1-06-4371\1

Kriminaalasi nr. 1-06-4371 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-4371 Kohtukoosseis Kohtunik Merike Allikmäe Kriminaalasi E.M süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav E.M ,, ehitaja, varem kohtulikult karistatud 07.04.1995.a Pärnu MK poolt KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahv 750 kr; 28.01.1999.a Harju MK poolt KrK § 115 lg 1; § 140 lg 2 p 1, 3 alusel 2a 6 k v/k, tõkend – elukohast lahkumise keeld; - RESOLUTSIOON
3. Tunnistada E.M süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 110 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.
4. Välja mõista E.M ´lt riigituludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsjatasu 552.24 (viissada viiskümmend kaks) krooni ja 24 senti. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034796011, märkides Harju Maakohtu viitenumbri 4100064939 või a/k 221023778606 Hansapangas. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (rahaline karistus) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Harju Maakohtu viitenumbri
5. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, kaitsjatasu) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kviitungid rahalise karistuse ja menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia tn 24 kohtumaja kuriteokantseleisse.
6. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON E.M 27.12.2005.a. kella 20.54 paiku, Tallinnas Volta tn 22-4 korteris lõi Marina Prussakovi rusikaga alalõua piirkonda, tekitades verevalumi. Teisele isikule löömisega ja valu tekitamisega pani E.M toime teise isiku kehalise väärkohtlemise, mis on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU LAAD JA SUURUS Kuriteoga tekitatud kahjupuudub. SÜÜDISTATAVALE MÕISTETAVA KARISTUSE MOTIIVID Prokurör pidas võimalikuks karistada E.M toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 2500 krooni. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged. E.M on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuriteoga põhjustatud kahju puudub, mistõttu on põhjendatud E.M karistamine kergeima karistusliigi - rahalise karistusega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige kuriteo toimepanemist omavahelise tüli käigus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KrMS § 180 alusel mõistab kohus süüdistatavalt menetluskuludena riigituludesse välja kaitsjatasu 552.24 kr ja II astme kuriteos süüdimõistmise korral ette nähtud sundraha 1,5 palga alammäära summas 4500 kr. Kohus juhindub KrMS §-dest 251, 253 p1 ja
7. Kohtunik Merike Allikmäe