4-06-627\1

4-06-627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-627 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik D.S(,) Kohtuvälise menetleja esindaja Juhtivkonstaabel Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. D.Ssüüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Deniss Slavnovile määratud karistus lugeda kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 09.01.2006 otsusega määratud 30 päevase arestiga.
5. Deniss Slavnovilt välja mõista Põhja Politseiprefektuuri kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 270 (kakssada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.04.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 05.01.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 768679 selles, et 13.12.2005 kell 03.30 peeti Lille 21 maja juures kinni D.Sja toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5680/147 nähtuvalt tuvastati 13.12.2005 kell 12.25 Wismari Haiglasse toimetatud Deniss Slavnovil narkootilise aine amfetamiini tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et D.Son toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kätte saanud kutse allkirja vastu. Kuivõrd menetlusalune isik on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, leiab kohus, et väärteoasja saab arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on on tasumata, legaalset sissetulekut ei ole. Karistusena tuleks määrata arest 10 päeva, sest varasemate väärteokaristuste määramine ei ole sundinud teda hoiduma väärtegude toimepanemisest ning ta on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Samas, kuivõrd menetlusalust isikut on 09.01.2006 karistatud samalaadse teo eest, milline oli toime pandud enne käesolevas asjas menetlusesemeks olnud tegu, tuleks määratavale karistusele liita eelmise otsusega määratud karistus. Samas on eelmise otsusega määratud karistus sanktsiooni ja karistusliigi ülemmääras, mistõttu tuleb käesolevas asjas määratav karistus lugeda kaetuks eelmise määratud karistusega ja lugeda määratav karistus kaetuks eelmise otsusega määratud karistusega. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku joobe meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Senini on tuhandetesse kroonidesse ulatuvad rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on ole varem korduvalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata aresti ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas on tegemist olukorraga, kus menetlusalust isikut on 09.01.2006 karistatud 30 päevase arestiga samalaadse väärteo toimepanemise eest 10.09.
7. Seega on ta uue väärteo toime pannud ajal, mil teda ei olnud eelmise väärteo eest veel karistatud, mistõttu tulnuks mõlemat väärtegu menetleda ühises menetluses. Eelmise otsusega on määratud karistus karistusliigi ja sanktsiooni ülemmääras ning ning uue karistuse määramisel ei saa sellises olukorras karistust liita üle karistusliigi ülemmäära. Seetõttu tuleb käesoleva otsusega mõistetav karistus lugeda kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 09.01.2006 otsusega mõistetud raskema karistusega, so 30 päevase arestiga. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, lugedes selle kaetuks raskema karistusega, mõistes temalt välja ka ekspertiisiasutuses menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik