1-06-3794\2

Kriminaalasi nr 1-06-3794 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3794 Eeluurimiskohtunik Margot Mikler Taotluse esitaja L Hendrik Kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokurör M.Ki 13.03.2006 kaebuse rahuldamata jätmise määruse tühistamiseks RESOLUTSIOON
2. Jätta H.L kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokuröri M.Ki 13.03.2006 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele rahuldamata.
3. Käesoleva määruse ärakirjad edastada H.Lle, Riigiprokuratuurile ning lisada kriminaaltoimikule. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Kaebuse motiivid: 22.03.2006 esitas H.L Harju Maakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 13.03.2006 määrusele, leides, et vaidlustatud määrus kuulub tühistamisele. Kaebuse kohaselt taotles H.L tema suhtes kirjavahetuse, kokkusaamiste ja telefonikõnede keelu lõpetamist. Kaebuses on asutud seisukohale, et temale esitatud kahtlustus I astme kuriteost osavõtus ei ole leidnud tõendamist, ta on olnud vahi all üle nelja kuu ning ta ei tea midagi oma 16 aastase poja ja 93 aastase ema kohta. Leiab, et keelu säilitamine on repressiivse iseloomuga. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, Riigiprokuratuuri riigiprokuröri 13.03.2006 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määrusega ja kriminaalasja nr 04913000047 materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Riigiprokurör oma määruses on asunud seisukohale, et H.L suhtes alustatud kriminaalmenetlusse on ühendatud 11 KarS § 405 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis kõik seisnevad plahvatuse korraldamises elurajoonis. Kuritegude tagajärjel on saanud vigastada neli inimest ja hukkunud viis. H. L kahtlustatakse nende kuritegude toimepanemisele kaasaaitamises. Lisaks kahtlustatakse H. L KarS § 345 lg 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi võltsitud dokumentide abil kelmuste toimepanemises. Riigiprokurör leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata kuivõrd esiteks ei ole asjakohane H. L väide, et tal ei ole uuritavate plahvatustega mingit seost. Eeluurimisel kogutud tõendid võimaldavad kahtlustada H. L nimetatud kuritegude toimepanemisele kaasaaitamises. Samal seisukohal on eeluurimiskohtunik, kes 18.11.2005 on koostanud H. L vahistamismääruse ja 27.01.2006 kontrollinud selle põhjendatust. Teiseks, vastavalt KrMS § 8 p-le 6 tagab riik vahistatu alaealise lapse järelevale ja tema abi vajava lähedase hooldamise. Seetõttu puudub ka vahistatul vajadus igapäevaselt nimetatud isikutega suhelda. Harvemad kohtumised lähedastega on võimalikud vanglas. Seega, H. L toodud asjaolud ei ole kirjavahetuse ja telefonikõnede keelu põhjendatuse üle otsustamisel relevantsed. Nimetatud keeldu rakendatakse juhul, kui on alust arvata, et vahistatu hakkab kirjade või telefoni abil eeluurimist takistama. Antud kriminaalasjas on selline kahtlus H. L isikut (varasem karistatus) ja kuritegude raskust arvestades olemas. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri riigiprokuröri M.Ki 13.03.2006 määruses toodud motiividega ja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kahtlustatakse H.L 11 KarS § 405 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, samuti kahtlustatakse H.L KarS § 345 lg 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi võltsitud dokumentide abil kelmuste toimepanemises. Seega on põhjendatud H.L suhtes kirjavahetuse, kokkusaamiste ja telefonikõnede keelu kehtestamine kriminaalmenetluse huvides. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub ning juhindudes KrMS § 231 lg 3 p 1 sätetest tuleb Henrik L esitatud kaebus Riigiprokuratuuri 13.03.2006 määrusele kaebuse rahuldamata jätmise kohta kriminaalasjas nr 04913000047 jätta rahuldamata. Margot Mikler kohtunik