel hetkel veel piletit komposteerinud ei olnud. Ajavahemik oli lühike. Trolliuksed avanesid, lasi enne selle inimese trolli, mingid töömõtted olid peas. Kui pöörduti tema poole, siis tekkis komposteerimise soov. Ajaliselt võis see kesta 5-10 sekundit. Kas teised sõitjad olid selleks hetkeks pileti komposteerinud, seda ei tea. Kas kedagi oli tema ja kompostri vahel, seda ei mäleta. Mingit rahvamassi trollis ei olnud. Kui poleks koos kontrolöridega sisenenud, siis poleks ka kaebust esitanud. Peale selle ei ole väitnud kunagi kontrolörile, et oleks sisenenud tagumisest uksest. Troll oli nelja uksega ja sisenes kolmandast uksest. Seda ei mäleta, et oleks talle öeldud, et oodaku kontrolöri, vaid ei lastud komposteerida talongi. Tunnistajad T.Veskimäe, M.Sekirin ja M.Tšerkassov ajavad segamini sisenemise järjekorra. Kaebaja arvates oli T.Veskimäe viimane siseneja ja kaebaja sisenes pärast T.Veskimäge ja riivas teda. Töökoht asub Tulika 19 ja kõige lähem peatus töökohast ongi Kristiine Keskuse juures. Ei saanud varem trolli siseneda kui Kristiine Keskuse juures. Tunnistajad on segamini ajanud uste arvu. Esitas kohtule pildid trollist nr 405 ja piltidelt on näha, et trollil on neli ust. Reeglina peaksid kontrolörid sisenema kõigist ustest, mitte kolm kontrolöri kolmandast. Kui kaebaja sisenes koos T.Veskimäega kolmandast uksest, siis pidi M.Sekirin ja M.Tšerkassov sisenema neljandast. Tunnistaja Arvo Lindvest seletas, et sündmust mäletab, noormeest mäletab hästi. Noormees ütles, et võttis nahkkindad ära ja midagi oli veel telefoniga. Noormees oli kuraasi täis. Kuulas teda ära ja siis kontrolörid samuti rääkisid talle kuidas asi oli ja kuidas kaebaja kontrolörid endast välja ajas. Kolm kontrolöri olid läinud tagant uksest sisse, nemad noormeest sisenemas ei näinud. Kui hakati kontrollima, siis liikus noormees keskele ja M.Lees sulges kompostri. Neil, kes trolli sisenevad, lastakse komposteerida ja neid ei puututa. Teised kontrollid ütlesid, et noormeest sisenemas ei nähtud. Kontrollima hakatakse siis kui trolli uksed on sulgunud ja troll hakanud liikuma. Kontrolörid teevad pausi ja kontrollivad nendega koos sisenenuid viimasena. See on nõue, et näha inimesi, kes sisenevad transporti, jäetakse näod meelde. Tunnistaja Moonika Lees seletas, et mäletab juhtunut. Väidetavalt kaebaja sisenes viimasest uksest, kust sisenes veel kolm kontrolöri. Noormees poleks saanud neist mööda pääseda. Ütles, et oodaku kuni tuleb viimane kontrolör, küsivad üle kas tuli koos kontrolöridega. Noormees aga liikus esiukse juurde. Noormehel ei olnud kontrollimise hetkel piletit. Enne väljumist komposteeris pileti. Trollil oli kolm ust. Osadel trollidel on pärast lõõtsa viimane uks, osadel trollidel on neli ust. Sellel trollil oli kolm ust. Troll ei olnud väga täis, oli ka vabu kohti, mõned reisijad seisid. Kontroll algas siis kui lasti komposteerida ja istet võtta. Aega möödus 10-15 sekundit. Kaebaja tuli tagumise ukse juurest kus on komposter ja liikus vahekohta. Puudub mõte tulla keskmise ukse juurde komposteerima. Tunnistaja Tanel Veskimäe seletas, et sisenes trolli viimasest uksest koos M.Si ja Mark Tšerkassoviga. Troll oli lõõtsaga ja kolme uksega. Trolli sisenesid kontrolörid viimasena. Keskmisest uksest sisenesid M.Lees ja Haugas. Jätavad meelde need reisijad, kes sisenevad trolli ja annavad aja komposteerimiseks. Kui peatuses ei ole inimest, kes näitab soovi siseneda transporti, siis sellega veenduvad, et kontrolörid on viimased sisenejad. Kontrolli alustatakse 10-15 sekundi möödumisel pärast uste sulgumist. See aeg määratakse umbes, kui troll hakkab liikuma, siis ootavad, tutvustavad end ja hakkavad kontrollima. Annavad võimaluse neile, kes tulid koos kontrolöridega peale, et need sõitjad jõuaks komposteerida. Kui on näha, et koos kontrolöridega sisenenu kohmitseb, heliseb mobiil, lasevad komposteerida. Kui kontroll on poole peatuse peal, siis võtavad sõitja maha. Sõitjale antakse võimalus. Kui sõitja seda ei kasuta, siis ongi kõik. Meestarahvas väidab, et tuli koos nendega, kuid ta ei tulnud. Tunnistaja liikus ettepoole, M.Sekirin ja M.Tšerkassov aga tahapoole. Kaebaja läks tunnistajal otse ees tagant ettepoole. Kaebaja seisis südamerahuga lõõtsa juures, tunnistajast eespool ja troll oli liikuma hakanud. Kui oma dokumente näitas kaebajale, siis liikus ise kaebaja poole, so ettepoole. Kaebaja liikus tunnistaja ees ning tunnistaja kaebajast ei möödunud. Tunnistaja Mark Tšerkassov seletas, et sisenes viimasest uksest ja kui ei eksi, siis oli trollil kolm ust. Koos olid M.Sekirin, T.Veskimäe ja tema. Kontrolöridest sisenes viimasena. Jäi ukse kõrvale seisma ja kontrollis neid, kes seal olid. Jäi M.Siga viimase ukse juurde, T.Veskimäe läks paremale. Trollis kaebajat mäletab, kuid temaga mingit kontakti ei olnud. Kaebaja ei saanud pärast teda siseneda, sest veendusid selles, et kas keegi tuleb veel peale. Sel juhul lasevad mööda. Kaebaja ei käitunud kuigi viisakalt. Väitis, et tuli nendega koos ja tal ei lastud komposteerida. Tunnistaja M.S seletas, et sisenes koos M.Tšerkassovi ja T.Veskimäega tagumisest uksest. T.Veskimäe läks ettepoole, tema aga M.Tšerkassoviga hakkas kontrollima tagapool olnud sõitjaid. Sisenes trolli kolmandast uksest. Ei mäleta kas trollil oli kolm või neli ust, kuid seda mäletab, et kontrollis tagapool olijaid. T.Veskimäe liikus M.Leesi poole, kes oli sisenenud keskmisest uksest. Tavaliselt vaatavad kes tulevad nendega koos peale ja annavad võimaluse komposteerida. Koos nendega kedagi trolli peale ei tulnud. Trollijuht sulgeb uksed ja troll hakkab liikuma. Vaatavad kes peale tulid, kes kus istub. Trollis toiminut ei mäleta, mäletab seda, et A.Lindvest koostas protokolli ja M.Lees tuli koos temaga trollist välja. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Väärteoasja kohtuliku arutamisega on tõendamist leidnud, et kaebaja ei täitnud kohustust viivitamatult pärast ühistransporti sisenemist komposteerida talong. Ei välista, et kaebaja võis siseneda koos kontrolöridega, kuigi kontrolöri asi on tagada, et kontrolör siseneb viimasena. On aga selge, et kõigile antakse võimalus talong komposteerida, sest esitatud tõendist nähtuvalt on iga ukse juures komposter. Kontrollimise hetkeks kaebajal komosteeritud piletit ei olnud. Seega kaebajal oli võimalus, kuid kaebaja seda ei kasutanud. Seega pani toime väärteo. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud materjalidega, sealhulgas kaebaja esitatud fotodega trollist nr 405 ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS teatisega trollil nr 405 nelja ukse ja iga ukse juures kompostri olemasolu kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohus leiab, et kohtuliku arutamise ajal tõusetunud vaidlus trolli uste arvu ja kontrolöride sisenemise järjekorra kohta ei andnud esitatud kaebuse ja vaidlustatud otsuse seisukohalt mingit olulist informatsiooni. Asjaolu, et tunnistajad ei mäleta trolli uste arvu ja kontrolöride trolli sisenemise järjekorda, ei muuda kaebaja käitumises väärteokoosseisu tuvastamise seisukohalt midagi. Tunnistajate puhul on tegemist linnatranspordi teenindajatega, kes igapäevaselt kontrollivad ühistranspordis sõitvaid sõitjaid ning nad ei ole võimelised mäletama mitme kuu möödudes ühte konkreetset sõidukit konkreetsel päeval ja kellaajal ning sellel sõidukil olnud uste arvu. Küll aga on nad suutelised meenutama konfliktsituatsioone ja selles osalenud isikuid. Seetõttu nad mäletavad kaebajatki alles hetkest kui alustati kontrolli ning kaebajat püüti väärteomenetluse alustamiseks kinni pidada ning hakati sellekohaseid dokumente vormistama. Kabaja kohta mäletavad nad samuti vaid ennastõigustava käitumise järgi, seega alates konflikti tekkimisest. Kontrolöride selgituste kohaselt antakse ühistransporti sisenenule aega talongi komposteerimiseks ning kontrollima hakatakse siis kui ühistranspordivahendil on uksed sulgunud ja transport liikuma hakanud. Sellaga antakse kõigile sõitjatele, kellel talongid komposteerimata, võimalus talongid komposteerida. Taolise võimaluse andmine ei saa kesta lõputult, so kuni järgmisse peatusesse jõudmiseni, vaid kontrolli alustatakse tunduvalt varem. Isegi juhul, kui kaebaja sisenes ühistransporti koos kontrolöridega või ka isegi pärast neid, oli kaebajal võimalus talong komposteerida kontrollimise alustamiseni. Kontrollimise alustamise hetkel kaebajal komosteeritud piletit ei olnud. Ka esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja väitnud, et pärast sisenemist trolli ei märgistanud ta talongi koheselt, vaid „troll hakkas liikuma, samaaegselt oli ta töö mõtetes ning arvas tundvat mobiiltelefoni taskus vibreerivat. Võttis koolimapi teise kätte, kindad käest, et võtta telefon taskust ja vaadata. Selgus, et keegi polnud helistanud. Noormees, kes tema ees sisenes näitas eemalt talle ja teistele lähiümbruses viibijatele kontrollaparaati ja Falcki dokumenti. Koheselt meenus kaebajale, et mantlitaskus on tal viis 10 kroonist ühissõidukipiletit. Liikus trollis eespool asuva komposteri juurde, mille oli oma kätega kinni katnud naisterahvas. Mõne hetkega jõudis troll järgmisse peatusesse.“ Seega ka kaebuse väidete kohaselt meenus kaebajale talongi komposteerimise kohustus alles siis kui hakati kontrollima sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu ning vaatamata sellele, et kontrolli oli alustatud ja enam ei antud võimalust talongi komposteerida, liikus kaebaja trolli etteotsa välja ja komposteeris talongi ning selleks ajaks oli troll jõudnud järgmisesse peatusesse. Arvestades trollipeatuste vahelist suhteliselt pikka vahemaad ja tihedat liiklust kesklinnas ning aeglast liikumist tipptunni ajal Kristiine Keskuse juurest Endla peatusesse võib järeldada, et kaebaja ei komposteerinud kaasasolnud talongi viivitamatult pärast ühistransporti sisenemist, uste sulgemist ja trolli liikuma hakkamist, vaid tegeles muude, tema jaoks hetkel olulisemate asjadega. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 määrusega nr 63 alates 01.01.2006 kehtestatud Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hinna § 8 lg 6 sätetele on sõitja kohustatud ühissõidukis talongi märgistama vahetult pärast sisenemist. Seega juhul, kui sõitja ei ole talongi viivitamatult pärast ühissõidukisse sisenemist teinud ja sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollimise hetkeks sõitjal on talong endiselt märgistamata, on tegemist sõitjaga, kellel puudub ühistranspordis sõitmiseks sõiduõigust tõendav dokument. Taoline käitumine on aga hinnatav Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteona. Kohus asub seisukohale, et kaebementluses kaebuse kohtuliku läbivaatamisega on tõendamist leidnud, et T.Pi käitumises on Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteokoosseis ning T.Pi käitumine on vaidlustatud otsuses õigesti kvalifitseeritud. Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühiku ulatuses ning vaidlustatud otsusest nähtuvalt ongi kaebajale määratud maksimumsuuruses trahv. Kohus peab maksimumsuuruses trahvi määramist põhjendamatuks, kuivõrd T.Pit ei ole varem väärteoasja materjalidest nähtuvalt samalaadse väärteo eest karistatud. Tunnistajana üle kuulatud linnatranspordi teenindajate ütlustest võis järeldada, et kaebaja pidas end ülal nn kuraasikalt ja ajas endast välja linnatranspordi teenindaja ning kohus on nende ütluste põhjal jõudnud arusaamisele, et maksimummääras trahvi võis tingida kaebaja ennastõigustav käitumine, mis ei meeldinud sõiduõigust tõendavaid dokumente kontrollinud ametnikele. Seetõttu kohus leiab, et maksimummääras trahvi määramine T.Pile ei olnud põhjendatud ning vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele määratud karistuse osas. Senise kohtupraktika ja karistuse mõistmise põhimõtete kohaselt määratakse üldjuhul karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning keskmisest määrast kaldutakse kõrvale juhtudel kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud ning kõige olulisemaks karistuse määra mõjutavaks faktoriks on süü suurus. Inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist tihti toimepandava väärteoga, kuid sellegi poolest on maksimummääraks vaid 10 trahviühikut. Seejuures ei saa ka tähelepanuta jätta süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mistõttu olnuks põhjendatud karistuse määramine keskmises määras. Samas on süüdlase puhul tegemist varem karistamata isikuga, millest saab järeldada, et tegemist ei ole süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga. Selline asjaolu aga peaks kohtu arvates olema piisavaks põhjuseks määrata karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Seetõttu peab kohus vajalikuks teha uue otsuse, kergendades T.Pile määratud karistust. Märt Toming kohtunik