4-06-1082\1

Väärteoasi nr 4-06-1082 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1082 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik V.B Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. V.B süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Vjatšeslav Ble määratud aresti kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas hiljemalt 03.07.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks temale määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja karistuse ärakandmisele toimetamisest.
6. V.Blt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.04.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 27.02.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 741779 selles, et 25.02.2006 peeti kella 01.30 ajal Vilde tee 56 maja juures kinni V.B, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 648/327 nähtuvalt tuvastati 25.02.2006 kell 20.05 Wismari Haiglasse toimetatud V.Bl narkootilisest ainest amfetamiin tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et V.B on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik tunnistas 27.02.2006 koostatud väärteoprptokollis antud kirjalikus seletuses, et tarvitas amfetamiini kaks päeva tagasi. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse on üle antud allkirja vastu menetlusaluse isikuga koos elavale emale Alla Ble. Kuivõrd menetlusalune isik on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik ning ei ole taotlenud väärteoasjas kohtuistungi edasilükkamist, asub kohus seisukohale, et väärteoasja on võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib määrata menetlusalusele isikule lühiajalise aresti. Kohus, kuulanud ära, kohtuväise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate kirjalike seletuste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule võib määrata lühiajalise aresti, kuivõrd senini ei ole kohaldatud teiseliigiline karistus sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest ning menetlusalune isik jätkab järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena lühiajaline arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik