4-05-470\6

(7)päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Tartu Maakohtule. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe, tõendades seda oma allkirjaga kohtuotsuse resolutiivosal. Kassatasioonkaebuse võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest. Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui on esitatud käesoleva kohtuotsuse resolutiivosale kassatsiooniteade ning otsus on sel juhul kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva pärast kassatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Vaidlustatud otsus M. –I. K. on esitanud Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 26.10.2005 otsustele väärteoasjas 2602,05,009579. Otsuse kohaselt on M.- I. K. karistatud Liiklusseaduse § 7417 alusel 50 trahviühiku suuruse, s.o.3000 kroonise rahatrahviga selle eest, et tema 23.07.2005 kella 22.40 ajal Tartu linnas, juhtides mootorsõidukit Opel Zafira , reg nr.916 APF, sõitis Raatuse tänavalt eesõigusmärkidega tähistatud reguleerimata samaliigiliste teede ristmikule välja Puiestee tänavale ja ei andnud teed Puiestee tänaval sõitnud sõidueesõigust omavale väikeveokile UAZ reg.nr.152 TAN, rikkudes sellega LE § 160 nõudeid, millise tegevusega pani toime väärteo, mis on sanktsioneeritav Liiklusseaduse § 7417 järgi. M. -I K. poolt põhjustatud liiklusavariiga tekitati materiaalset kahju. Vaidlustatud otsusega on VTMS § 74

(1)p.15 alusel M.-I. K. välja mõistetud ka menetluskuluna ekspertiisitasu kogusummas 3450 krooni. Esitatud kaebuse sisu M. –I.i K. esindaja advokaat Ain Laansalu on esitanud kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 26.10.2005 otsustele väärteoasjas 2602,05,009579 ning taotlenud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse põhjendite kohaselt ei olnud M.–I. K. liiklusavariis süüdi. Temale sõitis juhipoolse külje pealt sisse Narva mnt. poolt lähenenud sõiduk UAZ reg. nr. 152 TAN. Selle sõiduki juht lahkus sündmuskohalt ning oli olnud sündmuskohal alkoholi tarbimise tunnustega. Vaatamata 3-kuulisele menetlusele ei ole politsei suutnud seda isikut leida. Taotleti kuulata istungil üle ekspert Lembit Teesalu ekspertiisiaktis esinevate vastuolude selgitamiseks; kuulata üle tunnistajad M.S, P.K, R.N ja samuti UAZ- i omanik. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele. Kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri esindaja Hillar Leet oli seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. M.-I.i K. poolt on rikutud LE § 160 nõudeid ning tema, mitte andes teed Puiestee tänaval liikunud sõidukile, sõitis teede ristmikule ning põhjustas liiklusavarii. Rikkumine on tõendatud asjast mittehuvitatud tunnistaja M. S. ütlustega ja eksperdi Lembit Teesalu poolt koostatud ekspertiisiga , samuti asjas olev fotomaterialiga, mis tõendab, et avariis teise Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) sõidukina osalenud UAZ-i parem esinurk on saanud avariis kannatada ning eksperdi poolt on antud avariimehhanismile õige hinnang. Kohtuvälise menetleja teise esindaja Reino Laari ütlustel tema koostas sündmuskohal liiklusõnnetuse akti ja liiklusõnnetuse skeemi, tehes eelnevalt mõõtmised. M.- I. K. võttis ta hiljem allkirja liiklusõnnetuse skeemiga nõustumise kohta. Reino Laari kinnitusel märkas ta sündmuskoha kohe UAZ-i esiosa paremal pool avariilisi vigastusi. Klaasikillud olid sündmuskohale sattunud hiljem, siis kui Opeli juhti hakati autost välja aitama. Tema oli kutsunud M-I .K. teist võimalikku juhti tuvastama, kuid M.I.K ei tulnud. Ekspertiis läbiviimiseks võeti UAZ-lt võrdlusmaterjali, Opelilt ei võetud. Kohtu põhjendid Politseil on tuvastamata teine liiklusavariis osalenud juht. Tuleb tõdeda, et see on tavatu. Vaatamata sellele on aga asjas kogutud tõendid küllaldased , et otsustada kas M—I. K. poolt esitatud kaebus on põhjendatud või mitte. Kohus arutanud kaebust kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendid, on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 26.10.2005 otsus väärteoasjas 2602,05,009579 tuleb jätta muutmata. Kaebuse lahendamisel juhindus kohus VTMS § 133 sätetest. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokoll vastab VTMS § 69 nõuetele. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärteomenetluses kogutud tõendid kinnitavad menetlusaluse isiku poolt LE § 160 nõuete rikkumist, millise tegevusega on toime pandud väärtegu, mis on karistatav Liiklusseaduse § 7417 järgi. Väärteomenetluses on kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur üle kuulanud kõik isikud, kes käsitletavast väärteost objektiivset informatsiooni teavad. Sisuliselt on ainuke tunnistaja, kes avariid pealt nägi M. S.. Teised tunnistajad sündmust ei näinud. Erapooletu tunnistaja M. S. ütlused kinnitavad seda, et M.-I. K. juhitud takso- sõiduk Opel Meriva sõitis 23.07.05 enne kella kümmet õhtul Raatuse tänavalt ette Puiestee tänaval sõitnud(Narva maanteelt suunaga Annelinna poole) väikeveokile UAZ. Tunnistaja mäletas, et UAZ-l põlesid esilaternad. UAZ oli sõitnud oma sõidureas. Opel oli püüdnud sõita üle Puiestee tänava suunaga Puiestee 112 suunas. Kokkupõrke tagajärjel põrkus Opel Puiestee 112 sõjaväeosa värava läheduses olnud asfaltplatsile. Väikeveok UAZ oli liikunud kokkupõrkes olles Opelile järele. Tunnistaja ütlustel sai Opel tagumise osa pihta löögi, tegi pirueti ja liikus Puiestee 112 oleva platsi peale. UAZ-i juht oli pärast avariid käinud Opeli juures, tulnud tagasi UAZ-i juurde, kustutanud auto esilaternad ning lahkunud. Tunnistaja oli pärast avariisündmuse toimumist läinud vahtkonnaruumi ning 5 minuti jooksul lahkunud, sest tema teenistusaeg lõppes ; kellaeg oli siis olnud 22.00. Ka politseile oli ta oma seletuse andnud. Rohkem tunnistajaid, kes oleksid objektiivselt avariisituatsiooni vahetult näinud, asjas ei olnud. Sündmuskohal koostatud liiklusõnnetuse akt ja pöördel olev liiklusõnnetuse skeem (tl. 23) kinnitavad tunnistaja M.S. poolt kirjeldatut ning M.-I. K. poolt LE § 160 nõuete rikkumist sündmuskohal. Tunnistaja P. K.( M. –I. K. poeg) ütlused sündmuse asjaolude kohta midagi juurde ei anna. Tema sündmust ei näinud, kuid tuli sündmuskohale pärast avariid ning nägi kuidas avariis osalenud sõidukid paiknesid pärast avariid. Tunnistaja avaldas arvamust , et politsei poolt koostatud sündmuskoha skeem on vale. Tunnistaja Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) kinnitas, et UAZ-i vasak esinurk sai avariis kannatada, parem esinurk oli aga vigastusteta. Avaldatud UAZ-i fotot kohtus vaadates tõdes tunnistaja, et tõepoolest selle auto parem esinurk on vigastusi saanud, kuid sündmuskohal ta seda tähele ei pannud. Kohtunik on seisukohal, et tunnistaja P. K. ütlused ei ole objektiivsed. Avaldatud fotolt on selgelt näha, et avariilised vigastused on just UAZ –i paremal esinurgal. Vasakul esinurgal olev kriim ning põrkeraual olevad värvikriimud on varasemast ajast pärinevad vigastused. Tunnistaja ilmselt soovis oma ütlustega vähendada ema vastutust. Tunnistaja P. K. ütlustel tema ei tea teist avariis osalenud veokijuhti. Tunnistaja R. N. ütlustel tema on teostanud avariis osalenud veokile UAZ mitmel aastal tehnilist ülevaatust. Autoomanik I. R. on küllaltki vana mees ning tema selle autoga ise ülevaatusel ei käinud. Tunnistaja R. N. ütlustest nähtuvalt käis tema sündmuskohal pärast avariid järgmisel hommikul ning seda P. K. abikaasa palvel. Ta oli sündmuskohal näinud klaasikilde ning ka veidi autopahtlit. R. N.kinnitas , et O.K. ei ole samad isikutunnused kui M. –I. K. poolt kirjeldatud UAZ-i juhil , kes lahkus sündmuskohalt. O. K. avaldatud ütlused väärteosündmuse asjaolude kohta informatsiooni ei anna. Ta on kinnitanud, et tema on käinud kõnealuse UAZ-iga tehnilisel ülevaatusel. Ta on aidanud seda autot remontida. Peale seda ei ole tema sellega ise sõitnud ega kaasreisijana autos viibinud. I. R avaldatud ütlused kinnitavad , et tema väärteosündmuse asjaoludest midagi ei tea. Kes tema autot kasutas, tema ei tea. M.- I. K. ütlustel tema liiklusõnnetuses süüdi ei ole. Tema ütlustel, tema, lähenedes Raatuse tänavalt Opel-ga ristuvale Puiestee tänavale, oli ta eelnevalt vaadanud mõlemale poole, et anda teed . Annelinna poolt autosid ei tulnud. Narva mnt. suunast kaugemalt oli näha auto tulesid. Ta oli jõudnud sõita juba peaaegu üle Puiestee tänava ning jäänud poolpõiki seisma Puiestee 112 juurde, kui tema sõidukile järsku külje pealt sõitis masin sisse. See auto oli pärast avariid vajunud tagasi. Avariis oli tema saanud vigastusi ning viidi kiirabiga ära. Tema juhitud Opeli vasak külg oli sisse muljutud ning klaasid katki. M. –I. K. tunnistusel oli UAZ-i juht lühike tume mees, kel kaabu oli peas. Pärast avariid oli see mees temaga pahandanud, lubanud politsei kutsuda ning lahkunud. M.- I. K. kinnitas 06.03.06 kohtus , et avariis osalenud teine sõidukijuht ei sarnanenud O. K. ; selles veendus ta isiklikult. M.–I. K. ütlused on vastuolus erapooletu tunnistaja M. S. ütlustega, kelle ütlustel avariisituatsioon oli teistsugune . Asjas läbi viidud liiklustehniline ekspertiis, mille on teostanud ekspert Lembit Teesalu , kinnitab , et sõiduk Opel pidi kokkupõrke hetkel liikuma (v.t ekspertiisiakti uurimusliku osa tl. 34). Ekspertiisist järeldub, et väikeveoki UAZ-i juhil puudus hetkest , millal sõiduk Opel liikus peateele, võimalus oma sõiduki peatamiseks enne kokkupõrget sõidukiga Opel. Eksperdiarvamuse kohaselt võis sõiduki Opel liikumiskiirus olla kokkupõrkehetkel 26 km/h, väikeveoki UAZ liikumiskiirus kokkupõrkel ca 30 km/h. Tulenevalt vaadeldavast liiklussituatsioonist, kus Opel sõitis peateele ette UAZ-le , on Opeli juht tekitanud ohu UAZ-i juhi liikumisele ning vastavalt tehtud uurimustele puudus veoki UAZ juhil võimalus oma sõiduki peatamiseks enne kokkupõrkekohta sõiduautoga Opel. Eksperdi selgituse kohaselt kohtus on kokkupõrkes osalenud sõidukite massid võetud autokataloogidest. Kõiki ekspertiisiks vajalikke algandmeid on arvestatud. Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) Avariisündmust vahetult näinud tunnistaja M. S. ütlused kinnitavad ekspertiisiakti lähteandmeid ja eksperdi järeldusi. Ekspertiisiakti järeldused ja Mart Salundi ütlused kinnitavad M. –I. K. poolt LE § 160 nõuete rikkumist sündmuskohal. Ekspertiisiakti järeldused annavad selgituse sõidukite paiknemise kohta pärast avariid. Lähtudes asjaolust, et mõlemad sõidukid on kokkupõrke hetkel liikunud, pidi kokkupõrge toimuma sõiduteel veoki UAZ liikumissuunas vaadatuna tema lõpliku seisuasendi suhtes mõnevõrra paremal ja enne seda. Seega on ekspertiis andnud vastuse ka küsimusele, miks avariis osalenud autod pärast avariid olid Puiestee 112 pääsla lähedal. Ekspertiis tõendab, et UAZ-i parem esiosa oli avariil Opeliga kokkupuutes , seejärel n.ö. Opel rullus ümber UAZ-i esipõrkeraua ning oli kokkupõrkes kogu UAZ-i esiosaga. Seda kinnitavad ka erapooletu tunnistaja M.S. ütlused. Seega on tõendatud M.-I. K. poolt 23.07.2005 toime pandud LE § 160 /Liiklusseaduse § 7417 järgne väärtegu. M.-I. K. on KarS § 33 mõistes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd-, vastutustning teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja karistanud M.-I. K. minimaalmäära lähedase karistusega . M. –I. K. väärteoga tekitati varaline kahju. Karistuse ülemäär selle väärteo eest on 18 000 krooni. KarS § 57 loetletud kergendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel ei esine. Samuti ei esine KarS § 58 loetletud raskendavaid asjaolusid. Samuti on põhjendatud ekspertiisikulude panemine M.-I. K.. M.- I. K. poolt kohtumenetluses kantud kulud jätta tema kanda. Välja mõista KrMS § 180 alusel M.-I. K. kohtu poolt kantud postikulu 96 krooni ja 80 senti. Kohtunik: Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com)