12.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 815298 selles, et 12.03.2006 kella 13.50 ajal leiti Lõime 24 maja ees maas lamamast narkojoobe tunnustega P.V, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 880/192 nähtuvalt tuvastati 12.03.2006 kell 15.20 Wismari Haiglasse toimetatud P.Vil segatüüpi joove narkootilisest ainest fentanüülist ja psühhotroopsest ainest benzodiasepiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et P.
ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 17.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 815446 selles, et 17.03.2006 kella 21.05 ajal peeti Toompuiestee 37 juures kinni narkojoobe tunnustega P.V, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 998/300 nähtuvalt tuvastati 17.03.2006 kell 23.00 Wismari Haiglasse toimetatud P.Vil narkootiline joove amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et P.
Menetlusalune isik on väärteoprotokollides tunnistanud narkootiliste ainete tarvitamist, kohtuistungile menetlusalune isik aega ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse allkirja vastu kätte saanud. Kuivõrd menetlusalune isik on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik ning ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik aritada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem arestiga karistatud, siis tuleks kohaldada pikemaajalist aresti. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, kiirabikaardi kandeid, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvide ja arestidega. Senini on tuhandetesse kroonidesse ulatuvad rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti maksimummääras, kuivõrd menetlusalust isikut on kahe nädala jooksul kolmel korral kinni peetud ning sellest ega varasematest karistustest ei ole ta järeldusi teinud. Seetõttu loodab kohus, et maksimummääras määratav arest sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd senised karistused ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.