4-06-1038\1

Väärteoasi nr 4-06-1038 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1038 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik N.G Kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet RESOLUTSIOON
3. N.G () süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 hiljemalt 31 maiks
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole märgitud kuupäevaks aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja määratud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.
6. N.Glt välja mõista Põhja Politseiprefektuuri kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.04.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 26.02.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 792098 selles, et 26.02.2006 kella 13.47 ajal leiti Mahtra 1 asuva baari tualettruumist lamamas N.G, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 666/345 nähtuvalt tuvastati 26.02.2006 kell 17.30 Wismari Haiglasse toimetatud N.Gl narkootilisest ainest fentanüül ja alkoholist tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et N.G on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli menetlusaluse isikuga koos elavale isale kätte antud, kuigi isa keeldus allkirja kohtukutse kättesaamise kohta andmast. Kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, peab kohus VTMS § 90 lg 1 alusel võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, legaalset sissetulekut ei ole. Karistusena tuleks määrata lühiajaline arest 6 päeva, milline kuuluks ärakandmisele maikuu jooksul, sest varasemate väärteokaristuste määramine ei ole sundinud teda hoiduma väärtegude toimepanemisest ning ta on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku kirjalikku süüd tunnistavat seletust väärteoprotokollis, ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, millest nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest ning selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi ning kiirabikaarti, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsi ja kiirabikaardi kannetega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega. Senini on kokku 10 380 kroonini ulatuvad trahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks esialgu karistada menetlusalust isikut lühiajalise arestiga, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik