4-06-325\4

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-06-325 Otsuse tegemise kuupäev

1. aprillil 2006.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Y.V (, Väärteo kvalifikatsioon Tolliseaduse § 73 lg 1 Kaebaja Yuliana Y.V Vaidlustatav lahend Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor M.G’i 06.12.2005.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr TL02917OT Istungil osalenud isikud Kirjalik menetlus Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Y.V poolt esitatud kaebus rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse tollikontrolliosakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor M.G’i 06.12.2005.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr TL02917OT muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 05.10.2005.a. saabus Y.V koos abikaasa O.V’ga Moskvast Tallinna lennujaama ( reis OV302 ) ning suundus oma pagasiga tollikontrollitsoonis asuvasse rohelisse koridori, teatades vahetult enne rohelisest koridorist väljumist tolliametnikule, et temal pole midagi deklareerida. Tolliseaduse § 41 lg 1 alusel oli läbiviidud reisija Y.V pagasi läbivaatus, mille käigus oli tuvastatud pagasi hulgas deklareerimisele kuuluvad kaks paari naiste saapaid koguväärtusega 43 917,- RUB ( 20 081,- EEK ). Tolliseaduse § 47 lg 1 kohaselt esitab reisija, kelle pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki siirdumisel sisaldub kaupa, mille kogus või tolliväärtus ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve ja seda kaupa ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või muu toimingu abil, kauba kohta kirjaliku tollideklaratsiooni. Nõukogu 07.09.2000.a. määruse (EÜ) nr 1917/2000, millega kehtestatakse teatavad sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 1172/95 rakendamiseks väliskaubandusstatistika suhtes, artikli 3 kohaselt kauba statistiline lävi, mille ületamisel peab reisija esitama kirjaliku tollideklaratsiooni, on 1000,- EUR ( 15 647,-EEK ). Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätteid nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 233 punkti 1 alapunkti a kohaselt loetakse tolliasutuses, kus kasutatakse kahe tollikoridori süsteemi, rohelise ehk „ei ole deklareeritavat kaupa“ läbimist tollimaksustamisele kuuluva kauba puudumise deklareerimiseks. Artikkel 234 lg 2 sätestab, et kui kontrolli käigus tuleb ilmsiks, et reisija on valinud rohelise kontrollikoridori, kuid imporditud kaup kuulub maksustamisele, loetakse asjaomane kaup ebaseaduslikult impordituks. 05.10.2005.a. oli Y.V suhtes alustatud väärteomenetlust tolliseaduse § 73 lg 1 tunnustel ning deklareerimata kaup oli kinni peetud. 06.12.2005.a. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor M.G’i kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr TL02917OT oli Y.V’le Tolliseaduse § 73 lg 1 alusel määratud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 3000,-krooni. 20.12.2005.a. ülalmärgitud otsusele esitas Y.V kaebuse ekslikult Tallinna Halduskohtule. 20.01.2006.a. esitas Y.V kaebuse juba Harju Maakohtule, paludes ühtlasi ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 08.03.2006.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega oli Y.V kaebus saadetud Harju Maakohtule menetlemiseks. Kaebus oli võetud menetlusse. Oma kaebuses Y.V palub tühistada ülalmärgitud otsust, kuna kohtuväline menetleja ei suutnud temale seletada, mis on kiir- ja tavamenetluse vahe, ta ei saanud aru, kuhu ta allkirju andis, otsus oli vormistatud eesti keeles, mida aga tema ei valda. Tõlki juures polnud. Kaebaja arvates on valesti tuvastatud kauba olemasolu, need olid tema isiklikud asjad, mitte kaup. Valesti oli määratud väidetava kauba hind. Kiirmenetluse otsusega on rikutud tema süütuse presumptsiooni, õigus omandile, menetlustoimingutega on talle tekitatud materiaalne kahju. Kuna kinni peetud saapad olid moodsad ja haruldased, tema ei saanud neid kanda 2005.a. sügishooajal, teadmatusest kandis ta hingelisi kannatusi, oli mures, kannatades kaotusvalu ja olles masenduses, siis tekitati talle ka moraalset kahju. Kohtuväline menetleja ei saanud olla kindel, kas tegemist antud juhul oli isiklike asjadega või abikaasade ühisvaraga, kõik kahtlused tuleb aga tõlgendada süüdlase kasuks. Kuna Y.V oli oma kaebuses märkinud, et on nõus kirjaliku menetlemisega, 20.03.2006.a. kaebuse ärakiri oli saadetud kohtumenetluse teisele poolele Maksu- ja Tolliametile, kust oli välja nõutud kirjalik seisukoht kaebuse suhtes. 19.04.2006.a. saabus Harju Maakohtusse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalik seisukoht kaebuse suhtes ning teate, et kohtuistungist nad ei soovi osa võtta. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1 sätetele asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Oma kaebuses kaebaja ei eitanud, et 05.10.2005.a. saabudes lennukiga Moskvast valis ta lennujaamas tollikontrollitsooni läbimisel rohelise koridori ning pagasi tolliläbivaatuse käigus oli avastatud kaks karpi naiste saabastega, mis olid deklareerimata. Tolliametniku poolt oli koostatud reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 05-12.1-5/11/1103, milles on fikseeritud, et Y.V pagasi hulgas lisaks muudele asjadele olid deklareerimisele kuuluvad naiste saapad 2 paari koguväärtusega 43 917.-RUB (20 081,-EEK). Seega on tuvastatud, et toimus tolliseaduse sätete rikkumine. Samuti kinnitas kaebaja, et tema oli kiirmenetlusega nõus. Kusjuures on paljasõnalised ja kohut eksitavad kaebaja väited, et temale ei selgitatud kiirmenetluse ja üldmenetluse erisusi on rikutud tema süütuse presumptsiooni ning õigust kvalifitseeritud tõlgile. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest kaebaja nõustus kiirmenetlusega ning andis sellekohase allkirja. Kusjuures oma nõusoleku andis kaebaja venekeelsele dokumendile, millel on märgitud kõik kiirmenetluse erisused. Kaebajale olid teatatud tema õigused ja kohustused, tal võimaldati anda seletused ning need olid protokollitud vene keeles. Kirjalikus vastuses kaebusele on vaneminspektor M.G märkinud, et kuna tema piisavalt valdas vene keelt, toimus asja arutamine vene keeles, seega keeles, mida menetlusalune isik valdas. KrMS § 10 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlust võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Samuti nagu nähtub väärteoasja materjalidest oli kaebajale 23.11.2005.a. saadetud kutses märgitud, et tõlgi kaasamise vajadusest oli ta kohustatud viivitamata teatama telefoni teel menetlejale, mida kaebaja aga ei teinud. Asja arutamine toimus vene keeles, kaebajale olid tema õigused tutvustatud vene keeles, süüdistuse sisu ning karistuse määr olid talle teatatud vene keeles, samuti kiirmenetluse otsus oli talle suuliselt tõlgitud vene keelde, kaebaja ka ise seda ei eitanud. Vastavalt KarS § 15 lg 3 väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kaebaja oma kohtule esitatud kaebuses väitis, et kohtuvälise menetleja esindaja ei saanud olla kindel, kas kahe paari naiste saabaste puhul oli tegemist kaebaja isiklike asjade või abikaasade ühisvaraga ning kõik kahtlused tuleb tõlgendada kaebaja kasuks, siis järelikult pani ta väärteo toime ettevaatamatuse tõttu, mis aga sugugi ei vii kohtuvälise menetleja 06.
2. 2005.a. otsuse tühistamiseni. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest kaebajal kaasas olnud saabaste hind oli tuvastatud kviitungitega, see hind ei vajanud korrigeerimist, kuna saapad olid soetatud 04.10.2005.a., seega Eestisse saabumise eelneval päeval, arve koopial on saabaste hinnaks märgitud 32 076,RUB ning tolliväärtus (st saabaste eest tegelikult makstud hind) 31 756,-RUB. Kuna teise paari saabaste kohta arvet ei esitatud, lähtuti tolliväärtuse määramisel saabaste karbil olnud hinnasildist ( 11 841,-RUB ). Nõukogu määruse nr 918/83 art 47 kohaselt on imporditollimaksuvaba piir 175,-EUR ( so. 2738,- EEK), seega ka ühisvara puhul oleks kummalegi abikaasale kuuluv osa ületanud imporditollimaksuvaba piiri ja kaupa ei oleks saanud deklareerida rohelise koridori läbimisega. Perekonnaseaduse § 15 lg 2 kohaselt abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasade lahusvara. Y.V oma kaebuses on märkinud, et saabaste näol oli tegemist tema isiklike asjadega, seega on kohatu nimetada naiste saapaid abikaasade ühisvaraks. Eeltoodu alusel kohtunik leiab, et asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebaja on toime pannud väärteo, tema süü on tõendatud, tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud nii süü suurust, väärteo raskust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kaebaja isikut. Pole tuvastatud ka väärteomenetluse seadustiku sätete rikkumist, mis oleksid kaasa toonud otsuse tühistamist. Kuna kohtuvälise menetleja 06.12.2005.a. kiirmenetluse otsus on igati seaduslik, tuleb Y.V kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Violetta Kõvask Kohtunik