← Eesti

4-06-999\1

Väärteoasi nr.4-06-999 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. aprillil 2006.a. Harju Maakohtu kohtunik Merike Allikmäe kohtuvälise menetleja Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu, kohtuvälise menetleja tunnistus nr 69 menetlusalune isik J.R osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 18.04.2006.a , Kodakondsus: EV kodakondsus Haridus 6 klassi Töökoht: alaline puudub Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Mihhail Krupenin 12.
  2. 2006 .a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 787686 Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks Väärteoprotokoll AB 787686 on koostatud selles, et 12.02.2006 kella 00.05 ajal Tallinnas Peterburi tee 92 liikus Kuuli tn suunas, juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud omamata vastava kategooria juhtimisõigust tõendavat dokumenti, juhtis mootorsõidukit maksevabal perioodil, juhtis sõidukit kiirusega 74+3 km/h, lubatud suurim kiirus 50 km/h, millega ületas maksimaalset lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, rikkus sellega Liikluseeskirjade § 70 p 1, 2, 4, § 124, pannes sellega toime Liiklusseadustiku § 74´lg 1, LS § 74´22 lg 2 ja Liikluskindlustuse seadustiku § 66´1 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Isik andis selgituse, mille kohaselt ta tunnistab õiguse rikkumist, ta taotleb juhtimisõigust. Kohtuvälise menetleja esindaja palub mõista karistuseks aresti. Isikut on korduvalt väärtegude eest karistatud, rahatrahvid on tasumata. Kohus kuulanud ära menetluse osalised ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid, sealhulgas: väärteoprotokoll nr AB 787686; õiend väärtegude toimepanemisest 2003.a, rahatrahv on tasumata. Mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku pooltkaristatakse rahatrahviga või arestiga. Kohus kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale leiab, et tõendamist on leidnud, et J.R juhtis 12.02.2006.a mootorsõidukit omamata juhtimise õigust, juhtis mootorsõidukit maksevabal perioodil, ületas maksimaalselt lubatud kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.R on varem väärteo toimepanemise eest karistatud, rahatrahv on tasumata. Isik ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades tasumata trahvi suurust, ei pea kohus otstarbekaks karistada J.Rut rahatrahviga ja leiab, et teda tuleb karistada arestiga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes karistusseadustiku § 48, Liiklusseadustiku LS § 74´; Liikluskindlustuse seadus § 66´lg 2 ja väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p2, § 133, § 134, § 135, kohus Otsustas:
  3. Süüdi tunnistada J.R, ,, Liiklusseadustiku § 74´lg 2; Liikluskindlustus seaduse § 66´lg 2 järgi ettenähtud väärteos.
  4. Määrata J.Rule Liiklusseadustiku § 741 lg 1, § 74´22 lg 2; Liikluskindlustuse seaduse § 66´lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks arest 5 ( viis) päeva. Aresti kandmise aja algust arvata alates eelmise karistusaja lõppemisest Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee
  5. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik M.Allikmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.