§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. R.
lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3 alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule seoses joobe tuvastamisega makstud tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse ärakiri Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: R.N süüdistatakse selles, et tema, olles 21.09.2004 karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga summas 8400 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 29.08.2004 ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 29.10.2005 kell 10.22 juhtis Tallinnas Tehnika tänava ja Paldiski maantee ristmiku piirkonnas, liikudes Wismari tänava suunas, mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga 803 AMP, olles joobeseisundis. Seega R.N pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil süüdistatav R.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süütegu on õigesti kvalifitseeritud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 21.09.2004 otsus väärteoasjas nr 2376,04, 005477, millest nähtuvalt 29.08.2004 kell 00.55 Kose-Jägala tee 34 km R.N juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, mille eest Liiklusseaduse § 7419 alusel mõisteti talle karistuseks rahatrahv 8400 krooni. (t/l 5) 29.10.2005 väärteoprotokoll AB786440, millest nähtuvalt 29.10.2005 kell 10.22 juhtis R.N Tehnika tänava ja Paldiski maantee piirkonnas mootorsõidukit Ford Escort, registreerimismärgiga 803 AMP, olles alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1. (t/l 8) Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 5089/425, millest nähtuvalt 29.10.2005 kell 10.36 tuvastati R.Nl alkoholijoove 0,92 promilli (t/l 10) 2 Menetlusaluse isiku R.N 29.10.2005 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt ta juhtis sõidukit Ford Escort, registreerimismärgiga 803 AMP joobe seisundis. Oli teel koju sadamast, kuna oli ainuke lubadega juht (t/l 11) Kahtlustatava R.N 13.02.2006 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav tunnistab, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Tunnistab oma süüd täielikult ja puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut. 21.09.2004 mõistetud rahatrahv summas 8400.- krooni on tasunud 2005.a. sügisel. Tal ei ole ülalpeetavaid, on vallaline. Palub mõista rahaline karistus. (t/l 15-16) Koopia 08.12.2005 koostatud täitemenetluse lõpetamise otsusest, millest nähtuvalt on täitemenetlus nr 027/2005/715 lõpetatud esitatud nõude kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täieliku rahuldamise tõttu. (t/l 22) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud R.N süüd tunnistavaid ütlusi, otsust väärteoasjas, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja väärteoprotokolli, milles on kajastatud R.N kinnipidamise asjaolud, asub seisukohale, et süüdistatava R.N süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.N karistatud 21.09.2004 otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Määratud trahv ei olnud uue teo toimepanemise ajaks täies ulatuses tasutud, mistõttu ei olnud ka uue teo toimepanemise ajaks eelmine karistus kustunud. Seega oli R.N mootorsõidukit joobeseisundis juhtides 29.10.2005 isikuks, keda on karistatud samasuguse teo eest, mistõttu asub kohus seisukohale, et R.N käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel oma käitumist kahetsenud ning kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek ning Karistusregistri andmetel on teda varem karistatud väärteokorras vaid ühel korral ning see karistus on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva süüteo koosseisuline asjaolu. Muudest materjalidest nähtuvalt on R.N varem korduvalt karistatud liikluseeskirja rikkumiste eest, kuid määratud karistused on kustunud. Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes ei ole end näidanud süstemaatilise õiguserikkujana. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes võib kohaldada sanktsioonis ette nähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, arvestades rahalise karistuse päevamäära 176 krooni suurusena, milline summa tuleneb R.N keskmise päevasissetuleku arvutusest 2004 aasta kohta. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et mõistetav rahaline karistus ei saa olla väiksem kui samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava karistuse ülemmäär, samas ei pea kohus vajalikuks mõista karistust üle ettenähtud karistusliigi keskmise määra. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.