← Eesti

1-06-4019\1

Obsah (5)§ 424§ 73§ 78§ 50§ 55

1-06-4019 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 aprill 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-4019 Kohtunik Märt Toming Tõlk Anneli Helmann Kohtuistun

§ 424

järgi Prokurör A.T Süüdistatav R.T lühimenetlus , EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, Varasem karistatus puudub Kaitsja Advokaat Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON 1. R.T süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta R.Tle mõistetud ja ärakandmata karistus, so 2 kuuline vangistus R.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.T temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada R.Tle määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.04.2006. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada R.T suhtes lisakaristust, võttes R.Tlt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks. 6.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

  1. R.Tlt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1215 (üks tuhat kakssada viisteist) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 1 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  2. R.Tlt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: R.Tt süüdistatakse selles, et tema, olles 24.11.2005 karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 9 600 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 05.11.2005 ja omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 28.01.2006 kella 02.35 ajal Tallinnas Luise tänaval maja nr 4 juures suunaga Tehnika tänava poole ja uuesti 28.01.2006 kella 03.20 ajal Tallinnas Ehitajate teel maja nr 78 juures juhtis mootorsõidukit BMW 525 registreerimismärgiga 140 AUC, olles joobeseisundis. Seega R.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav R.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 24.11.2005 otsus väärteoasjas nr 2314,05,028950, millest nähtuvalt mõisteti R.Tle Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 160 trahviühiku ulatuses, so 9600 krooni ja Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. (t/l 5 ) 28.01.2006 kl 02.35 koostatud väärteoprotokollist nr AB 789484 nähtub, et samal päeval kell 02.35 peeti Tallinnas Luise tänav 4 maja juures kinni R.T mootorsõiduki BMW 525 TDSA registreerimismärgiga 140 AUC juhtimisel ja R.Tl tuvastati alkoholijoove. (t/l 8 ) 28.01.2006 kell 02.35 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel nähtub, et mõõteriista Lion 500 kasutades on tuvastatud R.Tl alkoholijoove ja mõõteriista näit oli 0,34 mg/l. R.T on näiduga nõustunud. R.T suhtlemisel on politseiametnik täheldanud silma sidekestade punetust, silmade läikimist ja alkoholilõhna suust. (t/l 19) 28.01.2005 koostatud menetlusaluse isiku R.T ülekuulamise protokollist nähtuvalt on R.T omakäeliselt kirjutanud, et jõi viimast korda kell 19.00 õhtul, ei olnud läbinud tehnoülevaatust, sest tuli alles sellel päeval Eestisse, sellepärast ka ei teadnud, et ei tohi sõiduautot juhtida kuni märtsini. (t/l 10) 2 28.01.2006 kl 03.20 koostatud väärteoprotokollist nr AB 789385 nähtub, et samal päeval kell 03.20 peeti Tallinnas Ehitajate tee 78 maja juures kinni R.T mootorsõiduki BMW 525 TDSA registreerimismärgiga 140 AUC juhtimisel ja R.Tl tuvastati alkoholijoove. (t/l 19 ) 28.01.2006 kell 03.50 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel nähtub, et mõõteriista Lion 500 kasutades on tuvastatud R.Tl alkoholijoove ja mõõteriista näit oli 0,30 mg/l. R.T on näiduga nõustunud. R.T suhtlemisel on politseiametnik täheldanud silma sidekestade punetust, silmade läikimist ja alkoholilõhna suust. (t/l 20) 28.01.2006 koostatud menetlusaluse isiku R.T ülekuulamise protokollist nähtuvalt on R.T omakäeliselt kirjutanud, et poleks mitte kuidagi muud moodi koju jõudnud. (t/l 21) 16.02.2006 koostatud kahtlustatava R.T ülekuulamise protokollist nähtuvalt ta pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb toimepandut. Ei ole midagi lisada ja kasutab õigust keelduda ütluste andmisest. Tema ülalpidamisel on viieaastane poeg, on vabaabielus. Palub määrata karistuseks tingimisi vangistus. Kuna tihti sõidab tööle välismaale, siis palub mitte määrata käitumiskontrolli. (t/l 27-28) Põhja Maksu- ja Tollikeskuse andmetel R.Tl deklareeritud tulu 2004 aastal 13269 krooni (t/l 20) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud R.T süüd tunnistavaid ütlusi, väärteoprotokolli ja joobe tuvastamise protokolli, 24.11.2005 koostatud otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava R.T süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.Tt varem karistatud Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 24.11.2005 otsusega väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 9600 krooni. Uue liiklusalase süüteo pani ta toime 28.01.2006 kell 02.35 ja järgmise samalaadse samal päeval kell 03.20. Senini ei ole määratud rahatrahvid tasutud, mistõttu ei olnud ka LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistus uue teo toimepanemise ajaks, so 28.01.2006 kustunud, mistõttu oli R.T 28.01.2006 mootorsõidukit joobeseisundis juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seega on kohtueelsel menetlusel R.T käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, kohtulikult teda varem karistatud ei ole. Varasema üheksa väärteo eest määratud rahatrahvid on süüdistataval tasutud, kuid alates 2005. aasta maist määratud rahatrahvid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kokku 10 680 krooni ulatuses on senini tasumata. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval ka alaline sissetulek, mis kohtu arvates lõppkokkuvõttes välistab süüdistatavale alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamise. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Kuivõrd süüdistatava käitumises puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud ning süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra, jättes karistuse süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistataval on eeldatav võimalus asuda tööle välisriiki, peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava kriminaalhooldusele allutamata, kuivõrd ka minimaalse katseaja jooksul, so 3 aasta jooksul on süüdistataval küllaldaselt võimalusi tõestada oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt tingimustes, kus ükskõik millise uue ja tahtliku kuriteo toimepanemine tingib käesoleva otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise. 3 Märt Toming kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.