← Eesti

1-06-2621\3

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-2621

(05231602048)Otsuse tegemise aeg ja koht
  1. aprillil 2006.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Ringkonnaprokurör Kaitsja vandeadvokaat Eve Soostar Urmas Simon Kriminaalasi Arnold P süüdistuses KarS § 169 järgi üldmenetluses Süüdistatav A.P, , EV kodakondsus, kesk-eriharidusega, emakeel –eesti keel, töötab Väravamäng OÜ, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend – pole kohaldatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, prokurör ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 306, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada Arnold P KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:
  2. elama kohtu määratud alalises elukohas:
  3. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  4. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata A.P katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 13.04.2006.a. Tõkend – pole kohaldatud. Välja mõista A.P’ilt 4448,60 krooni. riigituludese sundraha 4500,- krooni ja kaitsjatasud summas Menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasud) kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
  7. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK A.P on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles Tallinna Linnakohtu 14.07.2000.a. otsuse nr 2/4/29-4361/00 alusel kohustatud maksma Mai-Liis Maasar’i kasuks 1000 krooni kuus oma lapse Rauno Pi (sünd.16.04.1992.a.) ülalpidamiseks igakuiselt alates 22.06.2000.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.04.2010.a., pole alates kohtuotsuse tegemisest kuni käesoleva ajani, seega pika aja vältel asunud oma kohustust täitma, s.t. on hoidnud kuritahtlikult kõrvale temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha maksmisest. Elatusraha võlgnevus seisuga 02.06.2005.a. moodustas summaliselt 56 703,65 krooni. Seega pani A.P toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistkümneaastasele palsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kohtuistungil kinnitas A.P, et on süüdistustest aru saanud, kuid end süüdi ta ei tunnistanud. A.P seletas kohtuistungil, et kannatanu Mai-Liis Maasariga elas ta koos aastatel 1990-
  8. Kooselust sündis 1992.a. poeg Rauno P. Peale kooselu lõpetamist kannatanuga oli suuline kokkuleppe, et tema saab last toetada 500 krooniga kuus. Samuti tal oli pangalaen võetud, elas ta üürikorteris. Töötas Olümpia hotellis algul administraatorina, hiljem baarmenina. Kannatanu arvates oli 500 krooni liiga väike raha ja 2000.a. pöördus kannatanu kohtusse. Kohtuotsusega oli ta kohustatud maksma kannatanule igakuiselt 1000 krooni elatisraha lapse ülalpidamiseks. Vahetult peale kohtuotsust ta vist ühe korra maksis, siis jäi ta töötuks, pärast töötas Askos. Elatisraha kannatanule ta ei maksnud, kuna tal oli juba uus perekond, uus elukaaslane oli töötuks jäänud, üür oli suhteliselt kõrge ning laen tuli tagasi maksta. Töötasu oli tal Olümpias ametlikult 5000-6000 krooni, hiljem Askos – 5000-5500 krooni. Askost tuli ta ära, sest direktoriga tekkisid lahkarvamused, juhtkonna strateegiaga polnud tema nõus. Erialalt on tema autoremondilukksepp, kuid erialatööd pole tema kunagi teinud, kuna tema arvates tema teadmised on väga algelised. Peale Askost ära tulemist elas ta koos uue elukaaslasega maal, oma vanemate juures, tegi juhutöid: tegi metsas koristustöid, põletas mahavõetud metsaprahti, kasvatas juurvilju. Teenides raha elatisraha kannatanule ikka ei maksnud, kuna endalegi ei jätkunud korralikuks äraelamiseks, kuid ta otsis tööd, vaatas tööpakkumisi Internetis, saatis CV-sid laiali. 2004.a. algul sai ta tööd OÜ Väravamäng kuuluvas kaupluses Nõmmel 4000 kroonise palgaga. Tal oli sõlmitud kohtutäituriga ka kirjalik kokkuleppe, oli koostatud maksegraafik. Siis tal lagunesid hambad, pidi neid parandama, jälle oli raha vaja. Elukaaslane jäi rasedaks, kolisid linna. Uue elukaaslasega nad otsustasid, et peale lapse sündi hakkab tema poole kohaga tööl, et rohkem aega pühendada oma elukaaslasele ja uuele lapsele. Leiab, et kuritahtlikult pole tema elatisraha maksmisest kõrvale hoidunud. Talle tuleb meelde, et ta on paar korda Raunoga ka kinos käinud, ostnud talle riideid ja kui Askos töötas saatis lapsele ka voodi. Rauno käib eliitkoolis, kannatanul on auto, seega on laps materiaalselt kindlustatud. Tema enda materiaalne olukord käesoleval hetkel aga ei võimalda tal kustutada võlga, tuleb vist otsida paremat ja tasuvamat töökohta, minna tööle täiskohaga. Kannatanu Mai-Liis Maasar seletas kohtuistungil, et süüditavaga on tal laps Rauno, kohtuotsusega oli A.P kohustatud maksma lapsele elatist 1000 krooni kuus, kuid pole seda teinud. Alates 1996.a. on ta kokku saanud 1000-1500 krooni A.Pilt. Seisuga 2005.a. juuni on elatise võlgnevus peaaegu 57 000,-krooni. Ei ole olnud mingit isalikku hoolitsust kõikide nende aastate vältel. Tema pöördus kohtutäituri poole, oli koostatud maksegraafik, kuid ka peale seda pole A.P lapsele elatist maksnud. A.Pi poolne põhjendus oli, et tema arvates materiaalset toetust lapsele ei ole vaja. Tunnistaja M.V seletas kohtuistungil, et A.P töötab nende OÜ Väravamäng alates 01.01.2004.a., A.P on väga hea töötaja. Algul asus A.P tööle täiskohaga, palka sai üle 4000 krooni. 01.01.2005.a. palus A.P võimalust töötada osalise tööajaga. Seda talle ka võimaldati, kuna kauplus oli miinuses ja polnud midagi selle vastu, et töötaja hakkab saama väiksemat palka. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil antud seletusi, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.Pi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest oli A.Pilt 14.07.2000.a. Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud tema poja Rauno Pi ülalpidamiseks elatis 1000 krooni igakuiselt alates 22.06.2000.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni Mai-Liis Maasari kasuks (t.l. 9-10). Kuna süüdistatav A.P oma kohustusi ei täitnud, oli avatud täitemenetlus täiteasjas nr 007/2001/977, vastavalt kohtutäitur Veiko Kaasiku poolt väljastatud õiendile elatise võlg seisuga 02.06.2005.a. on kokku 56 703,65 krooni (t.l. 66). Kohtuistungil süüdistatav A.P ei eitanud, et pole lapsele elatist maksnud. Ta kinnitas, et tal olid sissetulekud. Kannatanu MaiLiis Maasar samuti kinnitas, et materiaalselt pole A.P teda toetanud peale kooselu lõppu, kohtu poolt väljamõistatud elatist pole maksnud. Kohus ei saa nõustuda A.Pi seisukohaga, et tema ei hoidunud elatise maksmisest kõrvale kuritahtlikult. Ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik, kui elatisraha ei maksta nt pikema aja jooksul. Pikemaajaline maksmata jätmine võib seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul järjest või on nt aastate jooksul makstud elitist üksnes mõnel kuul. KarS § 169 sätestatud kuriteo toimepanemine ei eelda ainuüksi isiku aktiivset tegutsemist (enda ja oma vara asukoha varjamist, mitteametlikku töö tegemist eesmärgiga takistada elatise reaalset sissenõudmist). Kuriteo objektiivse külje võib süüdlane realiseerida ka tegevusetuse teel. Alaealise lapse ülalpidamiskohustust täites peab lapsevanem ise jälgima, et laps oleks nõuetekohaselt ülal peetud, st. vanem peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. A.P aga teades, et vastavalt kohtuotsusele on ta kohustatud lapsele elatist maksma, teades, et tal on tekkinud suur võlg, omades kindlat sissetulekut, lapsele elatist ei maksnud, vahetas töökohti oma vabal tahtel, loobunud kindlatest sissetulekutest. Samuti tuleb arvestada, et vanem peab lapse ülalpidamiskohustust täites kasutama kogu oma vara. Käesolevas asjas on tõendatud, seda ei eitanud ka süüdistatav A.P ise, et tema A.P sai ka pangalaenu, seega pidanuks A.P osa sellest laenust kasutama ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mida tema aga ei teinud. Oma käituimisega on A.P üheselt näidanud, et ta on pidanud tähtsamaks enda ja oma uue elukaaslase heaolu, unustades aga kohustusi oma lapse Rauno Pi ees. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik A.Pi isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A.P on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, oma süüd ta ei tunnista, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A.Pil on suur võlgnevus seoses elatise mittemaksmisega. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et A.Pile pole võimalik mõista rahalist karistust, kuna nagu nähtub tema tõendist maksustatava tulu kohta (t.l. 76-77) oli tema tulu 2004.a. 44 847,- krooni, tal tuleb veel heastada menetluskulud, täita oma kohustusi lapse ees, vaid tuleb karistuseks mõista vangistuse. Kuid A.Pil on kindel elukoht olemas, tal on perekond, 2 last, ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karismatata, seega võib talle anda veel ühe võimaluse ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.